lg 2 p 4,5,7,8 järgi ja M.A süüdistuses
№na Barbo Tõkend U.R , elukoht: xxx; isikukood: XXX; kodakondsus- kodakondsuseta; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: töötu; Kriminaalkorras varem karistatud 16 korda, viimati : 1) 19.02.2008.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4 ,5,8 järgi 10 kuud vangistust;
lg 2 p 2 järgi 6 kuud vangistust, § 64 lg 1 alusel 10 kuud vangistust, vabanes 18.07.2008.a. ; 2) 12.01.2009.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 2 järgi 4 aastat vangistust Ei ole kohaldatud, kuna kannab karistust Kaitsja Imbi Seimar Süüdistatav M.A, elukoht xxx; isikukood: XXX; kodakondsus – eesti; haridus : põhiharidus; töökoht : töötu; varem Süüdistatav kriminaalkorras karistatud 8 korda, viimati : 25.05.2007.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4,8 järgi 5 kuud vangistust;
järgi 2 kuud vangistust;
lg 1 järgi 4 kuud vangistust,
lg 1 ja § 65 lg 2 järgi liitkaristus 1 aasta 2 kuud 13 päeva vangistust, vabanes karistuse kandmiselt 12.06.2008 Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 12.08.2008 Kaitsja Imbi Seimar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.R
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista U.R-ile karistus 2 kuud vangistust .
lg 1 ja § 65 lg 1 alusel lugeda U.R-ile mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 12.01.2009.a. kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega – 4 aastat vangistust ning liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust. Karistusaja alguseks 13.08.2008.a. Süüdi tunnistada M.A
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista M.A-le 8 kuud vangistust.
alusel M.A-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui M.A ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle
alusel käitumiskontrolli ajaks pandud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama oma alalises elukohas xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 30.03.2009.a. M.A suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista U.R-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 2494.70 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend neli ) krooni ja 70 senti riigituludesse. Välja mõista M.A-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1203.60 (üks tuhat kakssada kolm ) krooni ja 60 senti riigituludesse. 2 Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedpangas märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „U.R , 1-09-2109, sundraha või kaitsjatasu“, „M.A , 1-09-2109, sundraha või kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista U.R-ilt ja M.A-lt solidaarselt 3200 krooni tsiviilhagi katteks IK kasuks. Välja mõista M.A-lt 7900 krooni tsiviilhagi katteks VM kasuks. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa : U.R, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 08.08.2008.a. kella 08:00 ajal, grupis M.A-ga, XXX tungis ukseluku lahtimurdmise teel ehitusjärgus olevasse majja, kus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, elektrisae Makita väärtusega 1500 krooni, elektrihöövli Makita väärtusega 1500 krooni, 50-meetrise pikendusjuhtme väärtusega 1200 krooni, sularaha 200 krooni, 2 vana mobiiltelefoni №kia, ilma maksumuseta, põhjustades IK varalise kahju 4400 krooni. Märganud kannatanut, põgenes sündmuskohalt koos võetud asjadega. Seega U.R , pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega, s.o.
M.A, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 08.08.2008.a. kella 08:00 ajal, grupis U.R-iga, XXX tungis ukseluku lahtimurdmise teel ehitusjärgus olevasse majja, kus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, elektrisae Makita väärtusega 1500 krooni, elektrihöövli Makita väärtusega 1500 krooni, 50-meetrise pikendusjuhtme väärtusega 1200 krooni, sularaha 200 krooni, 2 vana mobiiltelefoni №kia, ilma maksumuseta, põhjustades IK varalise kahju 4400 krooni. Märganud kannatanut, põgenes sündmuskohalt koos võetud asjadega. 3 Samuti tema, 08.08.2008.a. hommikul, täpselt tuvastamata ajal, XXX krundil, tungis ukseluku lahtimurdmise teel maja abiruumi, kus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ketassae Makita väärtusega 3200 krooni, ketaslõikuri Makita väärtusega 2500 krooni, murutrimmeri Talon väärtusega 2000 krooni ja 10-meetrise pikendusjuhtme väärtusega 200 krooni, põhjustades VM varalise kahju 7900 krooni. Samuti tema, 08.08.2008.a. kella 13:00 paiku Maardus, kauplus Maxima juures, Keemikute tänaval, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil NT kuuluva mobiiltelefoni, põhjustades varalise kahju 1700 krooni. Seega M.A , pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega, s.o.
U.R-i ja M.A süü neile inkrimineeritud kuritegudes on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. : Varguse episood 08.08.2008.a. IK eramust - - sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelitelt ( tl 2-12) nähtub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Uuskülas Atlantika 1 asuv valgest silikaatkivist pooleliolev maja ning selles olevad esemed 08.08.2008.a. kannatanu IKülekuulamise protokollis ( tl 13-18, 19-23) antud ütlused selle kohta, et 08.08.2008.a. ööbis ehitusjärgus olevas majas XXX. Kella 8 ajal kuulis, et majas toimub midagi. Kööki minnes nägi seal üht noormeest, umbes 20 aastane, 165 cm pikk, keskmise kehaehitusega, turses näoga, arm vasakul näo poolel, heledate keskmise pikkusega juustega. Temale selja tagant lähemale minnes kuulis kui noormees ütles, et „too veel üks kott“, millest järeldas, et majas oli veel ka teine röövel. Samal ajal ladus noormees ise kilekotti videomakki ja SAT- dekoodrit. Ehmatusest haaras kannatanu noormehel turjast ja tõukas uksest välja. Teel haaras noormees esikust kaasa suure kilekoti ja õuest pooli pikendusjuhtmega pikkusega 50 meetrit ning jooksis Maardu suunas. Jooksis noormehele järgi, kuid kätte ei saanud. Koju jõudes avastas, et kadunud on elektrisaag Makita väärtusega 1500 krooni, elektrihöövel Makita väärtusega 1500 krooni, pool pikendujuhtmega 1200 krooni. Rahakotist oli kadunud 200 krooni. Hiljem avastas veel kahe vana mobiiltelefoni kadumise, milledel väärtust ei ole, kokku hindab kahju 4400 krooni. Järgmisel päeval läks abikaasa V metsa seenele, kus leidis ühe mobiiltelefoni ja pooli pikendusjuhtmega. Seega lõplik kahju 3200 krooni, mille osas esitab tsiviilhagi. Varastatud tööriistade dokumente ei ole säilinud, nende väärtuse nimetas võttes arvesse nende amortisatsiooni jääkväärtuse järgi. Äratundmiseks esitamise protokollist ( tl 24-27) nähtub, et IK tunneb vargas ära noormehe fotol nr 2, s.o. M.A Asitõendi, sündmuskohalt võetud kirve vaatlusprotokollist ( tl 28-29) nähtub, et tegemist on roostetanud metalliga 37 cm pikkuse kirvega, tagastatud kannatanu Irina Konovalovale Ekspertiisiaktis nr SS-0457-08/4066 ( tl 37) antud eksperdiarvamusest nähtub, et sõrmejäljeekspertiisil ekspertiisiks esitatud kirvelt naha papillaarkurrustiku jälgi ei avastatud. Varguse episood 08.08.2008.a. VMkuurist 4 - sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelitelt ( tl 41-49) nähtub Harju maakonnas XXX asuva eramu juures olev abihoone, mille ukseluku keel on murtud ja uksepiidal on muljumisjäljed kannatanu VM ülekuulamise protokollis ( tl 50-54, 55-58) kinnitab, et ajavahemikul alates kella 23-st 07.08.2008.a. kuni 9:30-ni 08.08.2008.s. XXX oli abiruumist välisukse lõhkumise teel ära varastatud ketaskäsisaag Makita väärtusega 3200 krooni, suur ketaslõikur Bosh väärtusega 2500 krooni, hiljem avastas, et varastatud oli veel murutrimmer Talon väärtusega 2000 krooni ning punast värvi 10 meetrine pikendusjuhe väärtusega 200 krooni. Seega varaline kahju 7900 krooni. Kõik varastatud esemed olid kasutatud , kuid heas korras , nimetas nende jääkväärtuse võttes arvesse amortisatsiooni, kuid dokumente , mis kinnitaksid nende esemete maksumust tal ei ole. 08.08.2008.a. mobiiltelefoni vargus - - - - kannatanu NT ülekuulamise protokollis ( tl 68-72) seletab, et 08.08.2008.a. umbes kella 13-st kuni 13:30-ni Maardus kauplus Maxima juures Keemikute tänaval varastas tundmatu noormees lapsevankrist alaealiselt pojalt Dmitri Strelkovilt mobiiltelefoni NOKIA 5070, väärtusega 1700 krooni. kannatanu DS ülekuulamise protokollis ( tl 73-76) , tunnistab et 08.08.2008.a. kella 13:00 ajal Maardu linnas Keemikute tänaval jalutas ta lapsevankriga, kus oli väike õde. Vankri käepidemel rippus riidest kotike, sulgub takjakinnisega. Selles kotikeses oli mobiiltelefon ja korterivõtmed. Jalutades õega, ajas õde vankri ümber. Kõik mänguasjad kukkusid vankrist välja. Sel ajal, kui ta tegeles õega, väljus kauplusest üks noormees, kes aitas mänguasju korjata. Kui noormees oli lahkunud, avastas ta, et kotikesest on kadunud telefon, ainult võtmed olid alles. äratundmiseks esitamise protokollist ( tl 77-81) nähtub, et DS ei tunne talle fotode järgi äratundmiseks esitatud noormeeste seast ära isikut, kes temalt telefoni varastas, kuid fotodel 1 ja 2 olevad mehed on selle isikuga sarnased tunnistaja SSK ülekuulamise protokollis ( tl 81-82) kinnitab , et 2008.a. augustikuu alguses ehitusobjektil tööl olles ostis kahelt narkomaani välimusega noormehelt mobiiltelefni NOKIA 300 krooni eest. Viis telefoni koju ning mõne aja pärast müüs selle töökaaslasele. Asitõendi – mobiiltelefoni- vaatlusprotokollist ( tl 86-87, 88) nähtub, et on vaadeldud mobiiltelefoni №kia 5070 IMEI koodiga 354824016963998 ning see on tagastatud kannatanu Natalja Trotskajale Kõikide episoodide kohta: U.R kahtlustatavana ülekuulamise protokollis ( tl 109-113, 114-118) tunnistab, et võis olla 08.08.2008.a. hommikul kui koos M.A-ga lonkisid ringi Maardu lähedal Uusküla kandis, oli narkojoobes, mistõttu detaile ei mäleta. Kinnitas, et ühel hetkel leidis Jevgeni ühe pooleli oleva maja kõrvalt, majal oli osa aknaid ja uksi puudu , koos M.A-ga läksid nad majja sisse, kuid tema ei mäleta kuidas, kuna kõndis M.A järel. Selgitas, et majas olid kõik asjad laiali , oli aru saada, et tehakse ehitustöid, nägi M.A köögi sarnases ruumis asju kilekotti korjamas, tema seisis veidi eemal ja keris pikendusjuhet poolile. Siis kuulis ta naishäält, nägi seljatagant üht naist tulemas, tema viskas pikendusjuhtme pooli kohe maha ja jooksis uksest välja ning põgenes varguse kohast. M.A kohtas uuesti tunni aja pärast tanklas, mingeid asju M.A kaasas ei olnud, omavahel vargusest midagi ei arutanud. Tunnistas, et tungis koos M.A-ga varguse toimepanemise 5 eesmärgil majja, kuid tema midagi ära varastada ei saanud, sest ilmus perenaine, ta viskas pikendusjuhtme maha ja jooksis ära. M.A kahtlustatavana ülekuulamise protokollis ( tl 129-134,137-140) tunnistab ennast süüdi kõigis talle esitatud süüdistuse episoodides ning kinnitab, et 1 episood toimus koos U.R-iga, teised pani toime üksinda. Seletab, et aega täpselt ei mäleta, kohtus Maardus juhuslikult U.R-iga, läksid Muuga piirkonda jalutama, ühel tänaval nägi ehitusjärgus maja ning tema tegi U.R-ile ettepaneku majja ronida ja vaadata, mis sealt varastada saab. U.R nõustus kohe ettepanekuga, krunt oli ainult osaliselt aiaga piiratud, maja lähedusest leidis ta kirve, pistis kirve tera uksepiida ja ukse vahele ning jõuga õnnestus tal välisukse lukk lahti murda, majja sisenes tema esimesena, U.R tema järel. Maja oli ühekordne ning majas ringi liikudes hakkas ta leitud kilekotti erinevaid asju laduma, oli vista ka makrofleksi, ei näinud mida U.R samal ajal tegi. Mingil hetkel ilmus tema selja taha maja perenaine, ütles midagi, ta pööras ennast ringi, haaras kaasa pikendusjuhtme rulli ja jooksis välisukse kaudu minema. Kilekott valmispandud asjadega jäi maha. Tema ei tea, kas U.R jooksis ka majast minema, tema jooksis teeäärset metsa mööda, pikendusjuhtmerull segas teda ja ta viskas selle metsa ja suundus eramute rajooni pidi Maardu poole. Seletab, et ühe maja juures tahtis minna juua küsima, jalgvärav oli lukustamata, koputamise peale keegi ust ei avanud, maja kõrval oli väike kuur ja selle kõrval hunnikus vanametall, otsustas selle ära varastada, kuid kuuri aknast sisse vaadates nägi seal tööriistu, murdis metalli hulgast leitud kangiga ukseluku lahti ja kuurits leitud riidest kotti pani ketaslõikuri, murutrimmeri, elektrisae ja mingid juhtmed ning läks maja juurest minema. Hiljem sõitis Keskturule ning müüs kõik varastatud asjad ühele võõrale mehele 2000 krooni eest maha, raha kulutas isiklikuks tarbeks. Kinnitas, et ehitusjärgus majast ei võtnud tema midagi peale pikendusjuhtmerulli, ka sularaha tema ei võtnud, ei tea kas seda tegi U.R, kuna ei ole U.R-iga hiljem kohtunud. Seletab ka, et sama päeva lõuna paiku Maardus Maxima poe juures nägi umbes 10-aastast poissi lapsekäruga, milles oli väike laps, mingil hetkel kukkusid kärust asjad välja ning ta läks poisile appi neid üles korjama, asjade seas oli valge - sinise korpusega mobiiltelefon ja ta pani selle endale taskusse ning läks kohe minema, samal päeval müüs telefoni Nurga tänaval ühele poolakast ehitajale 300 krooni eest. Kinnitab, et kõik teod pani toime narkootikumide mõju all, kahetseb toimepandut ning usub, et on taastusravi abiga narkosõltuvusest peaaegu vabanenud ja kavatseb edaspidi ausalt elada. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatavad enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav U.R-i ja süüdistatav M.A nõustusid lühimenetluse kohaldamisega ning tunnistasid end süüdi neile inkrimineeritud kuritegudes vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Vastavalt
§-s 56 sätestatule tuleb karistust mõista isiku süü alusel , arvestades karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.A karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. M.A on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, vabanes eelmise karistuse kandmiselt vaevalt 2 kuud enne uue kuriteo toimepanemist, mistõttu arvestades eelkõige tema süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid , samuti võimalust mõjutada M.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et M.A ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Arvestades M.A osas aga seda, et tegemist on narkomaaniga, kes vabatahtlikult alates 12.08.2008.a. on viibinud rehabilitatsioonikeskuses eesmärgiga vabaneda uimastisõltuvusest , mis annab kohtule aluse arvata, et M.A 6 on siiski teinud endale senistest karistustest vastavad järeldused, leiab kohus, et M.A-le mõistetud vangistuse võib jätta tingimuslikult kohaldamata, allutades M.A käitumiskontrollile. U.R-i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. U.R on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, vabanes eelmise karistuse kandmiselt vaid 20 päeva enne uue kuriteo toimepanemist, mistõttu arvestades eelkõige tema süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada U.R edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et U.R ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. U.R jätkas uute kuritegude toimepanemist praktiliselt kohe peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist, mistõttu on kohus seisukohal, et ta ei ole teinud endale varasematest karistustest vastavaid järeldusi, tema kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust, samuti arvestab kohus karistusliigi valikul, et U.R ei tööta, on elatunud teiste inimeste tööga teenitud vara ebaseaduslikust omastamisest ning tal on tasuda menetluskulud, mis kohtu arvates välistab talle rahalise karistuse mõistmise. Kohus , arvestades asjaolu, et U.R pani toime antud juhul vaid ühe varguse episoodi, vargusega tekitatud kahju ei ole suur, leiab , et vangistust võib talle mõista vangistuse alammäära lähedalt. Kuna U.R kannab käesoleval ajal karistust ajaliselt hiljem toimepandud kuriteo eest, tuleb talle mõista liitkaristus . Kannatanu IKesitas antud kriminaalasjas tsiviilhagi summas 3200 krooni, mis koosneb temalt 08.08.2008.a. varastatud elektrisae „Makita“ hinnangulisest jääkväärtusest summas 1500 krooni ja elektrihöövli „Makita“ hinnangulisest jääkväärtusest 1500 krooni ja varastatud sularahast summas 200 krooni. Kannatanu VM esitas antud kriminaalasjas tsiviilhagi summas 7900 krooni, mis koosneb temalt 08.08.2008.a. varastatud ketaskäsisae „Makita“ hinnangulisest jääkväärtusest summas 3200 krooni, suur ketaslõikuri „Bosh“ hinnangulisest jääkväärtusest summas 2500 krooni, murutrimmeri „Tallon“ hinnangulisest jääkväärtusest 2000 krooni ning 10 meetrise pikendusjuhtme väärtusest 200 krooni. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud M.A ja U.R-i ühine osavõtt kannatanu IK suhtes toimepandud kuriteost ning M.A poolt kannatanu VM suhtes kuriteo toimepanemine. Antud juhul kannatanu IK tekitasid õigusvastaselt kahju süüdistatavad M.A ja U.R, kes on mõlemad tunnistanud, et läksid IK kuuluvasse ehitusjärgus majja mõttega, et ehk on sealt midagi varastada. IK avastas oma majas tegutsevad vargad, jooksis järele ühele põgenevale vargale, teist majas viibinud varast lahkumas ei näinud, kuid peale varaste lahkumist leidis , et majast olid kadunud elektrisaag, elektrihöövel, pikendusjuhtmetrummel ja sularaha 200 krooni, kokku temale kuuluvat vara 4400 krooni väärtuses. Pikendusjuhtmetrumli leidis järgmisel päeval lähedusest metsast, mistõttu temalt läks kaduma vara 3200 krooni väärtuses. VÕS § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. 7 Seega tuleb VMesitatud tsiviilhagi summas 7900 krooni rahuldada ja M.A tuleb hüvitada VMkuriteoga tekitatud kahju 7900 krooni. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 137 lg 1 kohaselt , kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 määratleb solidaarvõlgnike (s.o. kriminaalmenetluses süüdistatavate) suhte võlausaldajaga ( s.o kriminaalmenetluses kannatanu) ning selle sätte kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt ( solidaarvõlgnikud) , võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-34-05 asunud seisukohale, et kuigi üldnormina reguleerib vastutuse jagunemist solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes VÕS § 137 lg 2, millest tulenevalt jaguneb see vastutus „võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab, ei kuulu see säte kohaldamisele süüdistatava ja kannatanu vahelises suhtes ehk siis selle otsustamisel, milline summa igalt solidaarvõlgnikult kannatanu kasuks välja mõista, vaid alles siis, kui kahju tekitanud isikud asuvad lahendama küsimust sellest, kui palju igaüks peab hüvitatud kahjust enda kanda võtma. Kui süüdistatavad vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt, ei määra asjaolu, millistelt süüdistatavatelt kuriteoga tekitatud kahju kriminaalmenetluses kannatanu kasuks välja mõistetakse , ära seda, kuidas jaotub vastutus kahju tekitanud süüdistatavate omavahelises suhtes. Küsimust vastutuse jaotumisest kuriteoga tekitanud isikute omavahelises suhtes ei lahendata kannatanu tsiviilhagi otsustamisel kriminaalmenetluse raames, vaid regressinõudena tsiviilkohtumenetluses. Kannatanu IK esitatud tsiviilhagi summas 3200 krooni tuleb rahuldada ja välja mõista solidaarselt M.A-lt ja U.R-ilt 3200 krooni IK kasuks. M.A-lt ja U.R-ilt kuulub kummaltki väljamõistmisele sundraha 6525 krooni ja kaitsjatasud osutatud õigusabi eest . Kohus juhindus KrMS § 238, 311-313 ; VÕS § 127, 137, 1043 . Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.