1-09-4237/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2010.a Paide Kriminaalasja number 1-09-4237 Erakorraline ettekanne 22868 Kohtunik Sirje Lahesoo Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Monika Vette Süüdimõistetu S.Z , isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus.
2. Peatada S.Z-ile Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.04.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-4237 mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaja (18 kuud) kulgemine süüdimõistetu haiguse tõttu kuni 28.veebruarini 2010.a.
3. Määrus saata teadmiseks süüdimõistetule, prokurörile ja krimiaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 16.04.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-4237 tunnistati S.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi ning mõisteti talle karistuseks vangistus 10 kuud. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 600 tundi kohustusega see töö ära teha kahe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest, so hiljemalt 23.aprilliks 2011.a. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati S.Z kontrollnõuetele kriminaalhooldaja järelevalve all. 22.01.2010.a esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande, milles palus peatada S.Z-i üldkasuliku töö tähtaja kulgemine. Ettekande põhjenduste kohaselt teatas S.Z 10.01.2010.a kriminaalhooldajale, et eelmisel päeval juhtus tal kodus küttepuid saagides õnnetus ja et ta vigastas saega vasakut jalga. AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardi nr 446619 kohaselt võib vigastuse ravi kesta vähemalt kuu aega. S.Z-i enda seletuse kohasel ei ole ta hetkel võimeline üldkasulikku töö tegemist jätkama. Eelmärgitud põhjustel leidis kriminaalhooldaja, et S.Z tekkinud vigastusest paranemine on aeganõudev, mistõttu on vaja KarS § 69 lg 3 alusel taotleda üldkasuliku töö sooritustähtaja peatamist. S.Z jätkab üldkasulike tundide sooritamist peale paranemist. Prokurör on seisukohal, et esitatud materjalid annavad aluse üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamiseks süüdimõistetu haiguse tõttu arvestusega, et raviplaani kohaselt kestab S.Z-i ravi ca 10 päeva + 2-3 nädalat. Kohtu põhjendused
4. Karistusseadustiku § 69 lg 3 mõtte kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatada muuhulgas ka süüdimõistetu haiguse tõttu. Kohus, uurinud ettekande asjaolusid kogumis lisatud tõenditega ning arvestades prokuröri seisukohaga leiab, et esinevad õiguslikud alused peatada S.Z-i üldkasuliku töö tähtaja kulgemine. Tõendatud on, et 18.01.2010.a viibis S.Z AS Ida-Tallinna Keskhaiglas vastuvõtul kaebusega, et tal on haav vasakus labajalas 1 varba piirkonnas. Patsiendikaardi kohaselt tekkis nimetatud haav sellest, et S.Z 18.01.2010.a kell 15.50 paiku vigastas kodus mootorsaega jalga. Diagnoos – suurvarbamurd. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetul esinev varbaluu murd on hinnatav haigusena KarS § 69 lg 3 mõttes, st esineb õiguslik alus üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks. Kriminaalasi 1-09-4237
5. Kriminaalhooldaja on ettekandes märkinud, et S.Z jätkab üldkasuliku töö tundide sooritamist peale paranemist. Samas ei selgu ettekandest, milline on kriminaalhooldaja arvates S.Z-i eeldatav paranemise aeg. Kohus on seisukohal, et igasugune tähtaeg, seda enam kriminaalasjas kohtuotsusega määratud kohustuse täitmise tähtaja kulgemise peatumise aeg, tuleb üheselt mõistetavuse huvides ning kuritarvituste vältimiseks määratleda maksimaalselt täpselt. Samas – üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatumiseks vajalikku ja mõistlikku aega saab kohus hinnata vaid kriminaalhooldaja ettekande põhistuste ja ettekandele lisatud materjalide alusel. Antud asjas on selliseks materjaliks vaid patsiendikaart. Patsiendikaardi andmetel oli S.Z-i anamnees järgmine – „vasaku suure varba siseküljel põhilüli tasandil ristisuunaline ca 4 cm pikkune õmmeldud haav, põletiku tunnusteta. Varvast sirutab ja painutab – kõõlusvigastust ei arva olevat. Rö-lt põhilüli killunenud murd, mis heas seisus ja op.ravi ei vaja“. Patsiendikaardi andmete kohaselt pandi raviasutuses haavale uus side ja uus kips ning S.Z lahkus raviasutusest samal päeval. Edasise raviplaanina nägi süüdimõistetut läbivaadanud arst ette haava sidumise perearsti juures üle päeva, õmbluste eemaldamise 10 päeva möödudes, samal ajal võib ka kipsi ära jätta ning fikseerida kaks varvast plaastriga veel 2-3 nädala vältel. Seega pidas süüdimõistetut läbivaadanud arst S.Z-i tervisekahjustust selliseks, milline tõenäoliselt vajab ravi ca 1 kuu (10 päeva + 14-21 päev) vältel. Kohtul puudub alus kahelda arsti kui vastava eriala spetsialisti pädevuses. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et S.Z-i üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine tuleb peatada arsti poolt prognoositud eeldatava ravi ajaks pluss mõistlik aeg ravist taastumiseks, st kohtu hinnangul kuni 28.veebruarini 2010.a. S.Z haigusest tingitud näidustuste jätkuval esinemisel on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus ja põhistatud ettekanne üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise edasiseks peatamiseks koos pikendamise vajadust kinnitavate tõenditega. Sirje Lahesoo Kohtunik