MS §427, 431 ja 432 lg.3 kohus m ä ä r a s: xxx Pöörata K.S-ile ( ID ) Tartu Maakohtu 08.06.2009.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr.1-09-8830 mõistetud ja kandmata karistus üksteist
2 p. 7,9 ja § 209 lg. 2 p. 1 ja § 263 p. 1 järgi ja karistatud
1 järgi liitkaristusega 1 aasta vangistust. Karistusest arvestati maha eelvangistus ning ärakandmisele kuulub 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrati, et K.S on kohustatud järgima kontrollnõudeid ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile. Lisakohustusena
2 p. 2 alusel K.S ei tohtinud tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. Samuti määrati K.S kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale on 18.12.2009.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles palutakse pöörata K.S-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna ta ei ole täitnud kohustust alluda kriminaalhooldaja järelevalve alla koos kontrollnõuete täitmisega. Kuni oktoobrini 2009.a. täitis süüdimõistetu kontrollnõudeid korrektselt, kuid alates oktoobrist 2009.a. ei ilmunud enam registreerimistele, samuti ei reageerinud kriminaalhooldaja kutsetele ilmuda vastuvõtule 23.11.2009 ega 10.12.2009.a. Samuti ei ole K.S kinni pidanud kohustusest mitte tarvitada alkoholi ning pole taotlenud kriminaalhooldajalt luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks. Ka ei ole K.S teavitanud kriminaalhooldajat, et teda sdüüdistatakse arvutikelmuses. Eeltoodust tulenevalt palub kriminaalhooldusametnik K.S suhtes karistus täitmisele pöörata. K.S avaldab, et ta elas mõned kuud x tüdruksõbra juures, käis seal kuukaks kooliski ja tegi mingeid juhutöid. Nüüd on tüdruksõbra juurest lahku kolinud ja x jälle tagasi. K.S loodab x ka tööd leida. Alkohol nüüd enam probleem pole. Mõistab, et tehtu eest tuleb nüüd vastutust kanda. Kaitsja Otto Preem toetab kaitsealuse seisukohta ja palub kaaluda võimalust jätta K.S vabadusse. Kriminaalhooldusametniku taotlus Kriminaalhooldusametnik jääb kohtuistungil oma taotluse juurde ja palub K.S suhtes pöörata karistus täitmisele, kuna K.S ei täida talle kohtuotsusega pandud kontrollnõuete ja käitumiskontrolli nõudeid ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia. Prokuröri seisukoht Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku taotlust K.S suhtes karistuse täitmisele pööramiseks. K.S ei ole alates oktoobrist 2009.a. täitnud Tartu Maakohtu kohtuotsusega talle pandud kohustusi ning mõjuvad põhjused selleks tal puudusid. Samuti on tema suhtes 27.06.2008.a. algatatud kriminaalasi
1 tunnustel ning samuti ei ilmunud K.S nimetatud asjas kohtuistungitele detsembris 2009, mistõttu pidi kohus tegema määruse isiku vahistamiseks.. Siit tulenevalt on K.S ei ole täitnud temale kohtuotsustega pandud kriminaalhooldusnõuete täitmise kohustust ning 08.06.2009.a. kohtuotsus tuleb K.S suhtes täitmisele pöörata. Kohtumääruse resolutsioon ja põhjendused Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. K.S mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 08.06.2009.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1-09-8830
2 p. 7,9 ja § 209 lg. 2 p. 1 ja § 263 p. 1 järgi ja karistati
1 järgi liitkaristusega 1 aasta vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg, mistõttu ärakandmisele kuulub vangistus 11 kuud ja 27 päeva.
kohaselt vabastati K.S tingimisi karistuse kandmisest allutades süüdimõistetu käitumiskontrollile ning katseaja pikkuseks määrati 2 aastat. Samuti määrati K.S kriminaalhooldaja järelevalve alla.
lg 1 alusel määrati, et K.S on kohustatud täitma üldsis kontrollnõudeid ja alluma katseajal käitumiskontrollile. Lisakohustusena
2 p. 2 alusel K.S ei tohtinud tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale on 18.12.2009.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et K.S ei täida talle pandud kontrollnõuete täitmise kohustust – ei ilmu kriminaalhooldaja juurde ega ela alalises elukohas, mille kohus on määranud – x. Samuti ei ole K.S kinni pidanud kohustusest mitte tarvitada alkoholi ning pole taotlenud kriminaalhooldajalt luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks. Ka ei ole K.S teavitanud kriminaalhooldajat, et teda sdüüdistatakse arvutikelmuses. Kriminaalhooldaja on taotlenud K.S-i suhtes karistuse täitmisele pööramist. Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistusseadustiku (
) (RT 61/01-364) § 74 lg.4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et K.S on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Ta ei ole täitnud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega elanud oma alalises elukohas, mille kohus talle määras. Samuti ei täida ta seetõttu ka
1 p. 3-5 nimetatud üldisi kontrollnõudeid ja kohustusi.Ka on ta hoolimata kohustusest hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest jäänud alkoholi tarvitamisega vahele ja on seetõttu saanud 28.07.2009.a. Alkoholiseaduse § 71 järgi karistada rahatrahviga 600.krooni. Oma suhtumist õiguskuulekusse on isik üles näidanud sellegagi, et tema suhtes menetletava kriminaalasja ( süüdistuses
detsembril 2009.a., mistõttu kohus andis tema suhtes välja vahistamismääruse, mille alusel K.S 19.01.2009.a. ka kinni peeti. 18.12.2009.a.. on K.S suhtes kohtule esitatud erakorraline ettekanne, kuna süüdimõistetu ei täida
1ja § 75 lg. 2 p. 2 nimetatud kontrollnõudeid ja – kohustusi. Seega on K.S suhtunud talle mõistetud karistusse ükskõikselt, jättes põhjendamata ka kohtus oma kohustuste täitmata jätmise. Süüdimõistetu seletus kontrollnõuete täitmata jätmise osas ei ole veenev ega põhjendatud, vaid on kantud soovist pääseda vastutusest. Seega on esitatud taotlus põhjendatud ja K.S-ile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Annemarie Gerassimov Kohtunik 25.01.2010.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.