KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2.02.2010 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-18779 Kohtukoosseis Sekretär Prokurör kohtuni

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista E.O-le karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. Kar

S § 69 lg 1, 3 alusel asendada E.O-le mõistetud 1 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 60 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 180 lg.3 alusel mõista välja E.O-lt riigieelarvesse menetluskulu vähendatud suuruses – 3000(kolm tuhat)krooni. Võimaldada E.O tasuda menetluskulu 6 kuu jooksul , alates kolmandast kuust pärast kohtuotsuse jõustumist, igakuiselt 1000 krooni. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arveldusarvetest : SEB-s 10220034800017 ,viitenumber 2800049874; Swedbank-s 221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber

1. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /
3. 11.2009 koostatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris/ Süüdistus: E.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 24.05.2009.a ja 06.08.2009.a toime pannud vargusi, mille eest teda on karistatud, 19.09.2009.a kella 11.35 paiku viibides Tartus Turu tn 14 asuvas MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses püüdis võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe 2-liitrilise pudeli õlut Bock väärtusega 38.50 krooni, pannes pudeli endale jope taskusse möödus E.O kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata E.O tahtest mittesõltuvatel asjaoludel s.o põhjusel, et kaupluse turvatöötaja pidas E.O pärast kassast möödumist kinni ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Sellega pani E.O toime KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse liik ja määr: KarS § 25 lg 1,

§ 199

lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.O-le karistuseks 1 (ühe) kuu vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada E.O-le mõistetud 1 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 60 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima 2 kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale advokaat Marian Priks’ile makstud tasu summas 840.00 krooni. Asitõendeid ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Tartu Maakohtus 01.02.2010 kohtuistungil riiklik süüdistaja Katrin Lindpere avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde. Süüdistav E.O jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas, selle vastavust tema tahtega ning kinnitas, et on teadlik ühiskondliku töö tegemise korrast. Kaitsja Marian Priks kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse E.O tahtele, on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele. Kaitsja taotles KrMS § 180 lg. 3 alusel vähendada menetluskulusid või jäta need välja mõistmata, sest E.O on töötu ning mingit abiraha ei saa, tulenevalt väikesest tööstaažist. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et E.O süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava E.O vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb E.O süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 25 lg. 1,2- § 199 lg.2 p. 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kohtule esitatud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 mõistab kohus süüdimõistetult välja riigieelarvesse sundraha 1,5 minimaalpalka-s.o. 6525 krooni. KrMS § 180 lg.1 alusel kanda süüdistataval kõik menetluskulud, sh.õigusabikulu. Kohus peab menetluskulude vähendamise nõuet põhjendatuks. E.O on töötu, töötuabiraha tema ei saa. Praegu puuduvad temal rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks. E.O sõnu otsib ta praegu tööd ning loodab seda ka tulevikus saada. E.O on KrMS § 180 lg. 3 mõistes isik kelle osas on põhjendatud vähendada menetluskulude välja nõuet 3000 kroonile ning KrMS § 423 alusel panna kohustus see summa tasuda pärast kohtuotsuse jõustumist alates kolmandast kuust kuni kuuenda kuuni. Kohtunik: 3