kohaselt ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub süü, kui ta oma vaimsete või füüsiliste võimete tõttu ei ole suuteline aru saama, mida temalt eeldatakse või oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Arvestades konkreetse olukorra eripära, ei olnud kaebaja võimeline LE §-s 123 sätestatud hoolsuskohustust täitma. Liigeldes mootorrattaga arvestas kaebaja võimalusega, et eesliikleja võib pidurdada või sooritada manöövri, millest johtuvalt oli kaebaja kõrgendatud tähelepanu suunatud eesliiklejale. Kaebaja ei arvestanud võimalusega, et teekatte pinnal oli tolm/liiv, mis muutis mootorratta äkkpidurdamisel juhtimatuks ning põhjustab mootorratta ümberkukkumise. Kaebuse esitaja mootorratta juhina ilmselgelt ei soovinud mootorrattaga liiklusõnnetust põhjustada, kuivõrd mootorrattaga liiklusõnnetusse sattudes saab ilmselgelt kannatada ka mootorratturi tervis. Kaebuse esitaja palub V™S § 29 lg 1 p 1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või juhul, kui kohus leiab, et V™S § 29 lg 1 p 1 kohaldamisele ei kuulu, menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Prefektuur esitas 15.09.2010.a kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu väärteootsuse tühistamisega ega ka menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel. Vastavalt LE §-le 123 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, et arvestades sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ja muid liiklusolusid, oleks tal võimalik peatada sõiduk eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ja kui halb nähtavus või tingimused seda nõuavad, siis peatuma. Kõnealusel juhul pidanuks Z.P lähenedes Tartu linnas Vabaduse pst 1 juures reguleeritud ülekäigurajale olema hoolikas ning olema valmis, et foori keelava tule süttides võib eessõitev sõiduk pidurdada.
lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Seega pani subjektiivsest küljest vaadatuna Z.P tema süüks arvatud teo toime ettevaatamatuse (hooletuse) vormis. Asjakohatu on kaebuses viide
§-le 38, mis käsitleb süü puudumist ettevaatamatuse korral. Antud kaasuses ei tule hinnata süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste puhul isiku individuaalseid võimeid, vaid tuleb lähtuda keskmiselt hoolsa juhi mudelist. Z.P keskmiselt mõistliku juhina tulnuks arvestada liiklusolusid (ees liikuva sõiduki ja läheneva reguleeritud ülekäiguraja näol) ning kohandada selleks vastavalt oma sõidukiiruse. Z.P eirates seda nõuet oli sunnitud järsult pidurdama, misjärel sõiduk kaotas juhitavuse, juht kukkus ning mootorratas libises vastu ees liikunud sõidukit. Ainetu on ka kaebuses toodud väide, et sõidutee oli libe, st teekatte pinnal oli tolm/liiv. Sellele ei ole kohtuvälises menetluses osundanud ei menetlusalune isik, ka ei ole seda täheldanud sündmuskohta vaadelnud politseinik. Vastupidiselt on sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud, et sõidutee on asfaltkattega, kuiv ja sõidukorras. Z.P suhtes on põhjendatud karistuse määramine. Olukorras, kus Z.P on varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest (nii kiiruse ületamise kui liiklusõnnetuse põhjustamise eest), ei saa tema suhtes rääkida isikust, kes on ennast parandanud. Seetõttu ei ole põhjendatud taotlus lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuistungist kohtuväline menetleja osa võtta ei soovi ja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu järeldused. Kohus lahendab Z.P kaebuse kohtuvälise menetleja 02.08.2010.a. otsuse peale kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil.
LE § 123 järgi juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. LS § 7417 lg 1 järgi mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 7417 lg 2 järgi kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 7417 lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohus leiab, et Z.P süü LE § 123 rikkumises on kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega tõendatud ja vastutus järgneb LS § § 7417 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustega on tõendatud Z.P juhitud mootorratta ja R. A. juhitud sõiduauto kokkupõrge
Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Z.P LE § 123 rikkumine on otseses põhjuslikus seoses teo ja tagajärje vahel. Kohtuväline menetleja on tõendite alusel põhjnedatult leidnud menetlusaluse isiku süü olemasolu ja
Kohus ei tuvastanud Z.P karistust kergendavaid ega 1 raskendavaid asjaolusid. Z.P on karistatud LS § 74 lg 1 ettenähtud kergemaliigilise 1 karistusega sanktsiooni ¼ määras. LS § 74 lg 2 ettenähtud lisakaristust ei ole kohaldatud. Z.P on varem korduvalt karistatud liikluseeskirjade rikkumistega seotud väärtegude eest, s.h. mitmel korral kiiruse ületamisega seotud väärteod ja ühel korral ka samasuguse teo, varalist kahju põhjustanud liiklusnõuete rikkumisega seotud väärtegu. Varasemat korduvat karistatust arvestades on ole määratud ranget karistust. Karistuse määramisel on pigem arvestatud eripreventiivsete eesmärkidega. 1 Väärteokoosseisu tõendatuse tõttu esineb Z.P teos väärteokoosseis, mis vastab LS § 74 lg 1 ja seetõttu ei ole alust väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Arvestades korduvaid varasemaid karistusi ei esine ka asjaolusid, millest lähtudes on võimalik väärteomenetlust lõpetada V™S § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus teeb otsuse lähtudes V™S § 132 p1. Ene Muts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.