lg 2 p 7, 8, 9; § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, T.N süüdistuses
lg 2 p 7, 8, 9; § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja L.J süüdistuses
lg 1järgi Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatavad H.H (isikukood xxx; elukoht xxxx xxx xx-x xxxxxxxx ; ei tööta; tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud 21.01.2010) T.N (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xxx x-xx xxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx ; ei tööta; tõkend – vahistamine alates 21.08.2009 ) L.J (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxx-x xxxxxxxxxx ; ei tööta; tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud 23.08.2009 ) Kaitsjad vandeadvokaat Mart Sikut, Vello Sikut Asja läbivaatamise kuupäev 27.-29.aprill 2010 Resolutsioon H.H süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 10 ( kümme ) kuud vangistust, süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks ) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku s.o. 4 kuu võrra ja mõista liitkaristuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust. 1
3 päeva ja ärakandmata karistus on 7 ( seitse) kuud 27 ( kakskümmend seitse ) päeva vangistust.
ja § 75 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust – vangistust - ei pöörata täitmisele, kui H.H ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx xxx xx-x xxxxxxxxxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ja töö- või õppimiskoha muutmiseks. H.H määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. H.H-le Tartu Maakohtu 24.11.2009 mõistetud karistus jätta iseseisvaks täitmiseks. Tühistada H.H suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld. Mitte välja mõista H.H-lt sundraha. T.N süüdi tunnistada
T.N süüdistuses
MS § 238 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra s.o 3 ( kolme ) kuu võrra ja ärakantavaks karistuseks mõista 6 ( kuus ) kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud karistusele liita Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.11.2009 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 8 kuud ja 21 päeva ja mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristus 1 ( üks ) aasta ja 21 ( kakskümmend üks ) päeva vangistust.
8 kuud ja 7 päeva ja ärakandmata karistus on 4 ( neli ) kuud 14 ( neliteist päeva ) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 29.aprill 2010. T.N-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Mitte välja mõista T.N-ilt sundraha. L.J süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 180 ( ükssada kaheksakümmend ) päevamäära s.o. 9000 ( üheksa tuhat) krooni. KrMS § 238 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra s.o 60 ( kuuekümne ) päevamäära s.o. 3000 krooni võrra ja ärakantavaks karistuseks mõista rahaline karistus 120 ( ükssada kakskümmend ) päevamäära s.o. 6000 ( kuus tuhat ) krooni. 2
3 päeva ja ärakandmata rahaline karistus on 111 ( ükssada üksteist ) päevamäära s.o.5550 ( viis tuhat viissada ) krooni. Välja mõista L.J-ilt sundraha riigituludesse. 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „L.J , 1-10-1971, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Välja mõista H.H-lt ja T.N-ilt solidaarselt OÜ Luutar kasuks tsiviilhagi ( lõhutud vitriini maksumus ) 300 ( kolmsada ) krooni. Jätta rahuldamata OÜ Luutar poolt esitatud tsiviilhagi 207 334 ( kakssada seitse tuhat kolmsada kolmkümmend neli) krooni. Asitõend – CD plaat salvestisega – jätta kriminaalasja juurde. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus pooltele tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 14.mail 2010 kell 14.
Veel on H.H-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, grupis koos T.N-iga 21 augustil 2009. a kella 03.22 paiku tungis akna lahti murdmise teel Viljandis Kivi tn 2 asuvasse OÜ Luutar pandimajja, kust varastas 1026,8 grammi kullast esemeid väärtusega kokku 233 460 krooni, 533,4 grammi hõbedast esemeid väärtusega kokku 3733.80 krooni. Aknaklaasi lõhkumisega põhjustati OÜ-le Luutar kahju 300 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani H.H toime
T.N-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem toime pannud omavolilise sissetungi, tungis grupis koos H.H-ga ööl vastu
Veel on T.N-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, grupis koos H.H-ga 21 augustil 2009. a kella 03.22 paiku tungis akna lahti murdmise teel Viljandis Kivi tn 2 asuvasse OÜ Luutar pandimajja, kust varastas 1026,8 grammi kullast esemeid väärtusega kokku 233 460 krooni, 533,4 grammi hõbedast esemeid väärtusega kokku 3733.80 krooni. Aknaklaasi lõhkumisega põhjustati OÜ-le Luutar kahju 300 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani T.N toime
L.J-ile on süüdistus esitatud selles, et tema, omandas 21.08.2009 varahommikul T.N-i ja H.H käest Viljandi linnas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud kullast kõrvarõngaid, sõrmuseid ja käe-ning kaelakette kogukaaluga 82,1 grammi väärtusega 20 114.50 krooni (grammi hind 245 krooni), olles teadlik, et need on varastatud OÜ Luutar pandimajast Viljandis Kivi tn 2 ja toimetas need oma elukohta xxxxxxxxxxx xxxxxx xx xxx-x Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisega pani L.J toime
MS § 237 lg 4 kohaselt kriminaaltoimiku materjalide alusel. OÜ Luutar avaldus koos lisadega /kd I t.l. 1, 13-169/, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega /kd I t.l. 2-12/, kannatanu OÜ Luutar esindaja Tarmo Kaldami ütlused /kd I t.l. 172-173, 174-175/, allkiri esemete kättesaamise kohta /kd I t.l. 176/, tunnistaja Tõnu Jaska ütlused /kd I t.l. 177-178/, asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega /kd I t.l. 180-182/, läbiotsimisprotokoll koos fotodega /kd I t.l. 187-189/, läbiotsimisprotokoll koos fotodega /kd I t.l. 191-200/, eseme vaatlusprotokoll koos fotodega /kd I t.l. 201-218/, eseme vaatlusprotokoll koos fotodega /kd I t.l. 225-227/, kannatanu Sirli R. ütlused /kd I t.l. 228-229/, vaatlusprotokoll koos fotodega /kd I t.l. 230-231/, Germo Kimaski ütlused /kd I t.l. 236-238/, kahtlustatava H.H ütlused /kd II t.l. 30-34, 53-55/, kahtlustatava H.H ütluste olustikuga seostamine /kd II t.l. 35-52/, kahtlustatava T.N-i ütlused /t.l. 93-95, 104-106/, kahtlustatava L.J-i ütlused /t.l. 124-125, 127-128, 131-132/. Kohtuistungil andsid ütlusi ka süüdistatavad H.H, T.N ja L.J. Kohtu põhjendus Eeluurimisel on kindlaks tehtud järgmist, et ööl vastu
4 Kaitsja Mart Sikut oma arvamuses avaldas, et T.N-i puhul pole nõus tsiviilhagiga, tõendid viitavad, et pole selline suurus tõendatud. Kaitsja arvates puuduvad tõendid selle teo toimepanemise kohta. L.J-i süüdistuses pole vastuväiteid. Kaitsja Vello Sikut oma arvamuses avaldas, et tsiviilhagiga pole kaitsealune nõus.
Kannatanu esindaja Tarmo Kalda andis kohtuistungil ütlusi, et ta teab oma kahjudest niipalju, mis nägi videolt ja inventuuri tulemusel selgunud kahjust. OÜ Luutar raamatupidamise andmetel oli kahju selline, mis on toimikus kirjas. Varastatud esemete kogus oli üle kilo. Varastati nii kulda kui hõbedat. Tagasi saada võis nii palju nagu I köide tl 176 esitatud on. Puudujääk tuvastati selle järgi, et lepingutel on iga gramm kulda kirjas. Koguse sai teada lepingute järgi. Puudujääk saadi teada inventuuriga, see viidi läbi kohapeal. Millal eelmine inventuur oli, see on ka kirjas toimikus. Tsiviilhagi on kirja pandud arvatavasti sisseostu hinnaga. Omahinnaga on need esemed, mis on sisse jäänud, mida pole tagasi ostetud, see on lepingus kirjas. Esemele hinna määramine toimub nii, et kui on tegu kullaga, määratakse kulla proov, vastavalt sellele hinnakirjas hind. Selle raha saabki klient. Kui järgi ei tulda, läheb müüki madalama hinnaga, kui saab klient, igale asjale on väljamüügi hind Missugune hind oli inventuuris ei oska praegu öelda. Uuritud tõendite kohta annab ütlusi, et tl. 1420 I kd on varastatud esemed nimetatud, seal on müügihinnad. Tl. 39 lepingul on eseme ostuhind, tl 40 lepingul on eseme ostuhind. Ta arvab, et tsiviilhagi on tehtud müügihindade järgi. Kas kõik hõbeesemed varastati ei oska öelda. Osa leiti ka pärast vargust kauplusest maast ja ka väljast. Kas asi on kullast või hõbedast peaks olema lepingus kirjas. Sellega tegeleb raamatupidamine. Kilo kulda on kamalutäis. Kas kogus võis olla nii suur nagu seletasid süüdistatavad, ei oska nende seletuse kohta midagi öelda., selline oli puudujääk. Nad ostavad raamatupidamisteenust ja see on korras. Vitriini suurus kaupluses oli pikkus 70 cm , laius 40-50 cm. Asjad olid paigutatud põhiliselt mustale sametriidele. Kulda hoiti ka mujal, pandikullad on seifis. On üks vitriin kullal, muud asjad teises vitriinis. Vitriinis on ka pandikulda kui jääb müüki, kui välja ei osteta, siis on, lepingut ümber ei tehta. Kirjas on palju asju, kuna katkised asjad on vitriinis ühes puntras. H.H andis ütlusi, et tunnistab end talle süüdistuses esitatud kuritegudes süüdi. Nad läksid koos Silveriga pandimaja poole kulla järele. Ta kangutas akna lahti, T.N oli väljas. Kirve sai lähedal olevast kuurist. Kõigepealt võttis kirve. T.N oli eemal, kas ta kirve võtmist nägi, ei ole kindel. Ta läks pandimaja juurde, läks sisse ja lõi vitriini katki. Nägi ainult kuldesemeid, neid krahmas, võttis koos varrukaga ja pani teksade taskusse. Suuri esemeid ei olnud. Ta on seda videot internetis ka vaadanud. Siis jooksid minema ühte hoovi. Seal võttis esemed taskust välja. Vaatasid neid ja läksid minema. Mõned jätsid endale, osa andsid ära L.J-ile. Hommikul andsid veel asju ära võõrale, kes viis need Mulgi Panti. Tsiviilhagi on tema arvates suur. Hõbedast asju ta ei näinud. Vitriinis olid asjad klaasist küünlajalgade sees, osa vitriinis. Võttis kõik puntras kaasa koos samet riidest alusega. Klaasist alused võtsin ka kaasa. Asjad, mis kätte saadi, on kõik, mis nad varastasid. Kõik saadi kätte. L.J-ile oli asjad vaja anda, see on isiklik asi. Müüsime ka T.N-i tuttavale. sai paarsada krooni vist. T.N oli kirve võtmise ajal eemal. Mingit omavahelist kokkulepet ei olnud, ta läks otsima mingit asja, oli vaja sisse pääseda. Varrukaga võttis asju vitriinist sellepärast, et ei jääks näpujälgi. T.N-iga juttu kirvest ei olnud. T.N andis kohtuistungil ütlusi, et kõik oli nii nagu Margo rääkis. Nad said kokku bussijaamas. Varguse mõte tuli nii, et tema käis idee välja. Nad arutasid abivahendi hankimist. Läksid seda asja otsima kortermajade hoovi, ta jäi majade juurde tänavale, ei läinud kuuride juurde Kuurid tänavast näha ei olnud. Tänavale jäi sellepärast, et tal polnud vaja asja, Margo pidi akna lahti tegema. Oli juttu pandimajja minekuks. Sisse pidi minema H.H. Tema pidi väljas ootama. Margo kangutas akna lahti ja hüppas sisse. Oli kuulda vitriini purunemist, Margo andis mingi tombu tema kätte läbi akna. Margo tuli välja, nad läksid minema parkla lähedale hoovi. Seal tegid nutsu lahti, esemete kogus oli väike. Hõbeesemeid seal ei olnud. Maha jooksmisel asju ei kukkunud, tombus olid põhiliselt klaasikillud. Nad vaatasid asjad üle. Mingi osa võttis Margo ära. Nüüd teab, et andis ära osa L.J-ile. Ülejäänud asjad 9 sõrmust läks müüki sugulasele Germo Kimaskile, tema müüs 5 need Kimaskile. Raha ei saanudki, enne peeti kinni. Asjad saadi kätte. Ei tekkinud olukorda, et keegi oleks saanud midagi ära peita. Margo sai rohkem asju, täpselt ei tea, mis Margo oma asjadega tegi. Pandimajja minna põhimõtteliselt ei olnudki vaja. L.J andis kohtuistungil ütlusi, et tunnistab end süüdi. Järgmine päev sai teada, et kuld oli varastatud. Ta tuli baarist ja kui pakuti, ei mõelnud, kust need pärit võivad olla. Olid kullast katkised kõrvarõngad, katkised ketid, sõrmuseid oli ka. Need asjad olid tema kodus. Lõpuks andis politseile. Politsei sai kõik temalt kätte 83 grammi kuldesemeid. Kohtuistungil uuriti kirjalikke tõendeid : toimiku I kd lk 1, 2-12, 13-169, 177-178, 180-182, 185186, 191-200, 201-218, 225-227, 228-229, 230-231, 236-238; toimiku II köide tl. 1-8, 28-33, 35-52, 58-62, 90-92, 99-101, 107-111, 122-123. Kohtuvaidluses süüdistuskõnes prokurör leidis, et asjas on vaidlus varastatud esemete koguse osas ja tsiviilhagi hinnas. Seetõttu H.H-le ja T.N-ile esitatud süüdistustes tuleb teha muudatusi. Prokurör loobub süüditusest T.N-i suhtes
järgi, kuna kohtuistungil on usaldusväärselt tõendatud, et kirvest käis otsimas H.H üksi. T.N ootas, aga mingit kokkulepet neil selle kohta polnud. Lihtsalt oli vaja asja, millega sisse murda ja H.H läks seda otsima. Seetõttu langeb ära ka H.H süüdistus
Prokurör leiab, et ei ole usaldusväärselt tõendatud sellise koguse esemete vargus, nagu on süüdistuses kirjas ja seetõttu ka tsiviilhagi ei ole põhjendatud. Usaldusväärselt on tõendatud nende esemete vargus, mis on kätte saadud. Andmed, kellele nad varastatud esemed andsid, on kontrollitud ja ka asjad tagasi saadud. KrMS § 7 alusel tuleb kõrvaldamata kahtlused tuleb lugeda süüdistatava kasuks. Neid ei ole võimalik kohtuliku uurimise käigus kõrvaldada. Seega prokurör vähendab süüdistuse mahtu, välja jääb ka hõbeda vargus. Tõendatud on sellise kulla koguse vargus nagu süüdistatavatelt kätte saadi. Kohus leiab, et kuna prokurör loobus prokurör T.N-i suhtes süüdistusest
lg 2 p 1,3 järgi, tuleb kuurist kirve vargus H.H suhtes kvalifitseerida ümber
Kohus leiab, et ülalnimetatud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud H.H poolt toime pandud ja süüdistuses esitatud teod. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava H.H poolt toime pandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistus
lg 2 p 1, 3 H.H suhtes tuleb kvalifitseerida ümber
Kohus leiab, et ülalnimetatud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud T.N-i poolt toime pandud ja süüdistuses esitatud teod
Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava T.N-i poolt toime pandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistuses
Kohus leiab, et ülalnimetatud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud L.J-i poolt toime pandud ja süüdistuses esitatud teod. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava L.J-i poolt toime pandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
H.H vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid toimiku materjalidest ei nähtu. H.H on süüvõimeline isik, tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. T.N-i vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid toimiku materjalidest ei nähtu. T.N on süüvõimeline isik, tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 6 L.J-i vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid toimiku materjalidest ei nähtu. L.J on süüvõimeline isik, tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. H.H kaitsja palus karistada H.H ühiskondliku kasuliku tööga. Kohus leiab, et see ei ole põhjendatud. H.H on karistatud 24.11.2009 kohtuotsusega üldkasuliku tööga 174 tundi, kuid ta ei ole käesoleva kriminaalasja arutamise ajaks veel asunud üldkasulikku tööd tegema. T.N-i kaitsja leidis, et kuna prokurör vähendas süüdistuse mahtu, on see kohtule siduv ja seetõttu ei pea ta ka enam seda põhjendama. Süüdistuse vähendamine on põhjendatud. Ta ei sea kahtluse alla inventuuri, see võidi läbi viia ja tehtigi selgeks, mis oli kadunud sel hetkel. Aga seda kõike süüdistatavad ei varastanud. Sellise koguse kulla ja hõbeda vargus pole tõendamist leidnud. Palub mõista kergem karistus, kui seda nõuab prokurör. L.J-i kaitsja taotleb vähendada rahalise karistuse suurust. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et arvestades kõiki neid asjaolusid kogumis, süüdistatavat H.H tuleb karistada
lg 2 p 7, 8, 9 järgi karistusega 10 ( kümme ) kuud vangistust,
lg 2 p 1 järgi karistusega 2 (kaks ) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku s.o. 4 kuu võrra ja mõista liitkaristuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust.
3 päeva ja ärakandmata karistus on 7 ( seitse) kuud 27 ( kakskümmend seitse ) päeva vangistust.
ja § 75 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust – vangistust - ei pöörata täitmisele, kui H.H ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. H.H määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. H.H-le Tartu Maakohtu 24.11.2009 mõistetud karistus jätta iseseisvaks täitmiseks. Süüdistatavat T.N-i tuleb karistada
MS § 238 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra s.o 3 ( kolme ) kuu võrra ja ärakantavaks karistuseks mõista 6 ( kuus ) kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud karistusele liita Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.11.2009 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 8 kuud ja 21 päeva ja mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristus 1 ( üks ) aasta ja 21 ( kakskümmend üks ) päeva vangistust.
8 kuud ja 7 päeva ja ärakandmata karistus on 4 ( neli ) kuud 14 ( neliteist päeva ) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 29.aprill 2010. T.N süüdistuses
Süüdistatavat L.J-i karistada
MS § 238 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra s.o 60 ( kuuekümne ) päevamäära s.o. 3000 krooni võrra ja ärakantavaks karistuseks mõista rahaline karistus 120 ( ükssada kakskümmend ) päevamäära s.o. 6000 ( kuus tuhat ) krooni.
3 päeva ja ärakandmata rahaline karistus on 111 ( ükssada üksteist ) päevamäära s.o.5550 ( viis tuhat viissada ) krooni. 7 Tsiviilhagi on esitatud OÜ Luutar poolt 207 334 krooni nõudes. Kannatanu esindaja Tarmo Kalda andis kohtuistungil ütlusi, et OÜ Luutar raamatupidamise andmetel oli kahju selline, mis on toimikus kirjas. Varastatud esemete kogus oli üle kilo. Puudujääk tuvastati selle järgi, et lepingutel on iga gramm kulda kirjas. Koguse sai teada lepingute järgi. Puudujääk saadi teada inventuuriga, see viidi läbi kohapeal. Tsiviilhagi on kirja pandud arvatavasti sisseostu hinnaga. Omahinnaga on need esemed, mis on sisse jäänud, mida pole tagasi ostetud, see on lepingus kirjas. Kui järgi ei tulda, läheb müüki madalama hinnaga, kui saab klient, igale asjale on väljamüügi hind. Uuritud tõendite kohta annab ütlusi, et tl. 14-20 I kd on varastatud esemed nimetatud, seal on müügihinnad. Tl. 39 lepingul on eseme ostuhind, tl 40 lepingul on eseme ostuhind. Ta arvab, et tsiviilhagi on tehtud müügihindade järgi. Kilo kulda on kamalutäis. Vitriini suurus kaupluses oli pikkus 70 cm, laius 40-50 cm. Asjad olid paigutatud põhiliselt mustale sametriidele. Kulda hoiti ka mujal, pandikullad on seifis. On üks vitriin kullal, muud asjad teises vitriinis. Vitriinis on ka pandikulda kui jääb müüki, kui välja ei osteta, siis on, lepingut ümber ei tehta. Kirjas on palju asju, kuna katkised asjad on vitriinis ühes puntras. Hagiavalduse järgi oli kullast esemete kaal kokku 1026,8 g sellest varastati 952,9 g. Kahju 233 460 krooni. Hõbedast esemete kaal kokku 533,4 g, tekitatud kahju 3733.80 krooni. Lõhutud kulla vitriiniklaas väärtusega 300 krooni. Kohtuistungil uuriti tl 14-20, kus on kirjas lepingute järgi kulla kogused. Järjekorra nr 1- 100 on lepingud tähistused G, 101-148 tähistusega K. Tunnistaja Tõnu Jaska ( tl 178 ) ütluste järgi kui isik müüb vääriseseme pandimajja, on lepingu seeria G, kui pandib, siis on lepingu seeria K. Pandimajas käib kulla arvestus kaalu põhiselt, mitte konkreetsete esemetega. Kui ese müüakse, arvutatakse selle eseme kaal maha üldisest kogusest. Kohtuvaidluses prokurör leidis, et ei ole usaldusväärselt tõendatud sellise koguse esemete vargus, nagu on süüdistuses kirjas ja seetõttu ka tsiviilhagi ei ole põhjendatud. Usaldusväärselt on tõendatud nende esemete vargus, mis on kätte saadud. Andmed, kellele nad varastatud esemed andsid, on kontrollitud ja ka asjad tagasi saadud. KrMS § 7 alusel tuleb kõrvaldamata kahtlused tuleb lugeda süüdistatava kasuks. Neid ei ole võimalik kohtuliku uurimise käigus kõrvaldada. Seega prokurör vähendab süüdistuse mahtu, välja jääb ka hõbeda vargus. Tõendatud on sellise kulla koguse vargus nagu süüdistatavatelt kätte saadi. Kohus leiab, et tsiviilhagi 207 334 krooni tuleb jätta rahuldamata. Tunnistaja Tõnu Jaska ütluste järgi pandimajas käib kulla arvestus kaalu põhiselt, mitte konkreetsete esemetega. Kui ese müüakse, arvutatakse selle eseme kaal maha üldisest kogusest. Kahju tõendamiseks on esitatud laenulepingud. Kohus leiab, et usaldusväärselt ei ole tõendatud, et varastatud on just nendes lepingutes kõik kirjas olevad esemed. H.H on andnud kriminaalasja menetluse jooksul üheseid ütlusi, et enamuse varastatud asjadest andis ta L.J-ile , neile endile jäi 9 sõrmust ja 2 kuldketti. Need esemed nad müüsid T.N-i sugulasele. T.N on andnud kriminaalasja menetluse jooksul üheseid ütlusi, et enamuse varastatud asjadest andis H.H L.J-ile, neile endile jäi 9 sõrmust ja 2 kuldketti. Need esemed nad müüsid tema sugulasele Germo Kimaskile. Margo andis kõik nende kätte jäänud ehted Germo Kimaskile. L.J ja Germo Kimask on tagastanud saadud esemed politseile ja need on OÜ-le Luutar tagastatud. Ei ole esitatud tõendeid inventuuri tegemise ja tulemuse kohta, samuti selle kohta, millal toimus eelmine inventuur. KrMS § 301 kohaselt kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kuna prokurör kohtuvaidluses loobus osaliselt süüdistusest, vähendas süüdistuse mahtu, tuleb süüdistatavad H.H ja T.N süüdi mõista nende esemete varguses, mis kätte saadi ja tagastati. 8 Süüdistatavatelt H.H-lt ja T.N-ilt tuleb välja mõista solidaarselt OÜ Luutar kasuks tsiviilhagi ( lõhutud vitriini maksumus ) 300 ( kolmsada ) krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära. Mitte välja mõista käesolevas kriminaalasjas T.N-ilt ja H.H-lt sundraha. Nad on kuriteod toime pannud enne nende suhtes tehtud kohtuotsust 24.11.2009. Nende suhtes oleks olnud õige arutada koos eelmise kriminaalasja arutamisega ka käeoleva kriminaalasja süüdistust. Eelmise kohtuotsusega on nendelt sundraha välja mõistetud. Välja mõista L.J-ilt sundraha riigituludesse. 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni Kohtukulud – postikulud - tuleb süüdimõistetult välja mõista. Silvi Maiste Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.