1-09-6097/8

(10)kuud. 1

(5)1-09-6097 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 22.12.2009.a. määrusega otsustati vabastada B.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 1 ( üks) aasta. Kohus määras B.V Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustas B.V järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid : 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil : X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks. Kohaldada B.V suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused : 1) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates ; 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 3) mitte viibima paikades, mis on määratud põhiliselt alkoholitarbimiseks; 4) asuda tööle nelja nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtta end tööturuametis arvele. 5) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume . 6) osalema sotsiaalprogrammi, mis on suunatud sõltuvusprobleemidega isikutele. 2. Pärnu Maakohtusse saabus 28.09.2010. a Tallinna Vangla Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku M.Kasemaa erakorraline ettekanne, millest nähtuvalt B.V vabastati Viru Maakohtu Kohtla- Järve Kohtumaja kohtumäärusega karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt KarS § 75 lg 2 on B.V suhtes kohaldatud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Erakorraline ettekanne on esitatud vastavalt Kriminaalhooldusseaduse § 31

(1)ja KarS § 74

(4), kuna süüdimõistetu ei täida talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt 06.09.2010 Pärnu Maakohtusse saadetud lühimenetluses süüdistusaktist kriminaalasjas nr.l0250101057 selgub, et B.V 'd süüdistatakse KarS § 215 lg 2 p l; § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. EKEI toksikoloogiaekspertiisi akt nr. 831 kohaselt esines B.V kuriteo toimepanemise ajal alkoholi sisaldus veres 1,90 mg/g. Kuna B.V poolt uue kuriteo toime panemine sisaldab endas kohtu poolt määratud kohustuse rikkumist, on kriminaalhooldusametnik kohustatud vastavalt kriminaalhoolduse standardites sätestatule esitama erakorralise ettekande ootamata ära uue kuriteo eest mõistetavat karistust. B.V põhjendab oma tegujärgmiselt: ta oli koos sõpradega Kogulas, kus sõbrad tarvitasid alkoholi. B.Vsõnul võttis ta kolm lonksu õlut, kuid kuna sõbrad olevat tarvitanud alkoholi mõõdutundetult ja jäid magama, võttis ta sõbra auto, millega sõites sattus kruusateel avariisse. B.V sõnul ta avariis viga ei saanud ja käis haiglas kontrollis. 10.06.2010 a kriminaalhooldusametnikule antud seletuses eitas kriminaalhooldusalune joovet, tema sõnul haiglas joobeekspertiisi ei olevat tehtud. 2

(5)1-09-6097 B.V katseaeg algas 04.01.2010. Kriminaalhooldusalune on registreerunud töötuna ja võimalusel töötanud juhutöödel. Töösuhe X OÜ- s oli lühiajaline ja lõppes, kuna B.V ei täitnud tööandja poolt esitatud nõudmisi. Töölepingu lõpetamisest unustas kriminaalhooldusalune kriminaalhooldusametnikku teavitada. V. Õ. sõnul on poeg töötanud koduses majapidamises, toetamaks pere majanduslikku toimetulekut korjatakse ja müüakse seeni. Vastavalt hoolduskavas kavandatule pidi B.V jätkama õpinguid Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis, kuid sügiseni kriminaalhooldusalusel hariduse omandamiseks motivatsiooni ei säilinud. Kriminaalhooldusalusega on korduvalt räägitud kohustusest mitte viibida paikades kus tarvitatakse alkoholi, arutletud on suhtlusringkonna mõjudest ja alkoholi tarvitamise mõjust käitumisele. Ajavahemikul 03.02.2010-11.05.2010 võttis B.V osa sotsiaalabiprogrammist " Eluviisitreening", programmitöös oli meelestatud positiivselt kuid oletatavasti ei kasutanud saadud teadmisi igapäevaelus. Katseajal on B.V rikkunud käitumiskontrolli nõuet ja jätnud määratud ajal vestlusele tulemata. Suurendamaks vastutustunnet ja motiveeritust kriminaalhoolduse nõuete täitmiseks, on vestlused kriminaalhooldusalusega toimunud kriminaalhoolduse 9 kuu jooksul 19 korral. Katseajal pani B.V toime väärteo: Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo teatel varastas B.V 22.04.2010 a kell 20:29 kauplusest RIMI 1 pudeli ( 0,5 1) viina Viru Valge ja möödus kassadest kauba eest tasumata. 07.06.2010.a. alustati B.V suhtes menetlus nr 10250101057 KarS § 215 lg 2 p 1 tunnustel selle kohta, et ta võttis 05.06.2010.a. hommikul omavoliliselt enda käsutusse A. M.i sõiduauto Volkswagen Golfi r/n: XXX XXX ja tegi sellega Oriküla tee 2.km liiklusõnnetuse. 18.08.2010 pöördus B.V võõrutusravile, ravi eest tasus Töötukassa. Kriminaalhooldaja leiab, et B.V karistus tuleb pöörata täitmisele. B.V vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusalune ei täitnud kohtu poolt määratud kohustust, tema käitumismustrid korduvad. Vastavalt KarS § 76

(5), kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 3. 27.09.2010.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja määrusega on B.V antud kohtu alla süüdistatuna kuritegudes KarS § -de 215 lg 2 p 1 ja 424 järgi (kriminaalasi nr 110-11330). Kohtuistung toimub 7.10.2009.a. Lääne Ringkonnaprokuratuuri süüdistusaktist nähtub, et kõnealuses kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et B.V ajavahemikul 21.05.2010.a.– 24.05.2010.a. isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja asja omavolilise kasutamise, tungis akna lõhkumise teel võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil sisse Kuressaare linnas Pihtla tee 24 seisnud veoautosse Ford Transit r/n: XXXXXX, lõhkudes selleks süüteluku ümber asuva konsooli (roolisamba kate) ja süüteluku, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, kuna mootor ei käivitunud. Lõhkumisega tekitati kannatanule OÜ Põlmerile varalist kahju kokku 2050.00 krooni; 05.06.2010.a. kella 03:00-08:00 paiku omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil omaniku loata ärandas Saare mk, Kärla v, Kärla asulas, Metsa tn X eest A. M.i sõiduauto Volkswagen Golfi r/n: XXXXXX, mida asus juhtima. Kärla vallas Karida-Kärla tee 1,1 kilomeetril auto kaotas juhitavuse ja sõitis kraavi, kus rullus katuse peale. Auto purunemisega tekitas B.V A. M.ile varalist kahju 25 000.00 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise ja asja omavolilise kasutamise, pani B.V toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; 3

(5)1-09-6097 05.06.2010.a. kella 08:00 paiku Saare mk, Kärla vallas, Karida-Kärla tee 1,

1. kilomeetril juhtis omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes sellega LS § 74’1 lg 1 nõudeid, sõiduautot Volkswagen Golf r/n: XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholi sisaldusega veres 1,96 mg/g, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/l, lõplik tulemus 1,90 mg/g. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani B.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohtu hinnangul puudub käesoleval ajal põhjendatud alus erakorralise ettekande rahuldamiseks ja B.V karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtu põhjendused on tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2009.a. määrusele kr asjas nr 1-09-931 järgmised: Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus B.V kahtlustatakse katseajal uue kuriteo toimepanemises. Samuti on ta katseajal tarvitanud alkoholi ja toime pannud väärteo. Seega on B.V rikkunud temale katseajaks pandud kohustusi ning on ka põhjendatud kahtlus, et B.V on toime pannud kõige raskema rikkumise, s.o toime pannud uued kuriteod. Kohus on seisukohal, et katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine on katseaja tingimuste kõige raskem rikkumine. Ringkonnakohus märgib 23.03.2009.a. määruses, et seaduse kohaselt pööratakse kandmata karistus täitmisele, kui isik rikub temale tingimisi enne tähtaega vabanemisel määratud katseaja kestel temale pandud kohustusi. Seaduseandja on näinud karistuse täitmisele pööramiseks ette erinevaid võimalusi ja eelkõige sõltub see toimepandud rikkumise raskusest. Kõige raskema rikkumise korral, s.o juhul, kui isik paneb katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, sõltub kandmata karistuse täitmisele pööramine sellest, millise karistusega kohus karistab isikut uue, katseajal toimepandud tahtliku kuriteo eest. Kui selleks karistuseks on vangistus, siis vastavalt KarS § 76 lg-le 6 toimub see kohtuotsusega, millega isikule mõistetakse karistus katseajal toimepandud tahtliku kuriteo eest ja seda liitkaristuse mõistmisega. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et muudel juhtudel ja nimelt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. On ilmselge, ja seda olenemata sellest, et seaduseandja ei ole seda sõnaselgelt ja seaduse grammatilise tõlgenduse pinnalt väljaloetavalt väljendanud, on kohtul õigus pöörata kandmata karistus täitmisele ka juhul, kui isikut karistatakse katseajal tahtlikult toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega. Eeltoodu tuleneb kohtukolleegiumi arvates nii KarS § 74 lg 6 sätetest, kui ka teadmisest, et tahtliku kuriteo toimepanemine, olenemata, milline saab olema selle eest mõistetav karistus, on raskem katseaja tingimuste rikkumine kui seda kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegselt vabanemisel isikule pandud täiendavate kohustuste rikkumine. Kohtukolleegium on seisukohal, et katseaja tingimuste raskeim rikkumine „neelab“ ka muud katsejaks pandud täiendavate kohustuste rikkumised ning kriminaalhooldaja ettekande esitamine, nii nagu käesoleval juhul, enne isiku süüküsimuse otsustamist uue kuriteo toimepanemises, on ennatlik, sisuliselt kunstlik ja enamus olukordades ka kujutab see isiku karistuse täitmisele pööramise küsimuse etteotsustamist ning ka isiku olukorra halvendamist. „Vangerdused“, mida sellisel juhul peab kohus hakkama liitkaristuse mõistmisel tegema nii liitkaristuse kandmise aja alguse küsimuse lahendamisel, kui ka osa karistuse kantuks lugemisel, võivad olla sedavõrd keerulised, et ei pruugi olla arusaadavad igale kohtuotsuse lugejale ja võivad ka süüdlases endas tekitada põhjendamatuid kahtlusi tema suhtes kujunenud olukorra õiglase lahendamise osas. 4

(5)1-09-6097 Ennatlik ja etteotsustav on arutatavatel juhtudel eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramine kriminaalhooldaja ettekande alusel enne kohtuotsuse tegemist uues, väidetavalt toimepandud kuriteos alljärgnevatel põhjustel: - - - - seadus võimaldab kohtul katseajal toimepandud kuriteo osas süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel ja süüdlase karistamisel rahalise karistusega jätta ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata (KarS § 74 lg 6). Obligatoorne kandmata karistuse täitmisele pööramine toimub vaid KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel, mis sisuliselt tähendab seda, et maakohus, kes on juba enne kohtuotsuse tegemist ära otsustanud isiku suhtes kandmata karistuse täitmisele pööramise, on ära otsustanud ka küsimuse, et ka sellisel juhul, kui isik mõistetakse tulevikus süüdi katseajal toimepandud tahtlikus kuriteos ja karistatakse näiteks rahalise karistusega, ei tule enam kaalumisele seaduses ettenähtud kergeim variant – kandmata karistuse täitmisele pööramata jätmine. Seadus võimaldab katseajal toimepandud kuriteos süüdimõistmisel (KarS § 73 ja 74 ) ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel ja vangistuse täitmisele pööramise korral asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kui aga KarS § 74 alusel mõistetud vangistuse täitmisele pööramine on juba ära otsustatud kriminaalhooldaja ettekande alusel, on võetud jällegi kohtult võimalus seda küsimust kaaluda, mis aga omakorda on isiku suhtes, kelle küsimust otsustatakse ebaõiglane. Kui aga B.V mõistetakse kuriteos, milles teda kahtlustatakse tulevikus õigeks, siis on võimalik esitada kohtule ettekanne kandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendusel, et B.V rikkus temale katseajal kohtumäärusega pandud täiendavaid kohustusi ja nimelt: tarvitas alkoholi, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes selleks juhtimisõigust omamata, pani toime väärteo. Kohus on seejuures seisukohal, et sellisel juhul, kui isegi selleks ajaks, kui B.V suhtes tehakse võimalik õigeksmõistev kohtuotsus on määratud katseaeg läbi, ei võta see võimalust nimetatud küsimuse lahendamiseks. Ka KarS § 65 lg 2 alusel toimub liitkaristuse mõistmine ja sellega eelmise kohtuotsuse järgi kandmata vangistuse täitmisele pööramine paljudel juhtudel juba ajal, kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ajaliselt läbi on saanud. 5. Kohus leiab, et kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb jätta kriminaalhooldusametniku ettekande alusel B.V-le Pärnu Maakohtu 29.04.2009. a kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele pööramata. R.Undrest kohtunik 5