lg 1, 2 ja
lg 1 alusel asendada K.Z-ile Tartu Maakohtu 08.11.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-07-14120 mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, mis on 366 päevamäära, millele vastab 122 päeva vangistust, 244 (kakssada nelikümmend neli) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata K.Z-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5 (viis) kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
lg 4 alusel on K.Z kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 400 päevamäära, s.o 20000 krooni. Rahaline karistus tuli tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a-le. Kohtuotsus jõustus 15.11.2007.a. 13.09.2010.a esitas kohtutäitur Andrei Krek kohtule avalduse K.Z-ile mõistetud rahalise karistuse asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt on K.Z suhtes 06.05.2008.a algatatud täitemenetlus. Täitmisteade on kätte toimetatud 14.05.2008.a. Vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul võlgnik rahalist karistust ei tasunud ega palunud ka täitmise tähtaja pikendamist. 31.07.2008.a arestiti võlgniku arveldusarved, kuid laekumisi ei ole. Võlgnikule kuulunud kinnisvara oli arestitud teise kohtutäituri poolt muude rahaliste nõuete katteks. Käesoleval ajal võlgnikule vara ei kuulu. 02.01.2009.a laekus võlgnikult täiturile 2080 krooni, millest 1667 krooni on kantud rahalise karistuse katteks. Rahalise karistuse tasumata jääk on 13.09.2010.a seisuga 18333 krooni. Maksuameti andmetel võlgnik ei tööta. Kuna võlgnik ei ole rahalist karistust tähtajaks tasunud ega taotlenud ka selle tasumise tähtaja pikendamist ning tal puudub vara, millele sissenõuet pöörata, esitas täitur materjalid kohtule otsustamaks rahalise karistuse asendamist. Kohtuistungil selgitas K.Z, et tal ei ole pikema aja jooksul alalist tööd olnud, teeb ehitusel juhtöid. Raha teenib süüdimõistetu nii vähe, et ei ole saanud rahalist karistust ära maksta. Tal on ülalpidamisel 5 alaealist last. K.Z avaldas valmidust üldkasuliku töö tegemiseks. Palus, et teda ei saadetaks vangistust kandma. Prokurör leidis, et K.Z-ile mõistetud rahaline karistus tuleb asendada ja käesolevalt on võimalik see asendada 244 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamiseks määrata tähtaeg viis kuud. Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. K.Z ei ole kogu rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole tal esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi üldse töö leidmisega, kuid rahalist karistust oleks ta pidanud tasuma juba alates 2007.a lõpust, kui süüdimõistetu veel töötas ja omas sissetulekut. Vaatamata sellele ta ei asunud karistust tasuma, ainsa makse on teinud 2009.a jaanuaris. Seega tuleb rahaline karistus asendada. K.Z oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.
lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb K.Z sooritada kokku 244 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt pakutud viis kuud töö sooritamise tähtajaks on asjakohane, arvestades
Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb K.Z
lg 4 alusel allutada
Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.