KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober
- a. Võru kohtumaja Kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-2373 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Väärteoasi O.P , isikukood 35906085727, elukoht xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xxx xxxxx xxxxx xxxxxx, kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 19.07.2010.a. otsuse peale väärteoasjas nr 2860,10,001702 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 3, 132 p 2 kohus otsustas: tühistada Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 19.07.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2860,10,001702 osaliselt. Süüdi tunnistada O.P Teeseaduse § 40 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahatrahv 20 trahviühikut ( 1 trahviühik = 60 krooni) s.o 1200 (üks tuhat kakssada ) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank`is . Kohustuslik on märkida viitenumber
- O.P kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuvälise menetleja otsuste sisu Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 19.07.2010.a. otsusega väärteoasjas nr 2860,10,001702 karistati O.P 1 Teeseaduse § 40 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 3000 krooni selle eest, et O.P 22.06.2010.a. kella 10:47 ajal Võru linnas Tallinna maanteel juhtis normidele mittevastavate gabariitidega mootorsõidukit ilma tee valdaja või haldaja loata. Sõiduki kõrgus teepinnast oli 4,19 +- 0,015 m Menetlusaluse isiku kaebuse sisu 03.08.2010.a. Tartu Maakohtusse ( Võru kohtumaja) saabunud O.P kaebusest nähtub, et O.P peab temale määratud väärteokaristust ebaõiglaseks, kuna tegemist on temapoolse esmakordse sellise rikkumisega. Võttes arvesse eelnevat ja seoses saabuva kooliaasta tõttu väga pingelise pereeelarvega palub kaebuse esitaja talle karistuseks määratud rahatrahvi summat vähendada. Kaebuse esitaja kaitsjat ja kohtuistungil osaleda ei soovinud . Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Et O.P kaebusele polnud lisatud ühtki tõendit tema majandusliku olukorra kohta palus Tartu Maakohus oma 19.08.2010.a. kirjas O.P täpsustada, kuidas mõista tema viidet pingelisele pereeelarvele. 02.09.2010.a. esitas O.P kohtule Otepää Vallavalitsuse poolt välja antud perekonna koosseisu tõendi ning pangakonto väljavõtte. Kohtuväline menetleja, kellele Tartu Maakohtu poolt edastati kaebus koos lisadega , on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja poolt kaebuse kohta esitatud kirjalikus seisukohas märgib kohtuväline menetleja, et otsuse tegemisel on igakülgselt arvestatud tegu, mille menetlusalune isik on toime pannud ja karistus on määratud proportsioonis sellega. Pealegi ei ole karistuse määramisel kohaldatud maksimummäärasid, kuigi antud isikut on varasemal ajal 7 korral juba karistatud samalaadse rikkumise eest, millest 1 on veel kehtiv karistus. See tähendab, et isik ei ole eelmistest karistustest vastavaid järeldusi teinud. V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nähtuvalt väärteoprotokollist ( väärteotoimik lk 1 ) on Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna liikluspolitseinik 22.juunil 2010.a. tuvastanud, et kella 10:47 ajal juhtis O.P Võru linnas Tallinna maanteel Pärna ja Kanepi tänavate vahel liiku des Tartu suunas normidele mittevastavate gabariitidega autorongi ( haagise registreerimismärk xxx xx) ilma teevaldaja loata. Sõiduki kõrgus teepinnast 4,19+-0,015 m, mõõdetud seadmega Telefix nr 55244, 1 millega O.P rikkus LE § 192 nõudeid ja pani toime Teeseaduse § 40 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2
(4)Lineaarmõõteseadme kasutamise protokolliga ( väärteotoimik lk 2), on tõendatud, et 22.juunil 2010.a. mõõdeti erialaselt pädeva mõõtja – Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse liikluspolitseinik R. V. poolt, kasutades teleskoopmõõtelatti Telefix nr 55244 O.P poolt juhitud autorongi , mis koosnes mootorsõidukist VOLVO FH12 registreerimismärgiga xxx xxx ja haagisest JYKI V31 registreerimismärgiga xxx xx sõiduki kõrguseks laiendmääramatust arvestades 4,175 ja järelhaagise kõrguseks laiendmääramatust arvestades 4,055 m. Liikluseeskirja § 192 sätestab, et sõiduki üksainuski mõõde koormaga või koormata ei tohi üldjuhul LS § 15 lõike 1 alusel teede ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust. Teede ja sideministri 18.05.2001 .a. määrusega nr 50 kehtestatud mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavate nõuete kood 1204 kohaselt lubatud suurim kõrgus kõigil sõidukeil, v.a. L kategooria sõidukid, 4,00 m. 1 Kohus leiab, et O.P poolt Teeseaduse § 40 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine, mis seisnes selles, et O.P poolt juhitud autorongi kõrgus on tõendatud lisaks lineaarmõõteseadme kasutamise protokolli ka tunnistaja E. J. ütlustega, kes kinnitab, et 22.06.2010 oli tööl koos liikluspolitseinik R. V. Võrus Tallinna maanteel. Kell 10:47 peatas R. V. sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx, mida juhtis O.P . R. V. mõõtis sõiduki kõrguseks 4,19 m ja haagise registreerimismärgiga xxx xx kõrguseks 4,07 m ( väärteotoimik lk 3). Menetlusaluse isiku ütlustest , mis on protokollitud väärteoprotokolli plangil, nähtub, et O.P ei teadnud, et haagisel oli veos lubatust kõrgem. Teeseaduse § 39 lg 1 p 3 kohaselt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmist avalikult kasutatava tee kasutamisel ja kaitsmisel on õigus ja teha ettekirjutus politseiametnikul käesoleva paragrahvi lõike 1 puntides 1 ja 2 nimetatud teel s.o riigimaanteel ja 9 8 kohalikul teel. Teedeseaduse § 40 lg 2 p 3 kohaselt käesoleva seaduse §-des 40-40 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus. Seega on väärteoasja menetlenud pädev kohtuväline menetleja. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistuse mõistmisel O.P-le on lähtutud KarS § 56 lõikest 1. Kirjalikus vastuses kaebusele on kohtuväline menetleja märkinud, et on igakülgselt arvestanud tegu, mille menetlusalune isik on toime pannud, ka on kohtuväline menetleja, viidates tõenäoliselt O.P süü suuruse hindamise kriteeriumile, märkinud, et menetlusalust isikut on varasemalt 7 korda karistatud samalaadse rikkumise eest , kusjuures üks karistus on kehtiv. Kohus märgib, et nähtuvalt mõõtmise tulemusest on O.P juhitud sõiduki kõrgus olnud lubatust 17,5 cm suurem ja järelhaagise kõrgus lubatust 5,5 cm suurem, mida ei saa jätta arvestamata O.P süü, mis KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks, suuruse hindamisel. O.P on omakäelistes ütlustes väärteoprotokolli plangil selgitanud, et ta ei teadnud, et haagisel oli veos lubatust kõrgem. Seda, kas O.P oli ise koorma laadimise juures, kas ta teadis, et ka sõiduki kõrgus ei vastanud nõuetele, millest olenevalt asuda seisukohale, kas väärtegu pandi O.P poolt toime tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu ja mis oleks oluline tema süü suuruse üle otsustamisel, ei ole kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks välja selgitada, kuigi vastavalt V™S §-s 56 sätestatule menetlusaluselt isikult võetakse ütlused väärteo toimepanemise kohta. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus märgib, et asjakohatu on kohtuvälise menetleja viide O.P varasematele väärtegude 3
(4)eest saadud karistustele. Karistusregistri elektroonilisest andmebaasist kohtuniku järelepärimisele vastuseks saadud 07.09.2010.a. teatisest ( tl 8) nähtub, et O.P ei olnud enne 22.juunit 2010.a. s.o enne käesolevas asjas väärteo toimepanemist väärteokorras karistatud. Karistusregistri teatisest nähtub, et O.P on väärteokorras karistatud 22.juunil 2010.a. toime pandud Teeseaduse § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest kahel korral – toimepanemise päeval ehk 22.06.2010.a. ning käesolevas asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsusega, kusjuures kahetsusväärselt on kohtuvälise menetleja 19.07.2010.a. otsus väärteoasjas 2860,10,001702, millele O.P esitas õigeaegselt s.o 03.08.2010.a. kaebuse Tartu Maakohtule, kantud karistusregistri elektroonilisse andmebaasi. Kohtuväline menetleja poolt on otsus käesolevas väärteoasjas tehtud 19.07.2010.a., karistusregistri õiend, mis on lisatud väärteoasja materjalide juurde kohtuvälise menetleja poolt ( väärteotoimik lk 5-7) on välja prinditud alles 15.09.2010.a. , seega kaks kuud pärast otsuse tegemist , kusjuures on tehtud väljaprint ka karistusregistri arhiveeritud andmetest s.o karistustest, mida kohtu poolt väljaprinditud teatisest ei nähtu. Karistusregistri arhiveeritud andmete ehk teisisõnu kustunud karistuste arvestamine isikule uue süüteo eest karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt ei pea kohus õiguspäraseks. Ka märgib kohus, et Teeseaduse § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritakse väärtegu normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, O.P-le on süüks arvatud vaid sõiduki ja järelhaagise kõrguse mittevastavust normidele. Eeltoodut, samuti O.P , kelle ülalpidamisel on üks alaealine laps ja töötasu on nähtuvalt konto väljavõttest alampalgamäära lähedane 5000 krooni, majanduslikku olukorda arvestades, peab kohus eripreventiivsel kaalutlusel võimalikuks vähenda kohtuvälise menetleja otsusega O.P-le määratud rahalist karistust. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse. Kersti Vosman Kohtunik 4
(4)