lg 2 p 9-25 lg 1,2;
p 1,2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav A.I elukoht: XXXX isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud üks kord; väärteokorras karistatud kolmel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.I
Süüdi tunnistada A.I
p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista A.I-le liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada A.I-le mõistetud 3-kuulist vangistust Tartu Maakohtu 25.08.2009. a kohtuotsusega nr 1-09-13052 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 1 (üks) kuu vangistust võrra ja mõista A.I-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.
ja § 73 lg 4 alusel asendada A.I-le mõistetud 4 kuu pikkune vangistus 240 (kakssada nelikümmend) tunni üldkasuliku tööga.
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista A.I-lt riigituludesse menetluskuludena osa sundrahast, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni. Kaitsjale makstud tasu 1320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) krooni jätta riigi kanda. Määrata menetluskulude tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on A.I kohustatud tasuma igakuiselt 300 (kolmsada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon A.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 22.03.2010 kella 13.50 paiku üritas Tartus Anne 57 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta kahte šokolaadi Anneke väärtusega a´ 15.90 krooni, koguväärtusega 31.80 krooni ja kahte šokolaadi Milk väärtusega a´ 15.90 krooni, koguväärtusega 31.80 krooni, s.o kokku võõrast vara 63.60 krooni väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest kaupluse töötajad pidasid ta peale kassast möödumist kinni. Sellega pani A.I toime
lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. A.I süüdistatakse veel selles, et tema 22.03.2010 kella 13.50 paiku Tartus Anne 57 asuvas Maxima Eesti OÜ kaupluses hakkas vastu avalikku korda kaitsvale kaupluse sisevalve töötaja M.A., kes oli oma töökohustusi täites ta varguse toimepanemisel kinnipidanud, mille käigus haaras M.A. rinnust kinni ja lükkas ta endast eemale nii, et M.A. selle tagajärjel kukkus põrandale ja tundis füüsilist valu. Sellega pani A.I toime
p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Kokkulepe
lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.I-le karistuseks 2 kuud vangistust.
p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.I-le karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista A.I-le liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada A.I-le mõistetud karistust 25.08.2009 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-09-13052 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu vangistust võrra ja mõista A.I-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 kuud vangistust.
ja § 73 lg 4 alusel asendada A.I-le mõistetud 4 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 240 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 10 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. A.I-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. 3 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.I tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 9 - 25 lg 1, 2 ja
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 1020 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. A.I on ilma kindla elu töökohata. Tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Pere ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetus 1000 krooni ja toitjakaotuspension. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine A.I-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 3000 krooni. Kogu sundraha summa tasumine ühe korraga käib A.I-le samuti üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi tema maksevõimet arvestades kümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.