lg 2 p 4,7, § 213 lg 1, § 199 lg 2 p 4,8, § 266 lg 2 p 1, Z.U süüdistus
lg 2 p 7, § 201 lg 2 p 1, § 202 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatavad A.P, isikukood XXX, XXXXXX Kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud 1.12.11.1992 a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 2 aastase vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega. 2.16.06.1994 a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel rahatrahviga summas 300 päevamäära, milline loeti kantuks vahi all viibimisega. 3.07.02.1996 a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 195 lg 2, § 202 alusel 4 aastase vabadusekaotusega. 4.16.09.1999 a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 197 lg 2 p 1,2 alusel 4 aastase vabadusekaotusega. 5.02.12.2002 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 17 lg 5 ja § 1411 lg 2 p 2 alusel 5 aastase vangistusega. 6.30.01.2009 a. Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 7 alusel 1 aasta 10 kuu ja 5 päevase vangistusega karistuse kandmise algusega alates 30.01.2009 a. Käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkend vahistamine 29.10.2008 a. kuni 25.02.2009 a., seejärel tõkend tühistatud seoses 30.01.2009 a. kohtuotsusega 1 1-09-20058 mõistetud karistuse kandmisega. Väärteokorras karistatud 26-l korral. Tõkendit käesolevas kriminaalasjas kohaldatud ei ole, kuid viibib vahi all seoses 30.01.2009 a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmisega. Z.U, isikukood XXX, XXXXXXX Kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud 1.16.09.1977 a. Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1,2 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi kohtuotsuse täitmise edasilükkamisega 2 aastaks. 2.13.01.1981 a. Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega. 3.28.05.1982 a. Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 143 lg 2 p 3, § 140 lg 2 p 3 alusel 3 aastase vabadusekaotusega. 4.13.05.1986 a. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1,3, § 197 lg 1 alusel 4 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega. 5.05.05.1993 a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 5 aastase vabadusekaotusega. 6.28.09.1995 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 100, § 115 lg 2 p 2,4 alusel 9 aastase vabadusekaotusega. 7.26.01.2000 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 100 alusel 12 aastase vabadusekaotusega. 8.26.10.2005 a. Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 4 alusel 6 kuulise vangistusega, milline asendati
9.05.09.2007 a. Pärnu Maakohtu poolt
10.24.09.2008 a.
p 1,3 alusel 1 aastase vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega, milline pöörati 17.11.2009 a. Pärnu Maakohtu määrusega täitmisele. Väärteokorras karistatud 8.-l korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 13.03.2009 a. Kahtlustatavana kinni peetud ning viibis eelvangistuses 29.10.2008 a. kuni 13.03.2009 a. Alates 08.11.2009 a. viibib vahi all seoses Pärnu Maakohtu 24.09.2008 a. otsusega mõistetud karistuse kandmisega. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 1,3, § 310, § 311-313, § 315, § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.P
lg 2 p 4,7 järgi ning mõista karistuseks (4 a) neli aastat vangistust,
lg 1 järgi ning mõista karistuseks (1 a) üks aasta vangistust,
lg 2 p 4,8 järgi ning mõista karistuseks (9 k) üheksa kuud vangistust,
lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks (6 k) kuus kuud vangistust.
lg 1 alusel kohaldada A.P-le liitkaristust lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista karistuseks (4
kuni 29.01.2009 a., s.o. 3 kuud ja 1 päev karistusaja hulka ning lugeda temal kandmisele kuuluvaks karistuseks (2 a 4 k 29 p) kaks aastat neli kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust.
lg 1 ja § 64 alusel suurendada A.P-le mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.01.2009 a. mõistetud karistuse võrra ning mõista liitkaristuseks (3 a 4 k) kolm aastat ja neli kuud vangistust. Jätta A.P seoses vanglakaristuse kandmisega vahi alla ning arvata temal karistuse kandmise algust alates 30.01.2009 a. Süüdi tunnistada Z.U
lg 2 p 7 järgi ning mõista karistuseks (3 a 6 k) kolm aastat ja kuus kuud vangistust,
lg 1 järgi ning mõista karistuseks (4 k) neli kuud vangistust,
lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks (3 k) kolm kuud vangistust.
lg 1 alusel kohaldada Z.U-le liitkaristust lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista karistuseks (3 a 6
kuni 13.03.2009 a., s.o. 4 kuud ja 14 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal kandmisele kuuluvaks karistuseks (1 a 11 k 16 p) üks aasta üksteist kuud ja kuusteist päeva vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks (2 a 11 k 13 p) kaks aastat üksteist kuud ja kolmteist päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel, jätta Z.U seoses karistuse kandmisega vahi alla ning lugeda tema karistuse kandmise algust alates 08.11.2009 a. Välja mõista VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel tsiviilhagid – A.P-lt ja Z.U-lt solidaarselt
kella 20.20 ja 23.05 vahelisel ajal, Pärnu kesklinnas, Lai t. 18 asuva kaupluse „Dekora“ kauplusehoone ja jõe vahelisel alal, koos Z.U-ga , tegutsedes grupis, tungisid võõra vara hõivamise eesmärgil kallale K. S.. A.P lükkas kannatanu pikali maha ja lõi teda seejärel kohtueelse menetlusega tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt kahel korral rusikaga näo piirkonda ning kohtueelse menetlusega tuvastamata arvul korral, kuid rohkem kui ühel korral jalaga näo piirkonda. Seejärel võttis A.P maaslamava K. S. jope taskust ära mobiiltelefoni №kia 3330 maksumusega 700 krooni. Samal ajal võttis Z.U K. S. käelt ära meeste käekella Casio maksumusega 700 krooni, otsis läbi maaslamava K. S. taskud ning võttis K. S. jope taskust ära rahakoti väärtusega 180 krooni, milles oli 400 krooni sularaha ja Hansapanga pangakaart, K. S. nimele väljaantud isikutunnistus, haigekassakaart, Hansapanga kontokaardid, Hansapanga koodikaart ning mitmesugused kliendikaardid ja visiitkaardid. Röövimisega tekitasid A.P ja Z.U K. S. füüsilist kahju – füüsilist valu ning vasaku silma aluse verevalumi, vasaku silma sisese verevalumi, põrutushaavad ninal, ninaluumurru ning 2440 krooni suuruse varalise kahju. A.P-le oli esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises
lg 2 p 4,7 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja grupi poolt. Z.U-le oli esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises
lg 2 p 7 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Veel oli A.P-le esitatud süüdistus selles, et tema, olles 10.10.2008 a. kella 20.20 ja 23.05 vahelisel ajal toime pannud röövimise, hõivates koos Z.U-ga vägivallaga K. S. rahakoti koos selles olnud esemetega, 10.10.2008 a. kella 23.05 ajal, Pärnu linnas, Hommiku t. 2 Port Arturi kaubamaja juures, K. S. röövitud pangakaarti ja isikutuvastusandmeid PIN koodi kasutades, sisestas kannatanu teadmata ja nõusolekuta Pärnu linnas Hommiku 2 välisseinal asuvasse SEB panga sularahaautomaati pangakaardi ja PIN koodi ning võttis K. S. arveldusarvelt nr. X välja 7200 krooni sularaha, tekitades K. S. arvutikelmusega 7200 krooni suuruse varalise kahju. Süüdistus A.P-le on esitatud
Lisaks eeltoodule on A.P-le esitatud süüdistus veel selles, et tema, olles varem toime pannud varguse sissetungimisega ning olles seega
kella 16.00 paiku, tungis valdaja nõusolekuta ja valdaja tahte vastaselt lukustamata, kuid suletud ukse avamise teel Pärnu linnas, X asuvasse majja, kus võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K. L. kuuluvad 6 0,5 liitrilist õlut ALe Coq koguväärtusega 60 krooni, 4 1,5 liitrilist pudelit Gini koguväärtusega 139.60 krooni, 20 0,5 4 1-09-20058 liitrilist pudelit Puls õlut koguväärtusega 120 krooni ja spordikoti, millesse pani varastatud asjad. Süüdistus A.P-le on esitatud
lg 2 p 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikus tungimises, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Veel on A.P-le esitatud süüditus selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise ja olles seega
lg 2 p 4 tähendatud isikuks, sisenes 20.06.2008 a., ajavahemikul kella 4.00 kuni 6.00-ni avatud akna kaudu Pärnu linnas X asuvasse korterisse nr. 1 ning võttis sealt ajal, kui korteris viibinud inimesed magasid, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K. K. mobiiltelefoni №kia 6100 väärtusega 1000 krooni, K. H. mobiiltelefoni №kia 6111 väärtusega 2900 krooni ja digifotoaparaadi Pentax väärtusega 1500 krooni, M. P. sularaha 20 krooni, K. R. mobiiltelefoni №kia 6110 väärtusega 300 krooni, M. L. käekella Fossil väärtusega 1500 krooni ja südamekujulise ripatsiga kaelakee väärtusega 250 krooni, P. N. mobiiltelefoni Samsung SGH-E530 väärtusega 4200 krooni ja 16 krooni sularaha. A.P-le on esitatud süüdistus
lg 2 p 4,8 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja sissetungimisega. Z.U-le oli veel esitatud süüdistus selles, et tema 10.10.2008 a., peale kella 23.05, kui A.P võttis Pärnu linnas, Hommiku t. 2 Port Arturi kaubamaja küljes asuvast SEB panga sularahaautomaadist K. S. röövitud pangakaarti ja isikutuvastusandmeid PIN koodi kasutades, kannatanu teadmata ja nõusolekuta K. S. arveldusarvelt nr. X välja 7200 krooni sularaha, omandas A.P-lt 1500 krooni, olles teadlik, et raha on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Süüdistus Z.U-le on esitatud
Z.U-le oli esitatud veel süüdistus selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ning olles seega
kella 20.00 ja 21.00 vahelisel ajal, Pärnu linnas, Suur – Jõe tänaval, leidis maast A. – L. P. kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson W580i väärtusega 3330 krooni, võttis telefoni üles ja pööras selle ebaseaduslikult enda kasuks, kuna vastavalt Asjaõigusseaduse §-le 98 on isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, kohustatud sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule, kui kaotaja või omanik on teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni. Z.U ei teatanud leiust omanikule ega politseile, vaid müüs leitud telefoni samal päeval Riivo Nõmmikule. Omastamisega tekitas Z.U A. – L. P. 3330 krooni suuruse varalise kahju. Z.U-le on selle eest esitatud süüdistus
lg 2 p 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikus enda kasuks pööramises isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS: Asja kohtulikul arutamisel tunnistas A.P end kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning avaldas, et ta jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning täiendavaid ütlusi anda ei soovi. Z.U tunnistas end süüdi osaliselt võttes täielikult omaks kuritegude toimepanemise
süüdistust
Z.U kinnitas, et 11.03.2009 a. kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, milles ta tunnistas 10.10.2008 a. toimepandud röövimist, ei ole õiged, kuna tema antud ütlused olid ajendatud soovist vabaneda ülestunnistamisega vahi alt. Süüdistatava ütlustel lubas uurija kuriteo ülestunnistamisel vahi alt vabastamist. Mõlemad süüdistatavad avaldasid, et soovivad kriminaalasja arutamist lühimenetluse korras. 5 1-09-20058 Prokurör leidis, et mõlema süüdistatava süü neile süükspandud kuritegude toimepanemises on leidnud täielikku tõendamist. Prokurör taotles mõlema süüdistatava süüdi tunnistamist ning nende karistamist liitkaristustega reaalse vangistusega. Süüdistatava A.P kaitsja leidis, et A.P süüdistus röövimise osas kuulub ümber kvalifitseerimisele, kuna ta ei ole röövimist toime pannud grupis. Samuti taotles kaitsja A.P-le prokuröri poolt taotletust väiksema karistuse kohaldamist. Z.U kaitsja leidis, et kuna tema kaitsealune tuleb röövimise süüdistuses õigeks mõista, siis tuleks Z.U-le mõista liitkaristus, mis oleks väiksem kui 2 aastat vangistust. KOHTU SEISUKOHT: Kohus leidis, et süüdistatavate süü neile süükspandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt : Esmalt analüüsib kohus A.P ja Z.U süüdistust 10.10.2008 a. Pärnu kesklinnas toimepandud K. S. röövimises. Asja kohtulikul uurimisel eitas Z.U kuriteo toimepanemist, A.P aga tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kuivõrd asja kohtulikul arutamisel tekkis vastuolu Z.U puhul tema kohtueelses menetluses antud ütluste ning kohtus avaldatu vahel, siis analüüsib kohus teisi tõendeid, hindamaks Z.U süüd nimetatud süüdistuse osas. Hinnates mõlema süüdistatava, A.P ja Z.U kohtueelses menetluses antud ütlusi, nähtub, et mõlemad on püüdnud süüd veeretada teineteise peale ning vähendada enda osa kuriteo toimepanemises. Kuna Z.U ütluste usaldusväärsus on kaheldav ning need on olnud vastuolulised, siis hindab kohus esmalt A.P ütlusi (II kd. t.l. 149-153, 155-157, 158-161). Süüdistatav A.P on kohtueelses menetluses avaldanud, et 10.10.2008 a. kohtus ta Pärnu kesklinnas asuva bussijaama juures Z.U-ga . Kesklinnas asuva Ühispanga juures nägid nad ilmselt alkoholijoobes olevat tõmmunahalist meesterahvast, kes lärmas ja tülitas pinkidel istuvaid tütarlapsi. Seejärel teatas Z.U A.P-le kavatsusest „mees n.ö. eemale toimetada“, millest A.P järeldas, et Z.U kavatseb selle mehe suhtes kuriteo toimepanemist. Seejärel jalutas Z.U mehega Port Artur 2 taha ning tuli sealt mõne aja pärast üksi, kiirustades tagasi ning ütles, et lükkas mehe pikali ning võttis temalt ära telefoni, käekella ja rahakoti. Äravõetud rahakotis oli raha, dokumendid, pangakaardid ja PIN koodid, milliseid kasutades võttis A.P panga sularahaautomaadist kannatanu arvelt välja sularaha. Mobiiltelefoni ja käekella andis Z.U süüdistatavatega koos olnud Olga nimelise tütarlapse kätte, kes aga eeltoodud esemed paari päeva pärast A.P-le tagasi andis. Süüdistatava ütlustest järeldub, et kannatanule K.S. tungiti 10.10.2008 a. Pärnus Port Artur 2 kaubamaja taga kallale ning temalt võeti ära isiklikud esemed. Samas nähtub A.P ütlusest, et kannatanule tungis kallale ja hõivas esemed Z.U üksi. Hindamaks A.P ütluste usaldusväärsust, tuleb hinnata kuivõrd haakuvad need ülejäänud tõenditega nimetatud kuriteoepisoodi osas. Kannatanu K. S. on 24.03.2009 a. toimunud ülekuulamise käigus avaldanud, et 2008 a. oktoobris, õhtusel ajal viibis ta Pärnu kesklinnas. Kannatanu tunnistas, et oli enne seda tarvitanud alkoholi. Kuna kannatanul tekkis vajadus urineerida, suundus ta selleks pimedasse, mittekäidavasse kohta, Port Artur 2 taha jõe äärde. Seal tungiti talle selja tagant kallale ning löödi vastu näo vasakut poolt (II kd., t.l. 64-65). Võrreldes esmaste, 12.10.2008 a. ütlustega (II kd. t.l. 3-4) muutis kannatanu teisel ülekuulamisel enda ütlusi kuriteo toimepanemise aja ja koha kohta. Kui esmase ülekuulamise käigus avaldas kannatanu, et talle tungiti kallale Lõuna tänaval ning temalt võeti lisaks mobiiltelefonile, käekellale ja rahakotile veel kilekott toiduainetega, siis teisel ülekuulamisel avaldas kannatanu, et kallaletung toimus jõe ääres ning kallaletungi käigus tal kilekotti toiduainetega kaasas ei olnud. Muus osas jäi kannatanu esmase ülekuulamise käigus antud ütluste juurde. 6 1-09-20058 Hinnates kannatanu ütlusi, järeldub nendest, et kannatanule tungiti 10.10.2008 a., õhtusel ajal selja tagant kallale. Teda löödi esmalt rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel peksti maas lamanud kannatanut löökidega näo piirkonda. Kannatanu on kindlalt kinnitanud, et teda ründas vähemalt kaks isikut, kuna üks kallaletungijatest hoidis kannatanul käsi seljal kinni, teine aga võttis kannatanu taskust ära asju. Kannatanu ütlused on vastuolus süüdistatavate ütlustega. A.P ütluste kohaselt kuulis ta Z.U-lt, et Z.U tungis kannatanule kallale üksi ning tõukas ta üksnes pikali. Samas nähtub kannatanu ütlusest ning kriminaalasjasse lisatud Pärnu Haigla teatisest (II kd. t.l. 2), kannatanu patsiendikaardist (II kd. t.l. 5) ja fotodest kannatanul esinenud vigastuste kohta (II kd. t.l. 7), et kallale tungimisega tekitati kannatanule verevalum vasaku silma piirkonnas, nina põrutushaav ning ninaluu murd. Vigastuste iseloom kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et teda löödi esmalt selja tagant näo piirkonda ning seejärel veel ka siis näo piirkonda, kui kannatanu oli juba maha kukkunud. Vigastused erinevates kohtades, nii nina kui ka silmaaluses piirkonnas kinnitavad kannatanu löömist mitmel korral ning lükkavad ümber A.P avaldatud versiooni selle kohta, mille ta väidetavalt kuulis Z.U-lt, s.o., et Z.U üksnes lükkas kannatanut ning võttis seejärel tema asjad ära. Kohus leidis eeltoodu põhjal, et kannatanule tungis kallale kaks isikut, kes koos tegutsedes ja vägivalda kasutades hõivasid kannatanult talle kuulunud esemed – käekella, rahakoti koos selles olnud sularaha ja muude esemetega ning mobiiltelefoni. Kuna kohus eeltoodu põhjal asus seisukohale, et kannatanule K.S. tungis kallale ja kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda kaks isikut, siis järgnevalt analüüsib kohus seda, kes talle kallale tungisid – tunnistaja O. F. ütluste kohaselt (II kd. t.l. 67-74) viibis ta 2008 a. oktoobris koos K. Z. õhtusel ajal Pärnu kesklinnas. Seal tuli nende juurde võõras, ilmselt välismaa päritoluga meesterahvas, kes hakkas tütarlastega kõnelema ning soovis nendega koos jalutada. Koos suunduti Pärnu jõe, Port Artur 2 ja Decora kaupluse poole kuni jõuti jõe äärde, Decora kaupluse taga asuvale tühermaale. O.F. eemaldus tualetti minekuks välismaalasest ja K.Z. ning kui ta mõne aja pärast tagasi tuli, nägi, kuidas lagendikul viibinud välismaalast ründasid kaks isikut, kes lõid kannatanu jalust maha. Tunnistaja kinnitusel tundis ta ründajad ära nendeks olid A.P ning A.P tuttav Olev. Kui kannatanu ründe tagajärjel kukkus, hoidis A.P maaslamavat kannatanut kinni, Olev aga soris kannatanu taskutes. Samuti soris A.P kannatanu taskutes. Veel nägi tunnistaja, et A.P lõi maas lamavat kannatanut rusikaga. Seejärel tõmbas A.P kannatanu taskust välja mobiiltelefoni. Pärast seda A.P, Olev, O.F. ja K.Z. lahkusid, kannatanu aga jäi maha lamama. Jõudnud Port Artur I juurde, vaatas Olev välismaalaselt äravõetud rahakotti. O.F. nägi, et rahakotis oli SEB panga pangakaart ja mingid paberid ning pangakaartide PIN koodid, A.P käes oli käekell ning №kia 3310 mobiiltelefon. Seejärel võttis A.P PIN koode kasutades sularahaautomaadist välja sularaha ning andis telefoni ja käekella O.F. kätte, Olev viskas aga rahakoti minema. Paari päeva pärast, saanud A.P-ga kokku, andis O.F. talle mobiiltelefoni ja käekella tagasi. Tunnistaja O.F. ütlused tõendavad sarnaselt kannatanu K.S. ütlustega seda, et kannatanule tungis kallale kaks isikut, kes ründasid teda ootamatult, selja tagant. Seejärel, ründajad, koos tegutsedes, vägivalda kasutades ja kannatanu vastupanu maha surudes selja tagant kinni hoidmise ja tema löömisega, hõivasid kannatanule kuuluvaid asju. Tunnistaja ütlustest nähtub, et üks ründajatest oli A.P ning teine Olevi. nimeline isik. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et Olevi nimeliseks isikuks oli süüdistatav Z.U . Eeltoodust nähtub, et nendeks isikuteks, kes kannatanule koos kallale tungisid ja vägivalda kasutades tema vara hõivasid, olid süüdistatavad A.P ja Z.U. -Tunnistaja K. Z. ütluste kohaselt (II kd. t.l. 75-81) viibis ta koos O. F. 2008 a. oktoobris Pärnu kesklinnas. Umbes kella 21.00 ajal kohtusid nad seal tumedanahalise meesterahvaga ning alustasid tema vestlust. Seejärel jalutasid nad koos meesterahvaga Decora kaupluse taha, 7 1-09-20058 O.F. läks tualetti, K.Z. jäi aga meesterahvaga kaupluse taga asuvale lagendikule. Seal ründas ootamatult nimetatud meesterahvast tunnistaja tuttav Aleksander (süüdistatav A.P ), kes paiskas kannatanu pikali. Seejärel lõi Aleksander kannatanut mitmel korral rusikaga näkku, hoidis maaslamavat kannatanut kinni ning võttis tema jope taskust välja mobiiltelefoni. Pärast seda astus ligi Olev (süüdistatav Z.U), kellele Aleksander ütles, et ta aitaks kannatanu käelt ära võtta käekella. Olev võttiski kannatanu käelt käekella ning tema taskust rahakoti. Seejärel süüdistatavad koos O.F. ja K.Z. lahkusid, kannatanu aga jäi maha lamama. A.P võttis Port Arturi kaubamaja juures kannatanu rahakotis olnud PIN koode ja pangakaarte kasutades välja sularaha, jagades seda kõigile, käekella ja telefoni andis ta järgmise päevani hoiule O. F. kätte, rahakoti viskas Z.U aga minema. Järgmisel päeval andiski O.Fj. käekella ning mobiiltelefoni Aleksandrile s.o. süüdistatavale A.P-le tagasi. Tunnistajate O. F. ja K. Z. antud ütlused kinnitavad seda, et kannatanu K.S. tungis vara hõivamise eesmärgil esmalt kallale A.P, kes paiskas kannatanu pikali ning kasutas tema vastupanu mahasurumiseks vägivalda lüües kannatanut mitmel korral rusikaga näo piirkonda. Samuti hoidis A.P kannatanut viimase vastupanu mahasurumiseks kinni. Seejärel, kui kannatanu vastupanu oli vägivallaga maha surutud, võttis A.P kannatanu taskust mobiiltelefoni, seejärel sekkunud Z.U aga kannatanu käelt käekella ja taskust rahakoti. Hõivanud eelpool kirjeldatud viisil kannatanule kuulunud esemed, süüdistatavad lahkusid jättes vigastatud kannatanu maha lamama. Kohtul ei ole alust tunnistajate ütlustes kahelda, kuna need kirjeldavad sündmust sarnaselt ning haakuvad ka kannatanu ütlustega talle kallaletungimise viisi ning tema suhtes kasutatud vägivalla iseloomu kohta. Samuti kirjeldavad tunnistajate ütlused sarnaselt kannatanu ütlustega seda, millised esemed kannatanult ära võeti ning kuidas see toimus. -Tunnistaja J. J. ütlused tõendavad seda, et 15.10.2008 a. tõi meesterahvas komisjonimüüki mobiiltelefoni №kia 3330 esitades enda isikut tõendava dokumendina juhiloa A.P nimele (II kd. t.l. 21-22). Mobiiltelefoni müügi kohta sõlmiti A.P-ga komisjonimüügileping (II kd. t.l. 23). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et telefon, mille süüdistatav A.P komisjonimüüki tõi oli sama, mis hõivati tema poolt kannatanu K.S.. Mobiiltelefoni on kriminaalmenetluse käigus asitõendina vaadeldud (II kd. t.l. 24,25) ning see on hiljem kannatanule tagastatud. -AS Hansapanga konto väljavõttest nähtub, et 10.10.2008 a. on Pärnus Port Artur I kaubamaja juures asuvast sularahaautomaadist K. S. arveldusarvelt välja võetud kella 20.34 ajal 250 krooni sularaha, kella 23.05 ajal 7000 krooni sularaha ning kella 23.06 ajal 200 krooni sularaha (II kd. t.l. 9). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et kella 23.05 ja 23.06 ajal võttis sularaha K. S. arveldusarvelt välja temalt vägivalla teel hõivatud rahakotist leitud pangakaarte ja PIN koode kasutades süüdistatav A.P. Nimetatud sündmus on salvestatud asitõendina kriminaalasja juurde lisatud pangaautomaadi turvakaamera CD plaadile, mis on asitõendina liidetud kriminaalasja juurde ning mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (II kd. t.l. 28-29). -Läbiotsimise protokollist A.P elukohas X läbiviidud läbiotsimise kohta nähtub, et süüdistatav A.P on politseitöötajatele vabatahtlikult välja andnud 10.10.2008 a. tundmatult meesterahvalt röövitud esemed – käekella, pruuni värvi rahakoti, milles oli K. S. nimele väljaantud ID kaart, haigekassa liikmekaart, kaks Hansapanga kontokaarti, kaks SEB panga kontokaarti, Hansapanga koodikaart, mitmesugused kliendikaardid, Pärnu linnaliinide bussi kuupilet, visiitkaardid, fotod, talongid arstide vastuvõttudele ning mitmesugused muud paberid (II kd. t.l. 34-37). Kõiki eeltoodud esemeid on kohtueelses menetluses vaadeldud asitõenditena (II kd. t.l. 38-63). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et A.P-lt läbiotsimise käigus äravõetud ja asitõenditena vaadeldud esemed kuulusid kannatanu K.S. ning hõivati temalt 10.10.2008 a. vägivalda kasutades. 8 1-09-20058 Asjaolu, et esemed leiti A.P elukohast, tõendab tema puutumust kuriteo toimepanemisse. Eeltoodust lähtudes, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist eelnimetatud kuriteo toimepanek A.P ja Z.U poolt.
röövimise objektiivne koosseis seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Eeltoodud tõenditega on leidnud tõendamist, et kannatanu suhtes kasutati füüsilist vägivalda A.P poolt selliselt, et esmalt paisati ta kannatanu jaoks ootamatult jalust maha, seejärel lõi A.P kannatanut mitmel korral rusikaga näo piirkonda tekitades kannatanule verevalumi silma piirkonnas, ninapõrutuse ning ninaluu murru ja hoidis teda kinni. Surunud maha kannatanu vastupanu, hõivas ja omastas A.P kannatanule kuulunud eseme - kannatanu taskust mobiiltelefoni, Z.U aga hõivas ja omastas tema käelt käekella ja taskust rahakoti koos selles olnud sularaha ning muude esemetega. Eeltoodust järeldub, et kannatanu suhtes kasutati vägivalda temalt vara hõivamise eesmärgil, mis on
Samuti tegutsesid A.P ja Z.U grupis, ühise tahtlusega, hõivata kannatanule kuuluvat vara. Kohtu hinnangul ei vabasta Z.U röövimise süüdistusest see, et tema kannatanut maha ei paisanud ega ei löönud, kuna tema poolt toimus kannatanu vara hõivamine samal ajal kui kannatanu oli pikali paisatud, teda oli pekstud ja hoiti kinni, mis tähendab vägivalla toime kestmist kannatanu suhtes. Seega vastutab ka Z.U sarnaselt A.P-ga temaga koos, röövimise eest grupis
lg 2 p 7 alusel, kuivõrd tegemist on kuriteo kaastäideviimisega ka siis kui üks kuriteo toimepanija kasutab kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, teine aga võtab samal ajal ära kannatanule kuuluvad asjad. Kuna A.P oli juba varem, 2008 a. aprillis pannud toime röövimise, mille eest teda karistati 30.01.2009 a. Pärnu Maakohtu poolt, siis oli tema puhul tegemist
Subjektiivsest küljest on süüdistatavate käitumine hinnatav kuriteo toimepanemisena
lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, kuivõrd süüdistatavad teadsid, et nad koos teostavad süüteokoosseisule vastavat asjaolu, s.o. hõivavad vägivalda kasutades nende jaoks võõraid, kannatanule kuuluvaid esemeid. Lähtudes eeltoodust, on leidnud täielikku tõendamist A.P ja Z.U süü röövimise toimepanemises grupis, A.P
lg 2 p 4 ja 7 ning Z.U
Järgnevalt analüüsib kohus A.P süüdistust
lg 1 järgi arvutikelmuses ja Z.U süüdistust
Kuivõrd mõlemad eeltoodud teod on toime pandud ajaliselt kohe pärast röövimise toimepanemist ja sisuliselt ühel ajal, siis analüüsib kohus nimetatud kuriteoepisoode koos. Süüdistatavad A.P ja Z.U unnistasid end nimetatud süüdistuses süüdi ning jäid kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohus leidis, et nende süü on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevate, kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega – A.P kohtueelses menetluses antud ütlustega (II kd. t.l. 152, 157) selle kohta, et pärast K. S. rahakoti hõivamist läksid A.P, Z.U , O.F. ja K.Z. Port Artur I kaubamaja juurde. Seal võttis Z.U kannatanu rahakoti lahti, võttis selles olnud sularaha välja ning pani endale taskusse. Seejärel leidis K.Z. rahakotist pangakaardid ja PIN koodid, millised A.P võttis enda kätte. A.P läks Port Arturi kaubamaja sularahaautomaadi juurde ning võttis rahakotist leitud PIN koode kasutades ühe pangakaardiga kannatanu arvelt välja 250 krooni, teise pangakaardiga aga üle 7000 krooni sularaha. Saadud raha jagati omavahel võrdselt ära. -Z.U ütluste kohaselt (II kd. t.l. 200-202, 208-210) võttis Sanja (A.P) K.S. äravõetud rahakotist leitud pangakaarte ja PIN koode kasutades Port Artur I sularahaautomaadist välja sularaha. Saadud sularahast andis ta 1500 krooni Z.U-le, 9 1-09-20058 samuti andis ta osa rahast tüdrukutele, s.o. samas juures olnud O.F. ja K.Z.. Z.U on kinnitanud, et rahakott ja selles olnud pangakaardid võeti kuriteo toimepanemisega ära K.S. ning omandades kannatanu arvelt väljavõetud raha, oli ta teadlik, et omandab selle ebaseaduslikult. -Kannatanu K. S. ütluste kohaselt võeti temalt 10.10.2008 a. toimunud röövimise käigus ära käekell, mobiiltelefon ja rahakott (II kd., t.l. 3-4, 64-65). Äravõetud rahakotis oli lisaks sularahale ning muudele esemetele ka Hansapanga pangakaardid ja paber, millele olid kirjutatud raha väljavõtmiseks vajaminevad PIN koodid. Käinud 11.10.2008 a. pangas ja kontrollinud oma pangaarvet, avastas kannatanu, et tema arveldusarvelt on 10.10.2008 a., s.o. kohe pärast röövimist, välja võetud praktiliselt kogu arvel olnud raha, kogusummas 7200 krooni. Kannatanu ütlused tõendavad süüdistatavate ütlusi kannatanu arvelt raha väljavõtmise ning selle omastamise kohta. -K. S. konto väljavõttest 10.10.2008 a. nähtub, et 10.10.2008 a. on kella 23.05 ajal tema arvelt välja võetud 7000 krooni ning kella 23.06 ajal 200 krooni sularaha (II kd. t.l. 9). Teatisest sularahaautomaatide asukohtade kohta nähtub, et raha on väljavõetud Pärnus Port Artur I sularahaautomaadist asukohaga Hommiku t. 2 ((II kd. t.l. 13). Nimetatud asjaolu kinnitab nii süüdistatavate kui ka kannatanu ütlusi selle kohta, et kannatanu arvelt võeti kohe pärast seda, kui temalt rööviti rahakott koos pangakaartidega, välja temale kuulunud raha kogusummas 7200 krooni, kusjuures raha väljavõtmine toimus ajaliselt kohe pärast röövimise toimepanemist kõige lähemal asuvast sularahaautomaadist (nn. jõeäärne ala Decora kaupluse taga ja Port Artur I kaubamaja asuvad lähestikku, mõnesaja meetri kaugusel). -Asitõendi, Port Artur I juures asuva sularahaautomaadi turvakaamera salvestise vaatlusprotokollist (II kd. t.l. 28-29) nähtub kahe meesterahva ja naisterahva viibimine 10.10.2008 a. ajavahemikus kell 23.03 kuni 23.09 sularahaautomaadi juures ning tumedas tagis meesterahva toimetamine sularaha automaadiga. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud isikuteks olid süüdistatavad A.P ja Z.U ning nendega koos olnud naisterahvasteks olid O.F. ja K.Z.. Samuti on kindlaks tehtud, et nimetatud ajal võttis A.P K.S. äravõetud pangakaarte ja PIN koode kasutades kannatanu arvelt välja sularaha, mis hiljem omavahel ära jagati. -O. Z. ütluste kohaselt (II kd. t.l. 67-74) suundus ta koos Olevi (Z.U ), A.P ja K. Z. pärast seda, kui A.P ja Olev olid välismaalast röövinud, Port Artur I kaubamaja juurde. Seal vaatas Z.U kannatanult äravõetud rahakotti ning nägi, et seal olid pangakaart ja PIN koodid. Seejärel suunduti koos Port Artur I sularahaautomaadi juurde ning A.P võttis pangakaarti ja PIN koodi kasutades kannatanu arvelt välja umbes 7000 krooni sularaha, mis omavahel ära jagati. O.F.andis A.P üle 1000 krooni, umbes sama palju andis ta ka K.Z. ja Z.U-le. -K. Z. on andnud sisuliselt samasuguseid ütlusi (II kd. t.l. 75-81) ja kinnitanud, et Aleksander (A.P) võttis kannatanu rahakotist leitud pangakaarte ja PIN koode kasutades kannatanu arvelt välja umbes 7000 krooni sularaha, millest K.Z. sai 1750 krooni ning O.F. umbes samapalju. Z.U võis saada veidi vähem, tunnistaja, arvates umbes 1600 krooni. Nimetatud teo eest oli ka K.Z. esitatud käesoleva kriminaalasja raames süüdistus
MS § 202 alusel seoses sellega, et süüdistatava süü ei ole suur, samuti puudub asjas avalik menetlushuvi. Eeltoodust nähtub, et süüdistatav A.P , sisestas panga arvutiprogrammi kannatanu arveldusarvelt sularaha ehk varalise kasu saamiseks selleks vajalikud andmed – PIN koodid. Nimetatud tegevus oli A.P poolt oli ebaseaduslik, kuna tal puudus õigus ja kannatanu nõusolek üksnes kannatanule panga poolt antud andmete (PIN koodide) kasutamiseks. Samuti puudus tal õigus ning kannatanu nõusolek viimase arvelt raha 10 1-09-20058 väljavõtmiseks ning selle endale jätmiseks ja teistele isikutele jagamiseks. Eelnimetatud ebaseadusliku teoga sai A.P varalist kasu, kannatanu K.S. aga varalist kahju. A.P eelnimetatud tegevusega on täidetud
Samuti on kohtu hinnangul Z.U puhul A.P poolt pangaautomaadist väljavõetud ja temale üleantud sularaha omandamisega täidetud
lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis, kuna ta oli teadlik, et rahakott ning selles olnud pangakaardid ja PIN kood pärinesid K. S., kellelt nimetatud esemed hõivati vägivaldselt, kannatanu tahte vastaselt. Seega, kuna sularaha saadi pangaautomaadist kannatanult äravõetud pangakaarte kasutades, omandas Z.U sularaha A.P-lt vastu võttes süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. A.P ja Z.U poolt toimepandud kuriteod
lg 1 ja
lg 1 järgi on iseseisvad ja eraldi käsitletavad nende poolt enne seda toimepandud röövimisest, kuivõrd pärast röövimise toimepanemist, kannatanult hõivatud asjadega tutvudes, tekkis neil uus tahtlus järgneva teo toimepanemiseks. Subjektiivsest küljest on nii A.P kui Z.U tegevus hinnatav teo toimepanemisena
lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, kuna nad olid teadlikud, et teostavad süüteokoosseisule vastavat asjaolu (omandavad kannatanu nõusolekuta tema vara), samuti tahtsid seda. Seega, on leidnud täielikku tõendamist A.P süü kuriteo toimepanemises
lg 1 ja Z.U süü kuriteo toimepanemises
Järgnevalt analüüsib kohus A.P süüdistust
266 lg 2 p 1 järgi 22.10.2008 a. Pärnus X asuvasse hoonesse ebaseaduslikus tungimises. Süüdistatav A.P on end antud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ja võtnud omaks, et sisenes suletud, kuid lukustamata ukse kaudu majja ning pani majas olnud alkoholi samast leitud spordikotti. Hakates spordikotiga ära minema, pidas antud maja peremees A.P tänaval kinni ning võttis temalt alkoholi ning spordikoti ära, A.P aga põgenes (II kd. t.l. 149-153). -Süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on lisaks tema süü omaksvõtule tõendatud veel kannatanu K. L. ütlustega (II kd. t.l. 100, 103-104, 108) selle kohta, et 22.10.2008 a. avastas ta, et tema maja välisukse võti on kadunud. Käinud kauplusest tabalukku ostmas, nägi kannatanu tagasi sõites X maja juures meesterahvast, kellel oli käes kannatanule kuuluv spordikott ning selles kannatanule kuuluv alkohol - 4 1,5 liitrilist Long drinki, 6 0,5 liitrilist A Le Coq õlut ja 20 0,5 liitrilist pudelit Puls õlut koguväärtuses 319 krooni. Kannatanu võttis spordikoti A.P käest ära ja viis selle koju tagasi. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et isikuks, kelle kannatanu tänaval kinni pidas, oli süüdistatav A.P (II kd. t.l. 109-111). Kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistatav A.P sisenes kannatanu nõusolekuta viimase eluruumidesse ning võttis sealt omavoliliselt kaasa kannatanule kuuluvad asjad, alkoholi ning spordikoti. -Tunnistajate H. P. ja L. S. ütluste kohaselt varastati 2008 a. oktoobris K. L. elukohast alkoholi (II kd. t.l. 112-113, 114-116). Samuti nähtub tunnistajate ütlusest, et eelmisel päeval, enne alkoholi vargust viibisid K.L. elukohas T. ja Aleksandri nimeline vene rahvusest noormees, kes tarvitasid seal koos K.L. ning teiste isikutega alkoholi. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nendeks isikuteks olid T. P. ja A.P. Tunnistajate ütlused tõendavad seda, et A.P, olles viibinud kannatanu K.L. elukohas, oli teadlik sealsetest oludest ning ilmselt ka sellest, et seal on alkoholi. A.P viibimist eelmisel päeval K.L. juures on kinnitanud veel tunnistajad H. P. (II kd. t.l. 117-118) ja H. P. (II kd. t.l. 119-121). 11 1-09-20058 -Z.U ütluste kohaselt kohtus ta 2008 a. oktoobris, 20. oktoobri paiku A.P-ga , kes rääkis Z.U-le, et oli käinud Jaani tänaval külas ning sealsel majaperemehel oli kodus suurel hulgal alkoholi. Sama päeva õhtul viibisid Z.U ja A.P ööklubis Mirage, kus A.P tegi Z.U-le ettepaneku tungida eelnimetatud majja. Kuna Z.U A.P ettepanekuga ei nõustunud, läks A.P üksi minema (II kd. t.l. 122-123). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud koht, millest A.P Z.U-le rääkis, oli K.L. elukoht ning ilmselt samal ajal A.P tungiski K.L. elukohta sisse ja varastas sealt alkoholi. -T. P. ütluste kohaselt (II kd. t.l. 126-128) viibis ta veidi enne 25. oktoobrit 2008 a. külas oma tuttaval K. L., kes elab Jaani tänaval. Koos temaga viibis seal ka Aleksander, s.o. A.P . Järgmisel päeval jäi sama Aleksander ehk Sanja K. L. tänaval K.L. spordikoti ja alkoholiga n.ö. vahele. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist see, et süüdistatav A.P sisenes 22.10,.2008 a. lukustamata, kuid suletud ukse kaudu, ilma omaniku nõusolekuta sisse K. L. Pärnus, X asuvasse elamusse. Eelnimetatud sisenemine on sissetungimine
Samuti võttis ta sealt kaasa kannatanule kuulunud alkoholi ja spordikoti. Taoline tegevus on
L., s.o. elamu valdaja tahte vastane hoonesse tungimine on ebaseaduslik. Samuti oli K. L. elamu puhul tegemist A.P jaoks võõra hoonega. Kuna A.P poolt kaasavõetud alkoholi ning spordikoti väärtus jäi alla 1000 krooni, ei vastuta A.P antud juhul mitte
vaid
A.P poolt kaasavõetud alkoholi ja spordikoti sai K.L. tagasi, mistõttu nende kohta ta tsiviilhagi esitanud ei ole. Kuna A.P poolt pandi sissetungimine toime teistkordselt (eelmine kord toimus see 20.06.2008 a.), siis on tema poolt toimepandud kuritegu käsitletav kuriteo toimepanemisena
Subjektiivsest küljest on A.P poolt toime pandud tegu
lg 3 kohaselt vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis tegu toime pannes, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, s.o. tungib omavoliliselt, valdaja tahte vastaselt sisse viimase elukohta. Lisaks eeltoodule on A.P-le esitatud süüdistus veel varguse toimepanemises 20.06.2008 a. Pärnus X korterist. A.P on end antud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ja seletanud, et nägi 20.06.2008 a. varahommikul, et Pärnus X tänava maja esimese korruse aken on lahti. Vaadanud aknast sisse, nägi A.P, et toas magab 6 inimest. Sisenenud akna kaudu korterisse, võttis A.P põrandalt ja kapi pealt kaasa kokku neli mobiiltelefoni, käekella, südamekujulise ripatsiga kaelakee, digifotoaparaadi ning kahest naiste käekotist väiksemad summad sularaha. Võtnud asjad, lahkus A.P korterist akna kaudu. Varastatud esemetest pakkus A.P fotoaparaati pandimajja, käekella K. R., mobiiltelefoni №kia 6111 ja kaelaketi K. K., ühe mobiiltelefoni Z.U-le, ühe mobiiltelefoni kaotas ära, ühe aga jättis endale (I kd. t.l. 21-23). Lisaks A.P süü omaksvõtule on kuriteo toimepanek tema poolt tõendatud veel kannatanute ütlustega selle kohta, et 20.06.2008 a., ajal kui nad X korteris magasid, käidi avatud akna kaudu korteris sees ning varastati sealt neile kuulunud asju – K. K. tõendas talle kuulunud, öökapi peal olnud mobiiltelefoni №kia, väärtusega 1000 krooni vargust (I kd. t.l. 4-5). -M. P. tõendas rahakotist 20 krooni sularaha ning tema kotis olnud, K. H. kuulunud digikaamera ja K. R. kuulunud mobiiltelefoni vargust (I kd. t.l. 6). -K.R. ütluste kohaselt kuulis ta öösel akna avamist ning kukkumise häält. Umbes poole tunni pärast ärkas ta üles, kuna K. (K. H.) teatas oma mobiiltelefoni vargusest. Seejärel avastas ka 12 1-09-20058 K. R., et talle kuulunud mobiiltelefon №kia 6110, väärtusega 300 krooni, on magamise ajal varastatud (I kd. t.l. 7). -K. H. tõendas tema mobiiltelefoni №kia 6111, maksumusega 2900 krooni ja talle kuulunud, M. P. kotis olnud digifotoaparaadi Pentax, maksumusega 1500 krooni vargust. Samuti on K. H. kinnitanud, et kuulis öösel mingeid hääli ning nägi akna juures beežikas – rohelise pusaga meesterahvast (I kd. t.l. 8). Arve – saatelehega nr. X 25.07.2007 a. on tõendatud nimetatud mobiiltelefoni ost alaealise K. H. seadusliku esindaja K. H. poolt ning maksumus summas 2990 krooni (I kd. t.l. 9). -M. L. tõendas talle kuulunud käekella „Fossiil“, väärtusega 1500 krooni vargust (I kd. t.l. 10). -P. N. tõendas mobiiltelefoni SGH-E530, väärtusega 4200 krooni, samuti 16 krooni sularaha, mis oli M. P. käekotis, vargust. Kannatanu ütluste kohaselt kuulub X asuva korter tema emale ja asub esimesel korrusel. Kuna magamise ajal oli korteri aken avatud, siis oli selle kaudu võimalik korterisse siseneda (I kd. t.l. 11). Kohtu hinnangul kinnitavad kannatanute ütlused A.P ütlusi esimesel korrusel asunud korterisse akna kaudu sissetungimise ja sealt kannatanutele kuulunud esemete ja sularaha varguse toimepanemise kohta. -Z.U ütluste kohaselt elas ta 2008 a. juunis – juulis A.P-ga koos ühes üürikorteris, Pärnus, X. 2008 a. jaanipäeva paiku andis A.P Z.U-le №kia mobiiltelefoni, samuti näitas Z.U-le kaelaketti, mille lubas anda oma tüdruksõbrale K.. Pärast seda nägigi Z.U nimetatud ketti K. kaelas. A.P rääkis Z.U-le ka seda, et oli X pubi lähedal asuvas korteris vargil käinud (I kd. t.l. 19). Z.U ütlused kinnitavad samuti A.P ütlusi selle kohta, et ta käis X tänava korteris, mis asub X pubi läheduses, vargil. Samuti kinnitavad Z.U ütlused A.P ütlusi selle kohta, et ta andis varastatud mobiiltelefoni Z.U-le ning kaelaketi K., s.o. K. K.. Kohus leidis, et eeltoodud tõenditega on leidnud täielikku tõendamist A.P poolt 20.06.2008 a. öösel avatud akna kaudu Pärnus, X asuvasse korterisse sisenemine ning sealt varguse toimepanek. A.P-le on nimetatud kuriteo toimepanemise eest esitatud süüdistus
lg 2 p 4 ja 8 järgi.
vargust. Süüdistatav A.P pani eeltoodud teoga toime tema jaoks võõraste, talle mittekuuluvate esemete varguse. Kuna varguse toimepanemiseks sisenes A.P X asuvasse korterisse akna kaudu, on tegemist sissetungimisega
Seoses sellega, et A.P pani Pärnu Maakohtu jõustunud, 30.01.2009 a. kohtuotsuse kohaselt 2008 a. aprillis toime röövimise
lg 2 p 7 järgi, oli tema puhul 20.06.2008 a., varguse toimepanemise ajal tegemist isikuga, kes on varem toime pannud röövimise (
Tulenevalt eeltoodust, on A.P toime pannud kuriteo
Subjektiivsest küljest on A.P tegevus hinnatav teo toimepanemisena otsese tahtlusega
lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna teo toimepanemisel seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o. varguse toimepaneku ning teadis, et see saabub. Lisaks eeltoodule analüüsib kohus veel Z.U süüdistust A. – L. P. mobiiltelefoni omastamises, s.o. süüdistust
Z.U on kohtueelses menetluses tunnistanud, et leidis 2008 a. oktoobris Pärnus, X tänavalt maast Sony Ericsson tüüpi mobiiltelefoni, mille müüs samal päeval 1000 krooni eest R. nimelisele tuttavale (II kd. t.l. 215-216). 13 1-09-20058 -Kannatanu A. L. P. on tõendanud, et 05.10.2008 a. kõndis ta X tänaval ning kõneles mobiiltelefoniga. Temast sõitis mööda auto, mille juhi kõrvalistmel istunud meesterahvas sirutas käes lahtisest autoaknast välja ning haaras kannatanu käest mobiiltelefoni. Seejärel sõitis auto minema. Kannatanule kuuluv mobiiltelefon oli Sony Ericsson W580i, mille väärtuseks on kannatanu hinnanud 3330 krooni (II kd. t.l. 84-85). Asjaolu, et kannatanul oli Sony Ericsson W580 marki mobiiltelefon, tõendab kriminaalasja lisatud koopia telefoni ostu – müügilepingust firmast Tele2 (II kd. t.l. 86). Kohus leidis, et kannatanu ütlused ei lükka ümber süüdistatava ütlusi, kuivõrd ei ole välistatud, et mobiiltelefon võis selle hõivamise käigus tänavale maha kukkuda, samuti võidi see hiljem maha visata. Kuivõrd kriminaalmenetluse käigus ei ole kindlaks tehtud, et Z.U oleks mingil muul viisil, kui leidmisega kannatanu mobiiltelefoni omandanud, siis tuleb antud vastuolu tõlgendada tema kasuks. -R. N. ütluste kohaselt tuli 2008 a. oktoobris tema juurde koju, X tema tuttav Olli nimeline meesterahvas koos naisterahvaga ja pakkus müügiks Sony Ericsson tüüpi mobiiltelefoni. Oll ning temaga kaasas olnud naisterahvas kinnitasid R.N., et leidsid telefoni. Kuna R. N. soovis kinkida tütrele sünnipäevaks mobiiltelefoni, siis ta nõustus tehinguga ja ostis selle 1000 krooni eest ära. R.N. on kinnitanud, et nimetatud Oll on Z.U (II kd. t.l. 93). R.N. ütlused kinnitavad A.L.P. mobiiltelefoni sattumist Z.U valdusesse. -B. N. ütluste kohaselt kinkis tema isa R. N. talle 22.10.2008 a. sünnipäevaks Sony Ericsson tüüpi mobiiltelefoni. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et 2008 a. oktoobri algul käis nende juures kodus isa endine töökaaslane, kes pakkus isale müügiks mobiiltelefoni, mille ta olevat leidnud (II kd. t.l. 88-89). B.N. poolt on mobiiltelefon politseitöötajatele üle antud ning selle IMEI koodist 353448027730419 nähtub, et tegemist oli A. L. P. kuulunud mobiiltelefoniga. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et R. N. endiseks töökaaslaseks, kes talle mobiiltelefoni müüs, oli Z.U . Kohus leidis, et ka B. N. ütlused kinnitavad mobiiltelefoni sattumist Z.U valdusesse. Nimetatud mobiiltelefon on selle omanikule A. L. P. politseitöötajate poolt tagastatud (II kd. t.l. 95). -K. R. ütluste kohaselt leidis Z.U 2008 a. oktoobri alguses Pärnus X tänavalt maast musta värvi mobiiltelefoni. K.R. tegi Z.U-le ettepaneku viia leitud mobiiltelefon politseisse, kuid Z.U sellega ei nõustunud. Seejärel läksid nad koos Z.U tuttava juurde koju ning Z.U müüs mobiiltelefoni talle maha (II kd. t.l. 94). Tunnistaja ütlused tõendavad seda, et Z.U leidis mobiiltelefoni, kuid ei viinud seda mitte politseisse omanikule tagastamiseks, vaid omandas selle. Asjaõigusseaduse § 98 lg 1 kohaselt on isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, kohustatud sellest viivitamatult kaotajale või omanikule teatama. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui leitud asja väärtus ületab sada krooni. Z.U , leidnud mobiiltelefoni ei olnud teadlik, kellele see kuulub. Ilmselgelt ületas leitud mobiiltelefoni väärtus sada krooni. Seega oleks Z.U pidanud leiust teatama politseile. Z.U, vaatamata temaga koos olnud K. R. ettepanekule aga leiust politseile ei teatanud, vaid omandas mobiiltelefoni ning müüs selle 1000 krooni eest R. N.. Eelnimetatud tegevusega on Z.U poolt täidetud
Kuna Z.U puhul oli tegemist varem vargusi toimepannud isikuga, on tema tegevus kvalifitseeritav
Subjektiivsest küljest on Z.U tegevus hinnatav teo toimepanemisena otsese tahtlusega
lg 3 kohaselt kuivõrd omastades talle võõra, leitud vallasasja teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ja teadis või vähemalt möönas seda. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et on leidnud tõendamist Z.U poolt kuriteo toimepanek
Karistuste kohaldamisest: 14 1-09-20058
Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt saab vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei ole kummagi süüdistatava puhul tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. A.P puhul võib karistust kergendava asjaoluna lugeda süü puhtsüdamlikku kahetsust (
p 3), karistust raskendavad asjaolud
Z.U puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid
Mõlemad süüdistatavad on varem korduvalt, A.P kuuel, Z.U koguni kümnel korral kohtulikult karistatud, kusjuures Z.U kahel korral raske isikuvastase kuriteo eest KrK § 100 alusel. Väärtegude toimepanemise eest on A.P karistatud kahekümne kuuel (II kd. t.l. 167-174), Z.U kaheksal korral (II kd. t.l. 218-222). Kohus leidis, et kummagi süüdistatava puhul ei ole võimalik kohaldada muud karistust, kui reaalne vangistus. A.P-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et alates 30.01.2009 a. kannab ta juba varasema, 30.01.2009 a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud 1 aasta 10 kuu ja 5 päevast vanglakaristust
Samuti on A.P poolt käesolevas kriminaalasjas toime pandud raske, vägivalla kasutamisega toime pandud esimese astme kuritegu
A.P on varem korduvalt karistatud mitmesuguste, põhiliselt varavastaste kuritegude eest, kuid talle korduvalt kohaldatud karistused, sealhulgas ka reaalne vanglakaristus, ei ole teda mõjutanud hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt, ei ole A.P puhul võimalik kohaldada muud karistust kui vangistus. Samas, arvestades tema poolt süü tunnistamist ja karistust kergendavat asjaolu, võib talle kohaldada vangistust alla sanktsioonide keskmiste määrade.
lg 1 alusel kuulub A.P karistusest mahaarvamisele eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikus 29.10.2008 a. kuni 29.01.2009 a., s.o. 3 kuud ja 1 päev. Z.U-le karistuse kohaldamisel tuleb samuti arvestada tema varasemat korduvat karistatust. Erinevalt A.P-st on Z.U karistatud mitmel korral raskete isikuvastaste kuritegude eest pikaajalise vangistusega. Enne käesoleva kriminaalasja kohtulikku arutamist pööras kohus tema puhul täitmisele Pärnu Maakohtu 24.09.2008 a. otsusega mõistetud tingimusliku karistuse ning Z.U võeti sellega seoses 08.11.2009 a. vahi alla. Sellest tulenevalt tuleb Z.U-le kohaldada liitkaristust
Sarnaselt A.P-ga pani ka Z.U käesolevas kriminaalasjas toime raske, vägivaldse esimese astme kuriteo
lg 2 p 7 järgi, kuid talle nimetatud kuriteo eest karistuse kohaldamisel tuleb arvestada seda, et tema kannatanut, erinevalt A.P-st, ei löönud, samas hõivas ta kaasosalise poolt vägivalla kasutamise ajal kannatanu vara. Seega tuleb Z.U-le
Sarnaselt A.P-ga, tuleb ka Z.U-le karistuse kohaldamisel arvestada seda, et ka talle varem korduvalt kohaldatud karistused ei ole teda mõjutanud hoiduma uute kuritegude toimepanemise eest. Kuivõrd kuritegude puhul
lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ei ole tegemist raskete kuritegudega, siis nende kuritegude eest võib Z.U karistada lühemaajalise vanglakaristusega. Z.U karistusaja hulka tuleb lugeda tema poolt 29.10.2008 a. kuni 13.03.2009 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 4 kuud ja 14 päeva. Kohus leidis, et reaalse vangistuse kohaldamine süüdistatavatele kaitseb ka õiguskorda, kuna reaalse vangistuse kohaldamine isikutele, kes jätkuvalt, arvestamata varasemaid karistusi, panevad toime uusi kuritegusid, näitab seda, et nende teod on ühiskonna poolt taunitavad ja toovad seega kaasa ka karmimad karistused. 15 1-09-20058 Tsiviilhagid on käesolevas kriminaalasjas esitatud järgmiselt – K. S. poolt summas 610 krooni seoses röövimisega saadud kahjuga. Kohtu hinnangul on tema poolt esitatud nõue põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele A.P-lt ja Z.U-lt solidaarselt, kuna kohus on leidnud, et kannatanule tekitati kahju mõlema süüdistatava poolt koos, grupis kuriteo toimepanemisega. Samuti on K.S. poolt esitatud nõue 7200 krooni hüvitamiseks, milline võeti sularahaautomaadist välja A.P poolt kannatanu pangakaarte ja PIN koode kasutades. Kuna kohus luges A.P süü nimetatud kuriteo toimepanemises tõendatuks, siis kuulub tsiviilhagi väljamõistmisele A.P-lt. Kohtu hinnangul ei oma tsiviilhagi osas tähtsust see, kellele A.P kannatanule kuulunud raha jagas, kuivõrd kahju tekitamine ei oleks toimunud ilma A.P poolt raha väljavõtmiseta kannatanu arvelt. Veel on tsiviilhagid esitanud kannatanud K. K. summas 1000 krooni, M. P. summas 20 krooni, K. R. summas 300 krooni, K. H. summas 4400 krooni, M. L. summas 1750 krooni ja P. N. summas 4216 krooni. Kõik eeltoodud nõuded on esitatud seoses neile kuulunud esemete vargusega Pärnus X korterist. Kohus leidis, et kannatanute nõuded on reaalsed ja põhjendatud ning kuna kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et kuriteo toimepanijaks ja kahju tekitajaks oli A.P, siis kuulub tsiviilhagi väljamõistmisele temalt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasud määratud kaitsjate osalemise eest kriminaalasjas. A.P-lt kuulub väljamõistmisele kaitsjatasu summas 3960 krooni kaitsja Rünno Roosmaa osalemise eest kriminaalasja menetluses ning Z.U-lt 1440 krooni kaitsja Ants Nõmmiku kriminaalasja menetluses osalemise eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel tuleb süüdistatavatelt menetluskuluna välja mõista riigi tuludesse ka kriminaalasja toimikust nende kaitsjatele koopiate tegemise tasu – A.P-lt 314 krooni ja Z.U-lt 264.20 krooni. Asitõendina on kriminaalasja juurde liidetud videosalvestus CD-R plaadil, milline on salvestatud Port Artur I pangaautomaadi juures asuva turvakaamera poolt. Kohus leidis, et nimetatud asitõend tuleb jätta kriminaalasja juurde. Algselt asitõendiks olnud mobiiltelefon Sony Ericsson W580i on kohtueelses menetluses tagastatud selle omanikule A. L. P.. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub mõlemalt süüdistatavalt, nii A.P-lt kui Z.U-lt välja mõistmisele 10875 krooni sundraha seoses esimese astme kuriteo toimepanemisega nende poolt. Teet Olvik Kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.