S § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks mõista Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 80 trahviühikut, s.o. 4800 krooni ( 306,78 eurot). Rahatrahv 4800 krooni (306,78 eurot) tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis. Kohustuslik on märkida viitenumber
määruse nr 50 grupp 13 (mass), grupp 14 (telg) nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Teeseaduse § 401 lg 1,
22.12.2010 muutis Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Birgit Niin menetlusalluvust ning saatis väärteomaterjali menetluse jätkamiseks teo toimepanemise koha järgi Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale. Antud väärteoasjas väärteoprotokollile 20101222812201 menetlusalune isik Z.S vastulauset ei esitanud.
lg 1,3,4; Liikluseeskirja § 196, 197 nõudeid ja pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Teeseaduse § 401 lg 1 järgi. Menetlusalusele isikule Z.S-ile määrati karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o. 5400 krooni (345.12 eurot).
Kokkuvõtvalt leitakse kaebuses, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust, kuna viidatud on rohkematele normidele kui vajalik ning süüdistus ei ole puuduliku viitamise tõttu üheselt arusaadav.
kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, kuid otsusega on määratud rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses (345.12 eurot ehk 5399.95 krooni), seda aga Teeseaduse alusel.
alusel oleks 345.12 euro suuruse rahatrahvi puhul tegemist antud rikkumise eest peaaegu maksimaalse karistusega, mis on aga ilmselgelt ebaproportsionaalne toimepandud rikkumisega. Menetlusalune isik leiab, et antud juhul on väärteokvalifikatsioon ebaõige ning kohtuväline menetleja on käesolevas menetluses rikkunud väärteomenetlusõigust. Sellest tulenevalt tuleks väärteomenetlus lõpetada või alternatiivina kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja muuta, kuna määratud karistus ei ole antud juhul proportsionaalne võrreldes toimepandud süüteoga. V™S § 72 lõike 2 kohaselt peab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel lahendama V™S §-s 108 loetletud küsimused. Antud juhul ei nähtu otsusest vähemalt kõnelause § punktides 4 (teo õigusvastasus ja süülisus) ning 5 (kas on karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid) nimetatud küsimuste lahendamist. Menetlusalune isik peab lisaks eeltoodule vajalikuks selgitada, et antud juhul oli tegemist metsamaterjali (palkide) veoga, mille puhul tuleks muuhulgas arvestada talviste ilmastikuoludega, mil palkide mass on oluliselt suurem, mistõttu kaalub sama kogus palke jää ja lume tõttu märgatavalt rohkem kui näiteks suvel kuivade ja heade ilmastikuoludega, kuna ilmastikuolude tõttu muudab puit oma erikaalu. Antud juhul oli tegemist sügisel pikaks ajaks seisma jäänud palkidega, mis sügise jooksul said niiskust (vihm) ja talvel külmusid, muutudes oluliselt raskemaks. Menetlusaluse isiku puhul on tegemist veoauto juhiga, kelle süü on antud juhul väike, sest autojuhi pädevusse ei kuulu olemasolevaid puidu koguseid muuta, mistõttu tuleks eelnimetatut käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Lähtuvalt eeltoodust palub menetlusalune isik Viru Maakohtul kaebus rahuldada ja lõpetada väärteomenetlus antud asjas. Kui kohus leiab, et väärteomenetluse lõpetamine võimalik ei ole, palub menetlusalune isik kohtul alternatiivina tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja tuvastada, kas Teeseaduse § 401 lõike 1 puhul on tegemist antud juhul õige väärteokvalifikatsiooniga, samuti üle vaadata määratud karistuse (rahatrahv) suurus ning seda vähendada mõistliku ja proportsionaalse suuruseni. Menetlusalune isik märgib vastavalt V™S § 115 lg 3 punktile 1, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning palub asi võimalusel lahendada kirjalikus menetluses. 3
määruse nr 50 grupp 13 (mass), grupp 14 (telg) nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Teeseaduse § 401 lg 1,
Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis on viidatud kõigile kohalduvatele normidele, mille rikkumist menetlusalusele isikule Z.S-ile ette heidetakse ning temale oli kohtuvälise menetleja poolt tagatud õigus teada temale esitatud süüdistuse sisu, et ta saaks teostada vastavalt sellele kaitseõigust. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Z.S on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna (tl 14) kinnitanud, et ta juhtis autorongi nr xxxx, käru xxxx, koorma täismass ületas lubatut. Veduki teljed tagumised olid ka üle. Tunnistaja Urmo Lüüs on kohtuvälises menetluses (tl 15) kinnitanud, et 22.12.2010 teostas tema Lääne-Virumaal Rakvere vallas liiklusjärelevalvet, peatades kell 12:28 Pärnu-RakvereSõmeru tee 176. km-l Pärnu suunas liikunud xxxx. Isik, kelle ta liiklejana tuvastas oli Z.S , kes juhtis autorongi (haagis –xxxx, reg xxxx märk xxxx), mille massid ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud ning majandusja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 10,144 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki III-telje tegelik teljekoormus oli 9,853 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Autorongi tegelik mass oli 49,691 t, lubatud suurim registrimass 44 t. 22.12.2010 on Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Peeter Laas koostanud menetlusaluse isiku Z.S-i poolt juhitud mootorsõidukile xxxx, registreerimismärgiga xxxx ja haagisele xxxx, registreerimismärgiga xxxx massimõõteseadme kasutamise protokolli nr 20101222795802 mootorsõiduki massi ja teljekoormuste mõõtmise kohta (tl 13). Mõõtmistulemuste kohaselt oli veduki II-telje tegelik teljekoormus 10,144 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. ning veduki III-telje tegelik teljekoormus oli 9,853 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Autorongi tegelik mass oli 49,691 t, lubatud suurim registrimass 44 t. Menetlusalune isik Z.S on viibinud mõõtmise juures ning märkusi tal ei olnud. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Z.S-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja on väärprotokollis väärteod kvalifitseerinud Teeseaduse § 401 lg 1 ja
Teeseaduse § 401 lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või 5 liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel, mille eest on ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 200 trahviühikut.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt sõitjatevõi veoseveo nõuete rikkumise eest, mille eest on ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Teeseaduse § 401 lg 1 on erinormiks ning
Kohtuväline menetleja on rikutud õigusnormidena märkinud muuhulgas
lg 1 ja Teeseaduse § 33 lg 4, mis sisaldavad endas volitusnormi määruse kohaldamiseks, kus on sätestatud mootorsõiduki massi ja teljenõuded. Kohus märgib, et määruse põhiseaduspärasuse esimeseks tingimuseks on volitusnormi olemasolu. Vabariigi Valitsuse määruste osas täpsustab seda nõuet PS § 87 p 6, mille kohaselt annab Vabariigi Valitsus määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Peale selle tuleneb volitusnormi nõue haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lg-st 1, mille kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ning kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Z.S-i puhul on väärteoprotokolli kohaselt väärteod õigesti kvalifitseeritud rikkumisteks Teeseaduse § 401 lg 1 ja
järgi ning ta tuleb ka nende järgi süüdi tunnistada, kuid arvestades asjaolu, et kahele eri süüteokoosseisule vastavad teod on sooritatud ühe teoga, tuleb mõista karistus KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades Teeseaduse § 401 lg 1 alusel, sest see näeb ette raskema karistuse. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik Z.S pani väärteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik Z.S pidas võimalikuks, et talvekuudel muutub palkide mass lume ja jää tõttu oluliselt suuremaks kui suvekuudel, mistõttu võib tema poolt juhitud autorong, mis veab metsamaterjali, rikkuda liiklusohutusnõudeid. Seega pidas menetlusalune isik Z.S võimalikuks, et tema poolt juhitud autorong ei vasta teeliikluses ettenähtud nõuetele ja möönis seda. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Z.S-i väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele V™S §-s 30 sätestatud alustel. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et menetlusalune isik 1 Z.S on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud Teeseaduse § 40 lg 1 ja 33 1
S § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus oli enne 01.01.2011 kuuskümmend krooni (ehk 3,83 eurot). Menetlusalusele isikule Z.S-ile määras kohtuväline menetleja Teeseaduse § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o. 5400 krooni (345.12 eurot), mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 Kohtuvälise menetleja 20.01.2011 otsuses puuduvad viited, et karistuse määramisel oleks arvestatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kuna menetlusalune isik Z.S on süüd tunnistanud, siis on see karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut Z.S-i iseloomustavaid andmeid, et teda on varem korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, Teeseaduse § 401 lg 1 alusel 2010. aastal kahel korral, on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikule Z.S-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi tuleb vähendada vaid 10 trahviühiku võrra, arvestades karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 120 lg 1; 132 p 2; 133; 134; 135 rahuldab maakohus menetlusaluse isiku Z.S-i kaebuse osaliselt, tühistab täielikult Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 20.01.2011 otsuse väärteoasjas nr: 2230,10,064221 Z.S-i suhtes ning teeb nimetatud väärteoasjas uue otsuse. Kohus tunnistab Z.S-i süüdi Teeseaduse § 401 lg 1 ja
S § 63 lg 1 sätteid kohaldades mõistab karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahvi 80 trahviühikut, s.o. 4800 krooni (306,78 eurot). Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus
S § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks mõista Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 80 trahviühikut, s.o. 4800 krooni ( 306,78 eurot). Rahatrahv 4800 krooni (306,78 eurot) tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis. Kohustuslik on märkida viitenumber
määruse nr 50 grupp 13 (mass), grupp 14 (telg) nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Teeseaduse § 401 lg 1,
22.12.2010 muutis Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Birgit Niin menetlusalluvust ning saatis väärteomaterjali menetluse jätkamiseks teo toimepanemise koha järgi Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale. Antud väärteoasjas väärteoprotokollile 20101222812201 menetlusalune isik Z.S vastulauset ei esitanud.
lg 1,3,4; Liikluseeskirja § 196, 197 nõudeid ja pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Teeseaduse § 401 lg 1 järgi. Menetlusalusele isikule Z.S-ile määrati karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o. 5400 krooni (345.12 eurot).
Kokkuvõtvalt leitakse kaebuses, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust, kuna viidatud on rohkematele normidele kui vajalik ning süüdistus ei ole puuduliku viitamise tõttu üheselt arusaadav.
kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, kuid otsusega on määratud rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses (345.12 eurot ehk 5399.95 krooni), seda aga Teeseaduse alusel.
alusel oleks 345.12 euro suuruse rahatrahvi puhul tegemist antud rikkumise eest peaaegu maksimaalse karistusega, mis on aga ilmselgelt ebaproportsionaalne toimepandud rikkumisega. Menetlusalune isik leiab, et antud juhul on väärteokvalifikatsioon ebaõige ning kohtuväline menetleja on käesolevas menetluses rikkunud väärteomenetlusõigust. Sellest tulenevalt tuleks väärteomenetlus lõpetada või alternatiivina kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja muuta, kuna määratud karistus ei ole antud juhul proportsionaalne võrreldes toimepandud süüteoga. V™S § 72 lõike 2 kohaselt peab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel lahendama V™S §-s 108 loetletud küsimused. Antud juhul ei nähtu otsusest vähemalt kõnelause § punktides 4 (teo õigusvastasus ja süülisus) ning 5 (kas on karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid) nimetatud küsimuste lahendamist. Menetlusalune isik peab lisaks eeltoodule vajalikuks selgitada, et antud juhul oli tegemist metsamaterjali (palkide) veoga, mille puhul tuleks muuhulgas arvestada talviste ilmastikuoludega, mil palkide mass on oluliselt suurem, mistõttu kaalub sama kogus palke jää ja lume tõttu märgatavalt rohkem kui näiteks suvel kuivade ja heade ilmastikuoludega, kuna ilmastikuolude tõttu muudab puit oma erikaalu. Antud juhul oli tegemist sügisel pikaks ajaks seisma jäänud palkidega, mis sügise jooksul said niiskust (vihm) ja talvel külmusid, muutudes oluliselt raskemaks. Menetlusaluse isiku puhul on tegemist veoauto juhiga, kelle süü on antud juhul väike, sest autojuhi pädevusse ei kuulu olemasolevaid puidu koguseid muuta, mistõttu tuleks eelnimetatut käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Lähtuvalt eeltoodust palub menetlusalune isik Viru Maakohtul kaebus rahuldada ja lõpetada väärteomenetlus antud asjas. Kui kohus leiab, et väärteomenetluse lõpetamine võimalik ei ole, palub menetlusalune isik kohtul alternatiivina tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja tuvastada, kas Teeseaduse § 401 lõike 1 puhul on tegemist antud juhul õige väärteokvalifikatsiooniga, samuti üle vaadata määratud karistuse (rahatrahv) suurus ning seda vähendada mõistliku ja proportsionaalse suuruseni. Menetlusalune isik märgib vastavalt V™S § 115 lg 3 punktile 1, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning palub asi võimalusel lahendada kirjalikus menetluses. 3
määruse nr 50 grupp 13 (mass), grupp 14 (telg) nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Teeseaduse § 401 lg 1,
Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis on viidatud kõigile kohalduvatele normidele, mille rikkumist menetlusalusele isikule Z.S-ile ette heidetakse ning temale oli kohtuvälise menetleja poolt tagatud õigus teada temale esitatud süüdistuse sisu, et ta saaks teostada vastavalt sellele kaitseõigust. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Z.S on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna (tl 14) kinnitanud, et ta juhtis autorongi nr xxxx, käru xxxx, koorma täismass ületas lubatut. Veduki teljed tagumised olid ka üle. Tunnistaja Urmo Lüüs on kohtuvälises menetluses (tl 15) kinnitanud, et 22.12.2010 teostas tema Lääne-Virumaal Rakvere vallas liiklusjärelevalvet, peatades kell 12:28 Pärnu-RakvereSõmeru tee 176. km-l Pärnu suunas liikunud xxxx. Isik, kelle ta liiklejana tuvastas oli Z.S , kes juhtis autorongi (haagis –xxxx, reg xxxx märk xxxx), mille massid ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud ning majandusja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 10,144 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki III-telje tegelik teljekoormus oli 9,853 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Autorongi tegelik mass oli 49,691 t, lubatud suurim registrimass 44 t. 22.12.2010 on Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Peeter Laas koostanud menetlusaluse isiku Z.S-i poolt juhitud mootorsõidukile xxxx, registreerimismärgiga xxxx ja haagisele xxxx, registreerimismärgiga xxxx massimõõteseadme kasutamise protokolli nr 20101222795802 mootorsõiduki massi ja teljekoormuste mõõtmise kohta (tl 13). Mõõtmistulemuste kohaselt oli veduki II-telje tegelik teljekoormus 10,144 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. ning veduki III-telje tegelik teljekoormus oli 9,853 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Autorongi tegelik mass oli 49,691 t, lubatud suurim registrimass 44 t. Menetlusalune isik Z.S on viibinud mõõtmise juures ning märkusi tal ei olnud. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Z.S-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja on väärprotokollis väärteod kvalifitseerinud Teeseaduse § 401 lg 1 ja
Teeseaduse § 401 lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või 5 liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel, mille eest on ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 200 trahviühikut.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt sõitjatevõi veoseveo nõuete rikkumise eest, mille eest on ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Teeseaduse § 401 lg 1 on erinormiks ning
Kohtuväline menetleja on rikutud õigusnormidena märkinud muuhulgas
lg 1 ja Teeseaduse § 33 lg 4, mis sisaldavad endas volitusnormi määruse kohaldamiseks, kus on sätestatud mootorsõiduki massi ja teljenõuded. Kohus märgib, et määruse põhiseaduspärasuse esimeseks tingimuseks on volitusnormi olemasolu. Vabariigi Valitsuse määruste osas täpsustab seda nõuet PS § 87 p 6, mille kohaselt annab Vabariigi Valitsus määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Peale selle tuleneb volitusnormi nõue haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lg-st 1, mille kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ning kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Z.S-i puhul on väärteoprotokolli kohaselt väärteod õigesti kvalifitseeritud rikkumisteks Teeseaduse § 401 lg 1 ja
järgi ning ta tuleb ka nende järgi süüdi tunnistada, kuid arvestades asjaolu, et kahele eri süüteokoosseisule vastavad teod on sooritatud ühe teoga, tuleb mõista karistus KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades Teeseaduse § 401 lg 1 alusel, sest see näeb ette raskema karistuse. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik Z.S pani väärteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik Z.S pidas võimalikuks, et talvekuudel muutub palkide mass lume ja jää tõttu oluliselt suuremaks kui suvekuudel, mistõttu võib tema poolt juhitud autorong, mis veab metsamaterjali, rikkuda liiklusohutusnõudeid. Seega pidas menetlusalune isik Z.S võimalikuks, et tema poolt juhitud autorong ei vasta teeliikluses ettenähtud nõuetele ja möönis seda. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Z.S-i väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele V™S §-s 30 sätestatud alustel. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et menetlusalune isik 1 Z.S on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud Teeseaduse § 40 lg 1 ja 33 1
S § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus oli enne 01.01.2011 kuuskümmend krooni (ehk 3,83 eurot). Menetlusalusele isikule Z.S-ile määras kohtuväline menetleja Teeseaduse § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o. 5400 krooni (345.12 eurot), mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 Kohtuvälise menetleja 20.01.2011 otsuses puuduvad viited, et karistuse määramisel oleks arvestatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kuna menetlusalune isik Z.S on süüd tunnistanud, siis on see karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut Z.S-i iseloomustavaid andmeid, et teda on varem korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, Teeseaduse § 401 lg 1 alusel 2010. aastal kahel korral, on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikule Z.S-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi tuleb vähendada vaid 10 trahviühiku võrra, arvestades karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 120 lg 1; 132 p 2; 133; 134; 135 rahuldab maakohus menetlusaluse isiku Z.S-i kaebuse osaliselt, tühistab täielikult Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 20.01.2011 otsuse väärteoasjas nr: 2230,10,064221 Z.S-i suhtes ning teeb nimetatud väärteoasjas uue otsuse. Kohus tunnistab Z.S-i süüdi Teeseaduse § 401 lg 1 ja
S § 63 lg 1 sätteid kohaldades mõistab karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahvi 80 trahviühikut, s.o. 4800 krooni (306,78 eurot). Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus
S § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks mõista Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 80 trahviühikut, s.o. 4800 krooni ( 306,78 eurot). Rahatrahv 4800 krooni (306,78 eurot) tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis. Kohustuslik on märkida viitenumber
määruse nr 50 grupp 13 (mass), grupp 14 (telg) nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Teeseaduse § 401 lg 1,
22.12.2010 muutis Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Birgit Niin menetlusalluvust ning saatis väärteomaterjali menetluse jätkamiseks teo toimepanemise koha järgi Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale. Antud väärteoasjas väärteoprotokollile 20101222812201 menetlusalune isik Z.S vastulauset ei esitanud.
lg 1,3,4; Liikluseeskirja § 196, 197 nõudeid ja pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Teeseaduse § 401 lg 1 järgi. Menetlusalusele isikule Z.S-ile määrati karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o. 5400 krooni (345.12 eurot).
Kokkuvõtvalt leitakse kaebuses, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust, kuna viidatud on rohkematele normidele kui vajalik ning süüdistus ei ole puuduliku viitamise tõttu üheselt arusaadav.
kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, kuid otsusega on määratud rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses (345.12 eurot ehk 5399.95 krooni), seda aga Teeseaduse alusel.
alusel oleks 345.12 euro suuruse rahatrahvi puhul tegemist antud rikkumise eest peaaegu maksimaalse karistusega, mis on aga ilmselgelt ebaproportsionaalne toimepandud rikkumisega. Menetlusalune isik leiab, et antud juhul on väärteokvalifikatsioon ebaõige ning kohtuväline menetleja on käesolevas menetluses rikkunud väärteomenetlusõigust. Sellest tulenevalt tuleks väärteomenetlus lõpetada või alternatiivina kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja muuta, kuna määratud karistus ei ole antud juhul proportsionaalne võrreldes toimepandud süüteoga. V™S § 72 lõike 2 kohaselt peab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel lahendama V™S §-s 108 loetletud küsimused. Antud juhul ei nähtu otsusest vähemalt kõnelause § punktides 4 (teo õigusvastasus ja süülisus) ning 5 (kas on karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid) nimetatud küsimuste lahendamist. Menetlusalune isik peab lisaks eeltoodule vajalikuks selgitada, et antud juhul oli tegemist metsamaterjali (palkide) veoga, mille puhul tuleks muuhulgas arvestada talviste ilmastikuoludega, mil palkide mass on oluliselt suurem, mistõttu kaalub sama kogus palke jää ja lume tõttu märgatavalt rohkem kui näiteks suvel kuivade ja heade ilmastikuoludega, kuna ilmastikuolude tõttu muudab puit oma erikaalu. Antud juhul oli tegemist sügisel pikaks ajaks seisma jäänud palkidega, mis sügise jooksul said niiskust (vihm) ja talvel külmusid, muutudes oluliselt raskemaks. Menetlusaluse isiku puhul on tegemist veoauto juhiga, kelle süü on antud juhul väike, sest autojuhi pädevusse ei kuulu olemasolevaid puidu koguseid muuta, mistõttu tuleks eelnimetatut käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Lähtuvalt eeltoodust palub menetlusalune isik Viru Maakohtul kaebus rahuldada ja lõpetada väärteomenetlus antud asjas. Kui kohus leiab, et väärteomenetluse lõpetamine võimalik ei ole, palub menetlusalune isik kohtul alternatiivina tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja tuvastada, kas Teeseaduse § 401 lõike 1 puhul on tegemist antud juhul õige väärteokvalifikatsiooniga, samuti üle vaadata määratud karistuse (rahatrahv) suurus ning seda vähendada mõistliku ja proportsionaalse suuruseni. Menetlusalune isik märgib vastavalt V™S § 115 lg 3 punktile 1, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning palub asi võimalusel lahendada kirjalikus menetluses. 3
määruse nr 50 grupp 13 (mass), grupp 14 (telg) nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Teeseaduse § 401 lg 1,
Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis on viidatud kõigile kohalduvatele normidele, mille rikkumist menetlusalusele isikule Z.S-ile ette heidetakse ning temale oli kohtuvälise menetleja poolt tagatud õigus teada temale esitatud süüdistuse sisu, et ta saaks teostada vastavalt sellele kaitseõigust. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Z.S on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna (tl 14) kinnitanud, et ta juhtis autorongi nr xxxx, käru xxxx, koorma täismass ületas lubatut. Veduki teljed tagumised olid ka üle. Tunnistaja Urmo Lüüs on kohtuvälises menetluses (tl 15) kinnitanud, et 22.12.2010 teostas tema Lääne-Virumaal Rakvere vallas liiklusjärelevalvet, peatades kell 12:28 Pärnu-RakvereSõmeru tee 176. km-l Pärnu suunas liikunud xxxx. Isik, kelle ta liiklejana tuvastas oli Z.S , kes juhtis autorongi (haagis –xxxx, reg xxxx märk xxxx), mille massid ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud ning majandusja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 10,144 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki III-telje tegelik teljekoormus oli 9,853 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Autorongi tegelik mass oli 49,691 t, lubatud suurim registrimass 44 t. 22.12.2010 on Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Peeter Laas koostanud menetlusaluse isiku Z.S-i poolt juhitud mootorsõidukile xxxx, registreerimismärgiga xxxx ja haagisele xxxx, registreerimismärgiga xxxx massimõõteseadme kasutamise protokolli nr 20101222795802 mootorsõiduki massi ja teljekoormuste mõõtmise kohta (tl 13). Mõõtmistulemuste kohaselt oli veduki II-telje tegelik teljekoormus 10,144 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. ning veduki III-telje tegelik teljekoormus oli 9,853 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Autorongi tegelik mass oli 49,691 t, lubatud suurim registrimass 44 t. Menetlusalune isik Z.S on viibinud mõõtmise juures ning märkusi tal ei olnud. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Z.S-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja on väärprotokollis väärteod kvalifitseerinud Teeseaduse § 401 lg 1 ja
Teeseaduse § 401 lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või 5 liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel, mille eest on ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 200 trahviühikut.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt sõitjatevõi veoseveo nõuete rikkumise eest, mille eest on ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Teeseaduse § 401 lg 1 on erinormiks ning
Kohtuväline menetleja on rikutud õigusnormidena märkinud muuhulgas
lg 1 ja Teeseaduse § 33 lg 4, mis sisaldavad endas volitusnormi määruse kohaldamiseks, kus on sätestatud mootorsõiduki massi ja teljenõuded. Kohus märgib, et määruse põhiseaduspärasuse esimeseks tingimuseks on volitusnormi olemasolu. Vabariigi Valitsuse määruste osas täpsustab seda nõuet PS § 87 p 6, mille kohaselt annab Vabariigi Valitsus määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Peale selle tuleneb volitusnormi nõue haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lg-st 1, mille kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ning kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Z.S-i puhul on väärteoprotokolli kohaselt väärteod õigesti kvalifitseeritud rikkumisteks Teeseaduse § 401 lg 1 ja
järgi ning ta tuleb ka nende järgi süüdi tunnistada, kuid arvestades asjaolu, et kahele eri süüteokoosseisule vastavad teod on sooritatud ühe teoga, tuleb mõista karistus KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades Teeseaduse § 401 lg 1 alusel, sest see näeb ette raskema karistuse. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik Z.S pani väärteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik Z.S pidas võimalikuks, et talvekuudel muutub palkide mass lume ja jää tõttu oluliselt suuremaks kui suvekuudel, mistõttu võib tema poolt juhitud autorong, mis veab metsamaterjali, rikkuda liiklusohutusnõudeid. Seega pidas menetlusalune isik Z.S võimalikuks, et tema poolt juhitud autorong ei vasta teeliikluses ettenähtud nõuetele ja möönis seda. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Z.S-i väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele V™S §-s 30 sätestatud alustel. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et menetlusalune isik 1 Z.S on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud Teeseaduse § 40 lg 1 ja 33 1
S § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus oli enne 01.01.2011 kuuskümmend krooni (ehk 3,83 eurot). Menetlusalusele isikule Z.S-ile määras kohtuväline menetleja Teeseaduse § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o. 5400 krooni (345.12 eurot), mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 Kohtuvälise menetleja 20.01.2011 otsuses puuduvad viited, et karistuse määramisel oleks arvestatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kuna menetlusalune isik Z.S on süüd tunnistanud, siis on see karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut Z.S-i iseloomustavaid andmeid, et teda on varem korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, Teeseaduse § 401 lg 1 alusel 2010. aastal kahel korral, on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikule Z.S-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi tuleb vähendada vaid 10 trahviühiku võrra, arvestades karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 120 lg 1; 132 p 2; 133; 134; 135 rahuldab maakohus menetlusaluse isiku Z.S-i kaebuse osaliselt, tühistab täielikult Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 20.01.2011 otsuse väärteoasjas nr: 2230,10,064221 Z.S-i suhtes ning teeb nimetatud väärteoasjas uue otsuse. Kohus tunnistab Z.S-i süüdi Teeseaduse § 401 lg 1 ja
S § 63 lg 1 sätteid kohaldades mõistab karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahvi 80 trahviühikut, s.o. 4800 krooni (306,78 eurot). Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 07. mail 2011. a. №oremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.