lg 2 p 7, § 121 järgi ja M.D süüdistuses
lg 2 p 4, 7 järgi üldmenetluses Prokurör Kristine Tamm, vanemprokurör Süüdistatavad U.S , elu- või asukoht ja aadress: xxxxx vahistamine; kriminaalkorras karistatud 10-l korral:
alusel 4 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks; 1/16 1-10-11574 väärteomenetluse korras karistatud 3-l korral. M.D; elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxx; kriminaalkorras karistatud 7-l korral:
; § 199 lg 2 p 4, 7; § 200 lg 2 p 4, 7 alusel 2 aasta 4 kuulise vangistusega 3 aastase katseajaga; 6. 01.04.2008.a Pärnu Maakohtu poolt
04.02.2010.a Pärnu Maakohtu poolt
p 1 alusel 2 aasta 8 kuulise vangistusega; kandmata karistus 2 a 3 k 2 p vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga; väärteomenetluse korras karistatud 38-l korral. Kaitsjad Kannatanud Avo Pärmann (kaitseb M.D ) ja Rünno Roosmaa (kaitseb J. U.S-i), vandeadvokaadid määratud korras A A, J U, J V Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 313, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Süüdi tunnistada U.S:
lg 2 p 4, 5 alusel (süüdistuse episood 06.08.2009.a) ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust;
alusel (süüdistuse episoodid 06.08.2009.a ja 20.03.2010.a) ja karistuseks mõista talle 2 (kaks aastat) vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkarituseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-09784 U.S-ile mõistetud ära kandmata 4 kuu vangistuse võrra, mõistes U.S-ile lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.
U.S-ile kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Süüdi tunnistada M.D
alusel (süüdistuse episood 06.08.2009) ja 2/16 1-10-11574 karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega.
lg 1 alusel arvestades käesolevaga mõistetud vangistust suurendada Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-09-20250 M.D-le mõistetud ära kandmata 2 aasta, 3 kuu ja 2 päeva pikkust vangistust, mõistes M.D-le lõplikuks karistuseks liitkaristuse 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata kui M.D 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid
Käitumiskontrolli ajal on M.D kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas ) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 04.02.2010.a. Tõkend elukohast -xxxxx– lahkumise keeld tühistada M.D suhtes kohtuotsuse jõustumisel.
lg 2 p 4 tähendatud isik, koos U.S-iga tungisid 06.08.2009.a kella 22.40 ajal Pärnu linnas Riia maanteel Liiva bussipeatuses kallale A A ja J Uile. U.S ja M.D küsisid A At ja J Ut suitsu ja saades J. Ut eitava vastuse, lõi U.S ühel korral parema käe rusikaga J Ue vastu alahuult, mille tulemusel J U kukkus pikali maha, seejärel pöördusid U.S ja M.D A A poole, kes samuti vastas, et temal suitsu ei ole. Kuna As A nägi, et löödi tema sõpra, võttis ta taskust mobiiltelefoni, et politseisse helistada. U.S , nähes A. Ai käes mobiiltelefoni, küsis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil telefoni enda kätte. A. A, kartes U.S-i ja M.D eelnevalt tarvitatud vägivalla tõttu, andis nii mobiiltelefoni Nokia 3120 Classic väärtusega 990 krooni koos SIM-kaardiga väärtusega 20 krooni kui käes olnud päikeseprillid väärtusega 149 krooni U.S-i kätte. Seejärel küsis U.S A. At raha, mille peale A. A, julgemata vastu hakata, näitas U.S-ile ja M.D-le ette oma rahakoti, kus raha sees ei olnud. Seepeale 4/16 1-10-11574 lõi M.D A At ühel korral parema käevarrega kukla piirkonda, tekitades löömisega A. A füüsilist valu. U.S käskis A A ja J U minema joosta. U.S ja M.D tekitasid röövimisega A Ae füüsilist valu ja 1159 krooni suuruse varalise kahju ning J U füüsilist valu ja huule põrutushaava. Sellega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, pani toime
U.S-ile on süüdistus esitatud selles, et tema koos M.D-ga tungisid 06.08.2009.a kella 22.40 ajal Pärnu linnas Riia maanteel Liiva bussipeatuses kallale A A ja J U’ile. U.S ja M.D küsisid A A ja J U suitsu ja saades J. Ut eitava vastuse, lõi U.S ühel korral parema käe rusikaga J Ue vastu alahuult, mille tulemusel J U kukkus pikali maha, seejärel pöördusid U.S ja M.D A A poole, kes samuti vastas, et temal suitsu ei ole. Kuna A A nägi, et löödi tema sõpra, võttis ta taskust mobiiltelefoni, et politseisse helistada. U.S, nähes A. A käes mobiiltelefoni, küsis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil telefoni enda kätte. A. A, kartes U.S-i ja M.D eelnevalt tarvitatud vägivalla tõttu, andis nii mobiiltelefoni №kia 3120 Classic väärtusega 990 krooni koos SIM-kaardiga väärtusega 20 krooni kui käes olnud päikeseprillid väärtusega 149 krooni U.S-i kätte. Seejärel küsis U.S A. At raha, mille peale A. A, julgemata vastu hakata, näitas U.S-ile ja M.D-le ette oma rahakoti, kus raha sees ei olnud. Seepeale lõi M.D A At ühel korral parema käevarrega kukla piirkonda, tekitades löömisega A. Ae füüsilist valu. U.S käskis As A ja J U minema joosta. U.S ja M.D tekitasid röövimisega A Ae füüsilist valu ja 1159 krooni suuruse varalise kahju ning J Ue füüsilist valu ja huule põrutushaava. Sellega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, pani toime
Samuti U.S lõi 20.03.2010.a kella 16.50 ajal Pärnumaal Sauga vallas Eametsa külas xxxx maja koridoris ühel korral rusikaga J V näopiirkonda, mille tulemusel J V tundis füüsilist valu ja kukkus saadud löögi tagajärjel koridori pikali. Kui J V püsti tõusis, majast väljus ja maja ees olevasse sõiduautosse istus, läks U.S J Ve auto juurde järele ja lõi autos istuvat J V ühel korral rusikaga ja 4-5 korral jalaga näo piirkonda, põhjustades oma käitumisega J V füüsilist valu ning üla-ja alahuule põrutushaavad. Peale löömist püüdis U.S J Vt riietest sikutades autost välja tõmmata, mille käigus rebis lahti J. V jope kapuutsi. Sellega tema, teise inimese löömisega ja tervise kahjustamisega, pani toime
2. Kohtuistungil uuritud tõendid Kohtuistungil antud isikute ütlused: süüdistatavad U.S-i ja M.D ütlused; kannatanute As Ai, J U, J V ütlused; tunnistajate P A ja R R ütlused. Avaldatud dokumentaalsed tõendid: 5/16 1-10-11574 - tlk 12 liitumisleping; - tlk 13 A. A hagiavaldus; - tlk 30 jälitusprotokoll; - tlk 33-37 asitõendi vaatlusprotokoll; - tlk 49-50 fotod J. V vigastuste kohta; - tlk 51 fotod J. V jopest ja kapuutsist; - tlk 54 J. V hagiavaldus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED I. U.S-i süüdistus
lg 2 p 7 ja M.D süüdistus
lg 2 p 4, 7 alustel Kohus arvestades uuritud tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, jõuab allpool esitatud põhjendustel seisukohale, et süüdistatavatele esitatud süüdistused tuleb ümber kvalifitseerida U.S-i osas
lg 2 p 4, 5 ja
reaalkogumina ning M.D osas
1.1. Selle seisukohani jõuab kohus peaasjalikult kannatanute A Ai ja J U kohtuistungil antud ütluste alusel. Ei kannatanu A. Ai ega J. U ütlustest ei nähtu, et vägivalla tegu oleks olnud röövimise kuriteo objektiivse koosseisu mõttes võõra vallasasja äravõtmise vahend. Vastupidised väited selles osas on oletuslikud ja in dubio pro reo põhimõttest lähtudes, tuleb need kui kahtlused tõlgendada süüdistatavate kasuks. Nimelt, nii kannatanu A. A kui J. U ütluste kohaselt, küsis süüdistatav U.S J. U suitsu ja viimane vastas selle peale, et suitsu ei ole. Alles pärast seda, kui U.S oli teada saanud, et J. U ei ole suitsu, lõi U.S kannatanute ütluste kohaselt J. U rusikaga vastu alahuult. Seega, kui U.S sai teada, et suitsu ei ole, ei saanud tema poolt hiljem põhjustatud vägivald olla ka enam kuidagi suitsu äravõtmise vahendiks, sest kannatanul puudusid suitsud, mille valdust murda. Kannatanute ütluste kohaselt pärast U.S-i lööki kukkus kannatanu J. U pikali. Kogu aeg oli U.S-i kõrval M.D . Edasi läksid nii U.S kui M.D A. A juurde, kes oli eelnevast sündmusest olnud mõned meetrid eemal. Ka A. At küsiti suitsu ja viimane ütles, et tal ei ole. Edasi annab üksikasjalikke ütlusi A. A, sest J. U läks sellest kohast eemale ning kuulis üksnes märksõnu „telefon“ ja „raha“ ning nägi kuidas A. A näitas ette süüdistatavatele, et tal ei ole rahakotis midagi, nähes lõpuks kuidas süüdistatavad ära kõndisid ja U.S-i käes oli telefon. Siiski ka need J. U tähelepanekud riimuvad igati A. A detailsemate ütlustega. Täpsemalt A. A andis ütlusi, et tema käest küsis U.S kurja näoga suitsu ja ta vastas, et suitsu ei ole, hakates helistama politseisse, sest telefon oli tal juba käes, siis aga küsis U.S , et näita telefoni. Lõpuks ta võttiski selle A. Akäest ära. A. A ütles, et ta võimaldas telefoni ära võtta seetõttu, kuna J. U suhtes oli juba vägivalda rakendatud, siis kartis ta, et U.S võib ka tema vastu vägivalda kasutada. Kohus on aga ka siinjuures seisukohal, et A. A telefoni äravõtmise vahendiks ei olnud J. U kallal rakendatud vägivald. Ajaliselt oli J. U suhtes vägivald juba lõpule viidud ja tema juurest lahkutud eemale, et nüüd A. A suitsu küsida. Seega vägivalda oli tarvitatud enne telefoni hõivamist ja mitte telefoni valduse murdmiseks. 6/16 1-10-11574 Kohus samuti tõendeid kogumis arvestades oma siseveendumuse kohaselt ja dubio pro reo põhimõttest lähtudes ei jõua ka seisukohale, et subjektiivselt süüdistatav U.S-i eesmärk oli J. U kallal tarvitatud vägivalla mõju kasutada ära vägivallaga ähvardamisena, et võtta ära hiljem A. At telefon. Telefoni märkamine U.S-i poolt on uue asjaolu tekkimine sündmuste käiku ja seda alles pärast vägivalla tarvitamist teise isiku kallal, kui U.S oli löögi tagajärjel maha kukkunud J. U juurest lahkunud ja alustanud vestlust A. Aa. Et vägivalla kasutamine J. U kallal jääb kestma nö järelmõjuna kui A. A vägivallaga ähvardusena edasi ka süüdistatavate jaoks, on hüpoteetiline ehk oletuslik, mistõttu tuleb käsitleda seda puudusena - kahtlusena süüdistatava subjektiivses koosseisus (
Kohus leiab, et röövimise koosseisuks ei piisa ka antud juhul sellest, et kannatanu ütluste kohaselt U.S vaatas teda juba suitsu küsides kurja näoga. Siinjuures on oluline ka see, et eluliselt on igati usutav ja mõistetav, et ühelt poolt A. A ilmselt kartis süüdistatavaid, kuna nägi pealt J. U löömist, kuid teisalt ei olnud see kartus nii suur, et olles võrdlemisi lähedal – mõni meeter eemal - süüdistatavatele, et võtta välja taskust telefon ja plaanida seeläbi helistamist politseisse süüdistatavate juuresolekul. Ka see nüanss süvendab kohtu veendumust in dubio pro reo printsiibi rakendamise kasuks eelnimetatud küsimuses. Analüüsides antud telefoniga seotud asjaolusid just esitatud röövimise süüdistuse teksti järgi, tuleb märkida, et selles osas on tegelikkuses ka süüdistuse tekst ebakonkreetne, kuivõrd ka süüdistustuse järgi on märgitud: „ U.S , nähes A. A käes mobiiltelefoni, küsis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil telefoni enda kätte.“ Ka kaitseõiguse seisukohalt tuleb märkida, et süüdistus heidab telefoni osas U.S-ile ette otseselt varguse subjektiivset külge. Telefoni osas selle valduse murdmist just vägivallaga ei ole U.S-ile inkrimineeritud. Küsimus süüdistuse teksti järgi, kas U.S soovis ära kasutada J. U kallal rakendatud vägivalda A. Ai telefoni valduse murdmiseks või mitte, jääb vastamata - lahtiseks. Kohtuistungil kannatanu A. A ei mäletanud ega olnud seega kindel, kes süüdistatavatest konkreetselt raha ette näitamist küsis. Seda ei mäletanud ka kannatanu J. U. Kuid mõlemad kannatanud andsid ütlusi selle kohta, et selle küsimuse esitamise ajal mõlemad süüdistatavad seisid A. A juures. A. A andis ütlusi, et alguses ei tahtnud ta rahakotti näidata, kuid siis löödi teda küünarnukiga kuklasse ja seejärel näitas ta ette rahakoti. Samal ajal võttis U.S ära A. A ka päikeseprillid. Kas rahakoti näitamine oli enne või pärast lööki, seda aga J. U ei mäletanud. Kohus leiab siiski, et kaitseõiguse seisukohast ei saa ka seda tegevust süüdistatavatele omistada röövimisena, sest see ei haaku esitatud süüdistustega. Nimelt, U.S-i ja M.D süüdistuse kohaselt küsis „[…] U.S A. At raha, mille peale A. A julgemata vastu hakata, näitas U.S-ile ja M.D-le ette oma rahakoti, kus raha sees ei olnud. Seepeale lõi M.D A A ühel korral parema käevarrega kukla piirkonda, tekitades löömisega A. Ae füüsilist valu. U.S käskis A A ja J U minema joosta.“ Telefon ja päikeseprillid võeti süüdistuse kohaselt veelgi varem ära. Järelikult süüdistuses ei ole sisuliselt sellist tegevust röövimisena ette heidetud, sest süüdistuses on asjaolud teises järjekorras, mis ei ole subsumeeritav
esiteks küsitakse raha, kui selgub, et raha ei ole, lööb M.D A. At ja U.S käsib 7/16 1-10-11574 kannatanul ära joosta. Ka süüdistusese tekstist lähtudes ei täitu röövimise objektiivne koosseis, sest vägivald ei ole kuidagi vallasasja - raha või päikseprillide vm äravõtmise vahendiks. Arvestades tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt, puudub kohtul alus kahelda kannatanute kohtuistungil antud ütluste õigsuses, kuivõrd need haakuvad üksteisega küllaldaselt. J. U küll avaldas, et ta mäletas kohtueelsel uurimisel asjaolusid paremini, mis puudutab A. A telefoni hõivamist ja viimase löömist, siis tõendeid kogumis arvestades on arusaadav, et antud sündmusest sai J. U jäädvustada mällu märksõnadena nii palju nagu tema kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta nägi samal ajal kui ta rääkis telefoniga, mis ilmselt mõnevõrra häiris jälgimist. Kuid ka J. U poolt kohtuistungil esitatud fragmendidtähelepanekud riimuvad täielikult A. Ai kohtuistungil antud ütlustega. Samuti süvendab A. A ütluste usaldusväärsust seegi, et kohtuistungil andis ütlusi ka tema ema P A tunnistajana ja ka emale räägitud jutt kattus täielikult kohtuistungil A. A poolt antud ütlustega. Samuti andis P A ütlusi selle kohta, et telefoni ostis ta tollal alaealisele pojale järelmaksuga ise ja sisuliselt see on tema poja omand. See väide aga haakub täielikult Tele2 liitumislepinguga, millest nähtub telefoni NOKIA 3120 lepingu sõlmijana P A, see omakorda haakub täielikult mobiiltelefoni kui asitõendi vaatlusprotokolliga tlk 33-37, esitatud hagiavaldusega tlk 13 ja jälitusprotokolliga tlk
koosseisu tunnused, mis on eelduseks
Siinjuures on oluline, et iga süütegu rikub avalikku korda ja seetõttu ei täida iga süütegu veel iseenesest
Ehkki süüdistatavad olid alkoholijoobes ja liikusid tänaval ehk avalikus kohas, ei moodusta see veel
Samuti ei ole selleks suitsuküsimine nii J. U kui A. A. 1.3.2. Kohus eelnevalt tuvastas peaasjalikult kannatanute ütluste alusel, et U.S olles küsinud J. U suitsu ja viimasel ei olnud seda, siis lõi U.S J. U vastu alahuult, mis läks paiste ja minimaalselt oli veritsust. Löögi tagajärjel kukkus J. Upikali. J. U andis ütlusi, et löögi tagajärjel tundis ta ka valu. Kohus on seisukohal, et seeläbi U.S realiseeris täielikult
objektiivse koosseisu tunnused, kuivõrd kahjustas teise inimese tervist löömisega, mis tekitas valu. Kohus on seisukohal, et U.S realiseeris selle koosseisu kavatsetult, kuivõrd teisele isikule antud asjaoludel näopiirkonda löömisega ilmselt seadis ta eesmärgiks isikule seeläbi valu põhjustamise ja tervise kahjustamise. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seetõttu kohus tunnistab U.S-i süüdi
Kohus ei tuvasta, et M.D oleks uuritud tõendite kohaselt osalenud J. U löömises, vaid ta üksnes seisis U.S-i kõrval, mis ei tee teda vastutavaks antud kuriteo eest, kuna tema tegevus antud kuriteo suhtes oli neutraalne. 1.3.3. Kohus eelnevalt tuvastas, et kannatanute ütlusi kogumis arvestades võttis U.S A. A käest ära mobiiltelefoni väärtusega 990 krooni ja päikseprillid väärtusega 149 krooni ning lahkus nendega. Kohus ei tuvasta, et A. A oleks need vabatahtlikult U.S-ile üle andnud. Vaid A. A, mõistlikult hinnanud asjaolusid, kartis süüdistatavaid, arvestades eelnevalt nähtud J. U löömist, ei soovinud seetõttu U.S-ile vastu hakata. Vaidlus puudub selles, et telefonis oli ka SIM-kaart väärtusega 20 krooni. Asjaoludest lähtudes ei ole tuvastatav, kumb süüdistatavatest nõudis raha ettenäitamist, seetõttu ei ole võimalik seda ka süüdistatavatele inkrimineerida. Raha ettenäitamise nõude kohapealt A. A ei olnud enam kindel, kas seda nõudis M.D või mitte ja nii täpselt ei pannud asjaolusid tähele ka J. U. Kohus ei tuvasta 9/16 1-10-11574 eeskätt kannatanute ütluste alusel, et A. A ise oleks need asjad üle andnud või kuidagi usaldanud U.S-ile. Kaugel sellest, U.S võttis need asjad A. A käest ise ära. Prillid ja telefon on vallasasjad. U.S, olles need ära võtnud A. A, murdis viimase valduse ja kehtestas neile enda valduse. Nende asjade omastamise eesmärki U.S-i poolt kinnitab ka see, et pärast asjade äravõtmist, käskis ta A. Al ära joosta ja lahkus ka ise, võttes nimetatud asjad kaasa justkui nende omanik. Eeltoodud asjaolud moodustavad kavatsetult realiseeritud
Kuid kokkuvõttes realiseeris U.S kavatsetult
Nimelt, U.S on varem karistatud varguse eest, s.o 28.04.2003.a mõisteti talle kandmiseks 3 aastat, 2 kuud ja 10 päeva vangistust, sealjuures vabanes ta pärast vangistuse kandmist 21.04.2006.a. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p-st 8 tulenevalt kustub karistatus seoses kolme- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisega, kui sellest on möödunud kümme aastat. Seega süüdistuses toodud ajal 06.08.2009.a ei olnud möödunud 10 aastat, s.t, et U.S on
Kuivõrd U.S varastas asjad kannatanu juurest, viimase nähes ja käest, on see kvalifitseeritav avaliku vargusena 5. punkti järgi. U.S-i tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, seetõttu kohus tunnistab ta süüdi
Antud sündmuses kohus ei tuvasta aga M.D mingit tegevust, mida inkrimineerida antud varguse koosseisu alla. 1.3.4. Kannatanute ütluste kohaselt lõi M.D A. A käega kaela piirkonda ja A. A ütluste kohaselt tundis ta sellest valu. Eeltoodu moodustab
Antud käitumisega, tõstnud käe ja löönud kannatanule sellega kaela piirkonda, seadis ta eesmärgiks kannatanule vägivallaga valu põhjustamise, seetõttu realiseeris ta kavatsetult kõik
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud M.D käitumises puuduvad. Kohus seetõttu tunnistab ta süüdi
II. U.S-i süüdistus
alusel Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, jõuab allpool esitatud põhjendustel seisukohale, et U.S-ile esitatud süüdistus on tõendatud ja subsumeeritav
Kohtul puudub alus kahelda kannatanu J V ja tunnistaja R R ütlustes, kuivõrd need riimuvad üksteisega küllaldaselt. Kohus siiski teeb vaid ühe täpsustuse esitatud süüdistuse järgi tõendatuse osas, mis aga kokkuvõttes ei mõjuta kvalifikatsiooni. Nimelt, süüdistuse kohaselt U.S 20.03.2010.a lõi Eametsa külas maja koridoris ühel korral rusikaga J V näopiirkonda, mille tulemusena J. V tundis füüsilist valu ja kukkus pikali. J. V andis antud asjaolu kohta ütlusi, et koridoris lõi U.S teda käega kaela ja kukla piirkonda, mis tekitas temas viha. Samuti märkis kannatanu, et esimese löögi puhul ta valu ei tundnud. Juhindudes muuhulgas RKL nr 3-1-1-60-09 p-dest 16, 17.1, tuleb antud juhul kontrollida, kas see osategu on vaadeldav kuriteo katsena, s.t seda, et subjektiivne koosseis
10/16 1-10-11574 Kohus leiab, et subjektiivne koosseis kavatsetusega on täidetud. Nimelt see on järeldatav sellest, et U.S oli kannatanut ka eelnevalt ähvardanud, et juhul, kui J. V antud aadressile tuleb, võib eeldada sisuliselt vägivallategu kannatanu vastu ja nõnda tegelikkuses süüdistatav ka toimis hiljem, kui kannatanu oli autos. Samuti juba kannatanu sisenemisel koridori toimus U.S-i poolt nügimine. Seega sisuliselt on tegemist antud kuriteo algusmomendiga, sest
järgi oli täidetud subjektiivne koosseis kavatsetusega ehk see osategu koridoris on vaadeldav eraldivõetuna
–
Kuivõrd tegevus jätkus uute vägivallaaktidega ja U.S-i tahtlus tegevuseks
järgi kannatanu vastu ei katkenud, kui viimane oli juba autos, siis allpool toodud asjaoludel jõuab kohus seisukohale, et kogumis tulebki seetõttu U.S-i tegevus kvalifitseerida
Kannatanu ütluste kohaselt, kui ta autos istus, lõi U.S teda rusikaga ühel korral näkku ja jalaga 4-5 korda näopiirkonda. Nimetatud löömisi kinnitas oma ütlustega ka tunnistaja R. R, sealjuures märkis ta, et üks löök kannatanule oli näkku niivõrd tugev, et kannatanul käisid silmad tagurpidi, kuid jalalöögid üksnes riivasid kannatanu nägu. U.S, lüües kannatanut nii rusikaga kui jalaga näopiirkonda, realiseeris kõik nõutavad
objektiivsed tunnused, kuna kannatanu andis ka ütlusi, et tundis autos antud löökidest valu ja kannatanu vigastuste kohta tehti ka fotod tlk 49-50. Fotodelt on näha vigastused kannatanu huultel, mis haakub ka esitatud süüdistusega, kannatanu ütluste ja tunnistaja R. R ütlustega. Vigastused huultel kinnitavad, et U.S realiseeris oma tegevusega
Samuti viitab kannatanu kallal vägivalla tarvitamisele asjaolu, et kannatanu jopelt rebiti ära kapuuts (tlk 51), samuti haakub see asjaolu kannatanu ütlustega. Ehkki tlk 49-51 kohta ei ole tehtud vaatlusprotokolli, ei ole antud fotod määravaks tõendiks, kuivõrd fotodel sisalduvad asjaolud on tõendatud ka otseselt kannatanu ja R. R ütlustega kogumis. Nii kannatanu kui R. R ütluste kohaselt oli peksmise tulemusel ka R. R kasutuses olnud auto seest verine. U.S-i kuritegeliku käitumise ja selle kavatsuse kulgemise tuvastamisel on oluline seegi, et U.S ähvardas J. V ka telefoni teel, olles helistanud J. V ütluste kohaselt talle tel numbrilt
V ühel korral rusikaga näopiirkonda ja 4-5 korda jalaga näo piirkonda. Löökidega põhjustas ta valu kannatanule ja kahjustas ka tema tervist, kuivõrd kannatanu sai üla – ja alahuule põrutushaavad. Kohus on seisukohal, et U.S realiseeris
Sellisele subjektiivsele asjaolule viitavad kannatanu eelnev ähvardamine telefoni teel ja kannatanu korduv löömine, iseäranis olukorras, kui viimane mingit vastupanu ei osutanud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud U.S-i käitumises puuduvad, seetõttu kohus tunnistab U.S-i süüdi
III. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt üldjuhul mõistetakse karistus sanktsiooni ühe kolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.
alusel karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
lg 2 p-de 4 ja 5 alusel karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 3.1. U.S-i karistus Kohus tunnistas U.S-i süüdi
ja
Kohus ei tuvasta, et U.S-i tegevuses esineks mõni selline asjaolu, mille alusel oleks põhjendatud antud juhtumil tema karistuse kergendamine või raskendamine.
järgi karistuse mõistmisel on oluline silmas pidada, et kohus tuvastas, et U.S pani toime kaks kuritegu
Süü suuruse hindamisel on oluline ka märkida, et J. U lõi U.S ühel korral, mille tõttu viimasel läks huul paiste ning lahkuma asunud ja 12/16 1-10-11574 seega autos olnud J. V rusikaga ja jalaga 4-5 korda näopiirkonda. Eelnevalt soovis süüdistatav ka koridoris A. Ve löögiga valu põhjustada. Oluline on sealjuures ka see, et tunnistaja R. R ütluste järgi kohus tuvastas, et üks löök kannatanule näkku oli niivõrd tugev, et kannatanul käisid silmad tagurpidi. Samuti eeltoodu tagajärjel olid ka J. V huultel vigastused. Arvestades, et tegemist on kahe episoodiga ja U.S-i vägivallaaktide arvu, on kohtu arvates välistatud U.S-i karistamine pelgalt rahalise karistusega. Eripreventiivsest aspektist ei ole U.S-i varem vägivallaga seotud kuritegude eest karistatud, kuid kohus tuvastas, et käesolevaga on U.S kahel korral toime pannud vägivallateod, s.o J. U ja J. V vastu. Üldpreventiivsest aspektist on muidugi oluline arvestada seda, et isik, kes sisuliselt norib tüli, s.t lihtsalt löömise pärast tungib kallale teisele isikule J. Ue ja lahendab enda probleeme vägivallaga – J. V puhul, tuleb õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades U.S-i karistada sellise karistusega, mis paneb teda järele mõtlema oma tegude üle ja ühiskonna huvides oma käitumist seadusega kooskõlas olevana hoidma. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et U.S-i tuleb karistada sanktsiooni keskmise määra järgi, s.o kahe aastase vangistusega.
Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada seda, et U.S varastas avalikult kannatanult ühe mobiiltelefoni. U.S isikuna on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, sealhulgas ka varguste ja avalikult toime pandud varguste eest. See asjaolu iseloomustab U.S-i eripreventiivses mõttes negatiivselt. Kohus leiab, arvestades eeltoodut, sh eeskätt U.S-i süü suurust ja kohtupraktikat avalikult mobiiltelefoni varguste eest mõistetavate karistuste osas, et tuleb U.S-i karistada antud koosseisu järgi ühe aasta pikkuse vangistusega. Kohus leiab, et antud karistus on piisav panema U.S-i edaspidi hoiduma kuritegusid toime panemast ja on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus on seisukohal, kuivõrd
lg 2 p 4, 5 järgi mõistetud karistus on oluliselt väiksem
järgi mõistetud karistusest, tuleb U.S-i puhul
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista talle liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 2 alusel tuleb suurendada karistust Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-09-784 U.S-ile mõistetud ärakandmata 4 kuu vangistuse võrra, mõistes U.S-ile lõplikuks karistuseks liitkaristuse 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.
3.2. M.D karistus Kohus ei tuvasta, et M.D puhul esineks mõni karistust kergendav või raskendav asjaolu. Kohus leiab, et karistust kergendavaks asjaoluks ei ole ka see, et M.D tunnistas, et ta lõi kannatanut ühel korral - nagu ka kannatanu väitis - , kuivõrd kohus ei pea seda puhtsüdamlikuks ülestunnistuseks, sest muude asjaolude alusel, mille kohta M.D ütlusi andis, tuli lugeda tema ütlused kogumis ebausaldusväärseteks. M.D süü suuruse hindamise puhul tuleb arvesse võtta seda, et ta lõi kannatanut ühel korral, löögi tagajärjel tundis kannatanu valu, kuid tervise kahjustust ei tekkinud. Eripreventiivsest aspektist tuleb iseloomustada M.D negatiivselt, kuivõrd ta on ka varem toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Kohus arvestades eeltoodut leiab, et M. 13/16 1-10-11574 M.D tuleb karistada sanktsiooni ühekolmandikulise määra järgi, s.o ühe aastase vangistusega. Kohus leiab, et antud karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
lg 1 alusel, arvestades käesolevaga mõistetud vangistust, tuleb suurendada 04.02.2010.a Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-09-20250 M.D-le mõistetud ära kandmata 2 aasta, 3 kuu ja 2 päeva pikkust vangistust, mõistes M.D-le lõplikuks karistuseks liitkaristuse 3 (kolm) aastat vangistust. Kuna kohus on jõudnud siseveendumusele, arvestades kuriteo asjaolusid, M.D isikut ja seda, et M.D on olnud vabaduses karistusregistri järgi pärast tema karistamist 04.02.2010.a Pärnu Maakohtu poolt õiguskuulekas ja täidab kontrollnõudeid probleemideta, siis tuleb
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M.D kolme aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid
Antud liitkaristuse tõttu, katseaja alguseks tuleb lugeda antud Pärnu Maakohtu otsuse järgi 04.02.2010.a. IV. TSIVIILHAGID 4.
Hagi aluse (tlk 13 kui ka kannatanu ütlused kohtuistungil) kohaselt 06.08.2009.a U.S varastas ära A. At mobiiltelefoni NOKIA 3120 väärtusega 990 krooni, telefonis oli SIM-kaart väärtusega 20 krooni ja päikeseprillid väärtusega 149 krooni. Kohtuistungil kannatanu muutis oma nõuet telefoni osas, taotledes telefoni tagastamist, mis on asitõendina kriminaalasja juures ja loobudes seega telefoni eest kahjutasu nõudmisest. Puudub igasugune vaidlus selles, et kriminaalasja materjalide juures olev asitõend - telefon kuulub kannatanule. Kohus rahuldab kannatanu taotluse ja tagastab selle mobiiltelefoni kannatanu A Ae KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Kannatanu A. A nõue 169 krooni on tõendatud otseselt A. A kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt sisuliselt varastas U.S temalt ära mobiiltelefoni, milles oli SIM-kaart ja samuti võttis ära päikeseprillid ning lahkus nendega. Nimetatud asjaolud kattuvad ka süüdistuse alusfaktidega. Samuti tõendavad nõuet A. A ütlused kogumis tunnistaja J. U ütlustega, kuivõrd ka J. U kuulis sõna „telefon“, kui süüdistatavad olid A. Ai juures. Nimelt, A. A ütluste kohaselt ütleski U.S talle esmalt, et näita telefoni. Samuti nägi J. U, kuidas U.S antud telefoniga ära läks. Lisaks eeltoodule on kogumis kinnitatud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ka järgmiste usaldusväärsete tõenditega: mobiiltelefoni vaatlusprotokoll, liitumisleping, jälitusprotokoll ja P. A ütlused - need kõik riimuvad omavahel ja kinnitavad seda, et U.S-i valdusesse ja kasutusse läks kannatanu mobiiltelefon, milles oli ka SIM-kaart. U.S-i ja M.D ütlusi kohus ei pidanud usaldusväärseteks. Vaidlus puudub kannatanu kahjusumma arvutustes ja selles, et antud kannatanu telefon U.S-i kätte kasutusse ja valdusse läks. Kohus, hinnates usaldusväärseid tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, ei tuvastanud, et kannatanu oleks vabatahtlikult soovinud anda U.S-ile oma telefoni, sh SIM-kaardi ja päikeseprillid päriseks. See ei ole, arvestades asjaolusid kogumis, kuidagi eluliselt usutav. Järelikult U.S-i tegevus on otseselt kausaalseoses sellega, et kannatanu SIM-kaardist ja päikeseprillidest ilma jäi ning seeläbi viimasel kahju tekkis. Kokkuvõttes kohus ei tuvasta ka uuritud tõendite alusel, et U.S-i käitumises esineks mõni õigusvastasust (VÕS § 1045 lg 2) või süüd (VÕS § 1050) välistav asjaolu. Juhindudes eeltoodust ja VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel kuulub tsiviilhagi varalise kahju 10.80 € (ehk 169 krooni) nõudes rahuldamisele ja välja mõistmisele süüdimõistetult U.S-ilt kannatanu A A kasuks. V. MENETLUSKULUD 15/16 1-10-11574 Juhindudes KrMS § 180 lg 1 – 3 tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulud U.S-ilt: 417.03 € sundraha seoses II astme kuritegude toimepanemisega (alus: KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9); 0.45 € kaitsjale tehtud toimiku koopiate kulu (alus: KrMS § 175 lg 1 p 5) ja 460.22 € riigi õigusabi kulu (alus: KrMS § 175 lg 1 p 4). Juhindudes KrMS § 180 lg 1 - 3 tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulud M.D-lt : 0.45 € kaitsjale tehtud toimiku koopiate kulu (alus: KrMS § 175 lg 1 p 5) ja 460.22 € riigi õigusabi kulu (alus: KrMS § 175 lg 1 p 4). Kohus mõistis M.D-le liitkaristuse
Kohus on seisukohal, et riik peab menetlema kriminaalasju ühendatult koos sama isiku suhtes ja kui riik ei ole seda suutnud, ei ole ka põhjendatud igas kriminaalasjas eraldi veel sundraha väljamõistmine süüdimõistetult. Sundraha tuleb seetõttu käesolevas kriminaalasjas M.D-lt mitte välja mõista, kuivõrd see mõisteti temalt juba välja kriminaalasjas nr 1-09-20250 ja samuti KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades M.D isikut, on tema suhtes põhjendatud selle väljamõistmata jätmine. VI. TÕKEND U.S-ile kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. M.D-le kohaldatud tõkend elukohast - xxxxxx – lahkumise keeld tühistada M.D suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Indrek Nummert Anne Annus 16/16 Margit Lepassar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.