4-11-297 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2011.a Pärnu Väärteoasja number 4-11-297 Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Merilin Rahus

10220034796011 AS SEB Pank või a/a-

221023778606 Swedbank (viitenumber 10220115002129. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb 4-11-297 sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 18.03.2011.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 18.03.2011.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 11.04.2011.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 08.12.2010.a on koostatud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik Aleksander Treiali poolt väärteoprotokoll nr AB1198987 selle kohta, et 08.12.2010.a kella 11:01 ajal Pärnu linnas Pae tn I.E juhtis mootorsõidukit (BMW XXXX, r/n XXXXXX) ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga (oli lahti); juhtis mootorsõidukit, millel ei põlenud lähi-, ääre- ja numbrituled; juhtis mootorsõidukit, ei olnud esitada kontrollijale sõiduki registreerimistunnistust. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi

) § 68 p 5, § 178, § 70 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, 64 35 milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 lg 1, § 74 lg 1 järgi. 05.01.2011.a üldmenetluse otsusega nr 2670,10,016132 on määratud kohtuvälise menetleja poolt I.E-

eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades 64 Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1, LS § 74 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 12 trahviühiku ulatuses, so 720 krooni. Kaebuse sisu 24.01.2011.a esitas I.E kaitsja M. Meerents-Luberg Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega I.E suhtes koostatud otsuse tühistamiseks

§ 68

p 5, § 178 rikkumiste osas ning asjas väärteomenetluse lõpetamiseks Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 29 lg 1 p 1 alusel seoses koosseisu puudumisega.

§ 70p 3 osas palub kaebaja menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

Kaebuse esitaja ei nõustu otsusega osas, millega on temale inkrimineeritud

§ 68punkti 5 ja § 178 rikkumised, kuna ei ole nimetatud rikkumisi toime pannud.

Lisaks asub kaebuse esitaja seisukohale, et otsuse tegemisel ning väärteoasja menetlemisel üldiselt on rikutud oluliselt menetlusnorme. Otsuses kirjeldatud tegudega seonduvad asjaolud (vt kaebus, tl 2-3).

§ 68

punkti 5 kohaselt on juht kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud. Kaebuse esitaja avaldab, et kinnitas enne Pae tn 1 kaupluse juurest sõidu alustamist nõuetekohaselt turvavöö ning turvavöö oli nõuetekohaselt kinnitatud ka nii enne ristmikku vasakpöörde sooritamisele asumist, vasakpöörde sooritamise ajal kui ka peale vasakpöörde lõpetamist ning pärisuunas liikumise jätkamist.

§-

178 peavad sõidu ajal mootorsõidukil põlema lahi-, ääre-ja numbrituled. Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Kaebuse esitaja avaldab, et tema poolt 08.12.2010.a kell 11.01 juhitud sõiduautol on tulede automaatlülitus, millest tulenevalt süttivad

§-s 178 nimetatud sõiduki tuled automaatselt sõiduki käivitumisel. Sõiduki käivitumisel tulede sisselülitumises oli kaebuse esitaja veendunud, kuivõrd sisselülitatud esitulede peegeldus ja kuma oli nähtav kaebuse esitaja sõiduki ees liikunud sõiduki tagaosalt. 2

iab et vastulauses toodud faktid ei ole tõesed ja isiku süü on tõendatud tunnistaja ütlustega. Otsusest ei nähtu, et vastulauses oleks kaebuse esitaja tunnistanud oma süüd

§ 70punkti 3 rikkumises, mille osas on kaebuse esitaja avaldanud ka puhtsüdamlikku kahetsust. Vastavalt Kar

S § 57 lõike 1 punktile 3 loetakse puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendavaks asjaoluks. Lisaks, otsusest ei nähtu, miks on kohtuväline menetleja lugenud vastulause esitatu mittetõeseks ning tuginenud väärteo toimepanemise tõendamisel just K. Veensalu` ütlustele (sh ei ole võimalik tuvastada, millises tunnistaja ülekuulamise protokollis sisalduvat on kohtuväline menetleja kasutanud tõendina kas 08.12.2010.a kell 12:03 protokolli või 13:50 protokolli. Arvestades, et protokoll on nimetatud ainsuses, järeldub, et väärteo toimepanemist kinnitava tõendina on käsitletud üksnes ühte protokolli). Kaebuse esitajale on kohtuvälise menetleja poolt väljastatud kaks erinevat otsuse eksemplari 3

peab 6 peab menetleja menetlusosalist kohtlema tema au haavamata ja tema inimväärikust alandamata. Sama seaduse § 25 lõike 1 punkti 3 kohaselt on kohtuvälise menetleja ametnik kohustatud taanduma, kui ta ei saa olla erapooletu. Kaebuse esitaja peab vajalikuks avaldada, et 08.12.2010.a temale väärteoprotokolli koostanud politseiametnik A. Treial ei ole olnud erapooletu ning menetlusaluse isiku alusetu süüstamine

§ 68punkti ja § 178 rikkumises on olnud eeldatavasti põhjustatud A.

Treiali nn isiklikus vastumeelsuses menetlusaluse isiku suhtes seoses 30.01.2010.a Sindi linnas toimunud vahejuhtumiga (liiklusavarii), mida A. Treial on korduvalt väljendanud tema poolt antud ütlustes kui ka 08.12.2010.a väärteoprotokolli koostamisel. A. Treiali erapooletust ning nn isiklikku vastumeelsust kinnitavad muuhulgas A. Treiali poolt 08.12.2010.a kaebuse esitaja suhtes esitatud ebakohased ning kaebuse esitajat alandavad väljendid. Kaebuse esitaja on tunnistanud oma süüd

§ 70

punkti 3, mille kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku nõudel sõiduki registreerimistunnistuse, rikkumises. Kaebuse esitaja on nimetatud rikkumise toimepanemist siiralt kahetsenud. Arvestades, et kõik sõiduki andmed olid aga kättesaadavad ning kontrollitavad politseisõidukis oleva arvuti kaudu, palub menetlusalune isik lugeda nimetatud rikkumine väheoluliseks ning lõpetada nimetatud rikkumise osas tema suhtes algatatud V™S § 30 lõike 1 punkti 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna piirkonnavanem A. Vill oma 04.02.2011.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja I.E kaebus rahuldamata. Kaebuses väidab menetlusalune isik, et sõidukil põlesid tuled ja turvavöö ta kinnitas enne sõidu alustamist. Samas ta tunnistab et puudus esitamiseks registreerimistunnistus. Kohtuväline menetleja jääb 05.01.2011.a väärteoasjas tehtud otsuse juurde ja seda järgmisel põhjusel. Kaebuses ei ole tõenditega ümber lükatud eelnevalt kirjeldatud rikkumisi turvavarustuse mittekasutamise ja sõiduki nõutavate tulede põlemise suhtes. Kohtuvälise menetleja poolt on rikkumised aga tõendatud tunnistaja ütlustega. Teiste, kaebuses kirjeldatud, asjaolude kohta annab kohtuväline menetleja seisukoha kohtuistungil. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes V™S § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses 05.01.2011.a koostatud otsus muutmata ja I.E kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid I.E suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist V™S § 29 lg 1 p 1 järgi

§ 68p 5, § 178 rikkumiste osas.

Kaebuse esitaja

idis, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tema poolt kõnealuste rikkumiste toimepanemist, samuti on menetleja poolt oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust.

§ 70p 3 osas palub kaebaja menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. 4

idis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et kaebaja teos esinesid väärteo tunnused ning väärteomenetlus asjas on läbi viidud vastavalt V™S-s sätestatud nõuetele. Maakohtu seisukoht V™S § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. V™S §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistaja ütlused,

idis, et I.E kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. V™S § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid V™S 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07).

§ 68

p 5 kohaselt on juht kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud. Vastavalt

§ 178peavad sõidu ajal mootorsõidukil põlema lahi-, ääre-ja numbrituled.

Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid.

§ 70

p 3 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku nõudel sõiduki registreerimistunnistuse. 64 LS § 74 lg 1 kohaselt karistatakse sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. LS § 7435 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, so mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui 1 27 30 32 64 puudub käesoleva seaduse §-des 74 –74 , 74 –74 või 74 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Asja kohtulikul arutamisel ilmnesid vastuolud ühelt poolt kaebaja ning sündmuskohal viibinud politseitöötajate Aleksandr Treiali ja Keio Veensalu ütluste vahel. Hindamaks seda, kelle ütlusi pidada tõepärasemateks, tuleb hinnata kohtus antud ütluste usutavust ja objektiivsust. Kaebaja kinnitas, et tal oli sõidukiga sõitmise ajal turvavöö kinnitatud ja autol tuled põlesid. Kaebaja kinnitas, et ta ei nõustunud pärast kinnipidamist liikluseeskirjade rikkumise faktiga. Kaebaja tunnistas, et tal ei olnud esitada sõiduki registreerimistunnistust. Samuti esitas ta politseile ka endapoolse vastulause. I.E seletas, et käis XXXXX autokaupluses. Auto käivitades tuled süttivad automaatselt ja mäletab, et turvavöö pani kinni. Pööras Pae tänavalt XXX keskuse pole. Politseiauto seisis vasakul Pae tänaval. Politsei andis märki peatumiseks ja 5

järgi. Sõiduk peatus ja K. Veensalu väljus autost ja läks BMW juurde. Juht tuli koos K. veensaluga politseiautosse. Juht ütles politseiautos, et tuli autokaupade poest ja turvavöö oli lahti, kiirus ei olnud suur ja midagi hullu ei saa juhtuda. Juht oli rikkumisega nõud ja nad selgitasid, et on võimalik kohaldada kiirmenetlust. Juht ei olnud sellega nõus ja soovis suusõnalist hoiatust. Nemad sellega ei nõustunud. Ta andis juhile tutvumiseks kahel

hel õigused ja kohustused. Juht nõudis talle nende ettelugemist, mida ta ka tegi ja juht pani allkirja. Peale õiguste tutvustamist koostas juhile väärteoprotokolli. Pardaarvutis peale juhi nime ja isikukoodi muid andmeid ei olnud, juht neid talle ei öelnud. Algul juht kaitsjat ei soovinud. Kui protokoll oli valmis, siis ta andis selle juhi kätte tutvumiseks. Siis mõtles juht ümber ja soovis kaitsjat. Juht materjale talle ei tagasi ei andnud vaid hoidis neid enda käes. Siis saabus kaitsja ja juht rääkis kaitsjaga õues. Samal ajal teostas autos K. Veensaluga tunnistaja ülekuulamise. Peale kaitsjaga konsulteerimist kirjutas juht seletuse ütluste lahtrisse ja sodis protokolli, kirjutades sinna et soovib kaitsjat. Tunnistaja Keio Veensalu ütluste kohaselt pööras Pae tänavalt XXXX bensiinijaama poole nende auto eest läbi BMW, millel ei põlenud tuled ja turvavöö oli kinnitamata. Vahemaa oli kuskil 10-20 meetrit, nähtavus oli hea, ilm oli selge. Pööret sooritades ja nende eest läbi sõites märkas juht neid ja samal ajal pani peale turvavöö ja vasaku käega pani põlema autol tuled. Juhi vasak käsi läks ette armatuurlaua juurde, ta keeras käega ja samal ajal läksid tuled põlema. Peatanud sõiduki, läks ta BMW juurde, tutvustas ennast ja küsis juhilt dokumente. Registreerimistunnistust juhil esitada ei olnud. Ta selgitas juhile peatamise põhjust, et tuled ei põlenud ja turvavöö oli lahti. Juht oli rikkumisega nõus ja selgitas, et tuli autopoest ja ei jõudnud turvavööd kinni tõmmata. Ta kutsus juhi politseiautosse, juht istus auto tagaistmele. Juht ütles, et teda on varem ka suuliselt hoiatatud. Nemad pakkusid juhile kiirmenetlust. Sellega juht nõus ei olnud vaid soovis ikka suulist hoiatust ja küsis, kas videomaterjali tema rikkumiste kohta on. Kuna videokaamerat neil ei olnud, siis juht ütles, et lähme siis kohtusse, tema rikkumisega nõus ei ole. Juht oli üleolev ja ütles, et temaga jamama hakkamine võib neile kaasa tuua selle, et nad politseis karjääriredelil ei tõuse ja tõmbavad endale jama kaela. Seepeale algas väärteomenetlus, A. Treial tutvustas juhile õigusi ja kohustusi. Juht soovis, et need talle ette loetakse, mida A. Treial ka tegi. Algul kaitsjat ta ei soovinud, öeldes, et kui asi kohtusse jõuab, siis võtab kaitsja. A. Treial hakkas täitma väärteoprotokolli ja küsis juhilt elu-, töökohta, 6

idis, et ei ole põhjust kahelda politseitöötaja Aleksandr Treiali ja Keio Veensalu kohtus antud ütlustes. Politseinikud kinnitasid, et nad seisid Pae tänava ristmikul XXXX ees ja teostasid liiklusjärelevalvet, s.t. et nad väga hoolikalt jälgisid ka muuhulgas turvavööde kasutamist. Väärteoasja materjalidest nähtub, et väärteoprotokoll on koostatud 8.12.2010.a. kella 11.01 ajal. Nimetatud kellaaeg viitab sellele, et sündmus toimus valgel ajal. Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et politseitöötajatel oli täielik ülevaade nende eest mööduvatest sõidukitest, nad nägid sinna sisse ning nägid samuti ka seda, kas sõidukis viibijal oli turvavöö kinnitatud või mitte. Tunnistaja K. Veensalu kinnitas, neid märgates pani juht turvavöö kinni, samuti keeras autol põlema lähituled. Tunnistaja K. Veensalu kirjeldas väga täpselt, kuidas juht neid märgates viis vasaku käe armatuurlaua juurde, keeras ja samal ajal süttisid autol tuled. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et politseitöötaja, kes viibis sõidukile nii lähedal, nägi valesti. Samuti ei

idnud kohtulikul uurimisel tõendamist, et politseitöötajatel oleks olnud mingit põhjust I.E vastu anda valeütlusi. Asjaolu, et A. Treial on varem menetlenud asja, kus osales ka kaebaja, ei ole põhjuseks kahelda politseitöötaja ütluste õigsuses. Kaebuse esitaja

iab, et K. Veensalu ei saa asjas olla kohaseks tunnistajaks, sest oli asjas samuti menetleja. Väärteomenetluse üldmenetlust reguleerib V™S 3. jagu. V™S § 58 kohaselt väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga. Esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused. Nii A. Treial kui ka K. Veensalu selgitasid kohtus, et kõige pealt pakkusid nad I.E-

kiirmenetlust. Kui viimane sellest keeldus, siis A. Treial selgitas rikkujale õigused ja kohustused ning alustas protokolli koostamisega. I.E enda ütlustega kohtus

idis tõendamist, et kui A. Treial protokolli koostas ja selle tutvumiseks talle andis, siis K. Veensalu istus vagusi autos ja ei teinud midagi. V™S § 31 lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätte kohaldamisel on Riigikohtu kriminaalkolleegium

idnud, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Kohus kuulas tunnistajana üle K. Veensalu ja menetlustoimingute käigu kohta andis ütlusi tunnistajana A. Treial. Seega

iab kohus, et A. Treial ja K. Veensalu olid asjas kohased tunnistajad. Kohus

iab, et I.E õigusvastasesteks. poolt toimepandud koosseisupärased teod tuleb lugeda 7

i olnud esitada sõiduki registreerimistunnistust. Kaebaja palus selles osas menetluse rikkumise väheolulisuse tõttu otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel lähtub seega menetlusökonoomilistest kaalutlustest, kuid võimaldab lisaks ka proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt välistada karistuse kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et I.E on toime pannud 64 koosseisupärased, õigusvastased ja süülised teod, mida kvalifitseeritakse LS § 74 lg 1 ja § 35 74 lg 1 alusel väärtegudena. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas V™S § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka V™S §-s 30 sätestatud alustel. Kaebaja taotles menetluse

§ 70p 3 rikkumise osas lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.

I.E on toime pannud kolm rikkumist: lisaks

§ 70

p 3 nõuete rikkumisele veel

§ 68p 5 ja § 178 nõuete rikkumise.

Kohtu hinnangul ei saa ühte neist rikkumistest teisest pidada oluliselt raskemaks ega kergemaks. Seega ei eelista kohus ühte rikkumist ja ei lõpeta selle osas menetlust otstarbekuse kaalutlusel. Lähtudes eeltoodust,

idis kohus, et on

idnud täielikku tõendamist asjaolu, et I.E juhtis sõidukit, olles turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata, sõidukil ei põlenud lähi- ääre ja numbrituled ning tal ei olnud esitada kontrollijale sõiduki registreerimistunnistust ning pani oma tegevusega toime Liikluseeskirjade rikkumised § 68 p 5, § 70 p 3 ja § 178 järgi, mis on kvalifitseeritav väärteona Liiklusseaduse § 7464 lg 1 ja § 74 35 lg 1 järgi. Asja kohtulikul arutamisel ei tuvastanud kohus väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi V™S § 150 järgi. kohtuvälise menetleja poolt Kaebuse esitaja heidab ette, et kohtuväline menetleja on saatnud talle kaks erinevat otsust: ühel karistuseks 48 EUR ja teisel 46,02 €. Kohtuvälise menetleja ametnik, et nimetatud eksitus võis tekkida seoses sellega, et otsus oli tehtud 5.01.2011.a. ja seoses euro kasutusele võtuga võis tekkida arvutuses mõningane segadus. Varasemalt saadetud otsus oli vigadega ja see ei ole kehtiv. Kohus

iab, et nimetatud eksimust ei saa lugeda oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks. Kohtuväline menetleja taipas oma eksimust ja väljastas kaebajale õige arvutusega otsuse. 8

iab, et kohaldatud karistus vastab KarS § 56 lg-

1 ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes V™S § 132 p 1

iab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna piirkonnavanem A. Villi poolt 05.01.2011.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,016132 ei kuulu tühistamisele ning I.E kaebus ei kuulu rahuldamisele. V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. I.E kaitsja esitas taotluse õigusabikulude summas 468 eurot hüvitamiseks. Kuna kohus

iab, et I.E on talle esitatud süüdistustes süüdi ja ei lõpeta menetlust, ei kuulu tema poolt kantud õigusabikulu nimetatud summas hüvitamisele ja jääb tema enda kanda. V™S § 23 alusel hüvitatakse menetluskulud üksnes väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 15-6 toodud alustel, mida käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetluskulud, so valitud kaitsjale makstud tasu, jätta kaebuse esitaja kanda. V™S § 155 lg 1 p 1, lg 2, § 156 lg-te 1 ja 3 kohaselt on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuotsuse peale kassatsioon Riigikohtule kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu, teatades kassatsiooniõiguse kastutamisest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Anu Tammeniit Kohtunik 9