1-09-8225/2

(09230106226)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi K.A süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi. Prokuröri abi Kaito Puusepp Tõkend K.A elu- või asukoht ja aadress: xxx; isikukood või sünniaeg: xxx, kodakondsus: Eesti, haridus: põhi, emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata. elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Uido Truija Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.A KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista K.A´ ile 4 ( neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o.20.04.2009 kuni 21.04.

1. s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.A ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemi ke järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata K.A Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista K.A´ ilt tsiviilhagi katteks RAA´i kasuks 3 100 tuhat ükssada) krooni. (kolm Välja mõista K.A´ ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni 10 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri
2. Selgitusse märkida„K.A 1-09-8225 , sundraha“, „K.A 1-09-8225, kaitsjatasu.“ Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa K.A süüdistatakse selles, tema 20.04.3009 kella 23.00 paiku Tallinn linna Pärnu mnt 19 asuvast Westmanni toidupoe juures so avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus raskelt avalikku korda, eirates tavade ja heade kommetega kinnistatud isikute vahelisi suhteid ühiskonnas ja igaühe avalikku kindlustunnet sellega, et tungis kallale 2 RAA , keda ta hakkas peksma rusikate ning jalgadega kehasse, kahjustades sellega RAA tervist ning põhjustades talle füüsilist valu. Seega oma tahtliku tegevusega K.A pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, so KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.A ´i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – kannatanu RAA ütlused, et 20.04.2009.a. tegi sisseoste Westmanni toidupoes, mis asub Tallinnas Pärnu mnt.
3. Poest väljudes jäi temale silma suuremat sorti meesterahvas, kes oli koos viie kaaslasega. Ootamatult kutsus meesterahvas, kes rääkis eesti keeles, teda enda juurde. Tema eesti keelest aru ei saanud, kuid sai aru, et isik tahab temale peksa anda. Otsustas ära minna, kuid ei saanud, kuna meesterahvas hakkas teda peksma rusikate ja jalgadega. Meesterahvas paiskas teda maha ning peksis käte ja jalgadega. Seejärel õnnestus ära joosta ning kutsus politsei. Kilekott koos toiduainetega, mis oli saja krooni väärtuses, kadus ära. Pärast politsei saabumist leidsid isiku läheduses asuva baari juurest. Tundis meesterahva ära ning politseinikud viisid isiku minema. Peksmise ajal tundis valu, kahjustada sai jope, mille väärtus oli 2 500 krooni ja püksid, mille väärtus oli 500 krooni(t.lk.4-6); isiku läbivaatuse protokoll koos fototabelitega, et näol on peksmise jäljed. Parema silma all on kriimustused ning vasaku põse peal on marrastus ja punetus. Peas kriimustused, paremal käe peal marrastused. Põlvedel kriimustused ja sinikad. Püksid parema põlvekohas on katki rebitud ning katki on ka musta värvi nahkjope(t.lk.8-16); patsiendikaart, millest nähtub, et 21.04.2009.a. diagnoositi RA pealaenaha pindmine vigastus ning õla –ja õlavarrekontusioon(põrutus)(t.lk.17-18); kahtlustatava K.A ütlused, et tema jõi 20.04.2009.a. Hirvepargis koos Eero Uustaluga ning teiste võõraste inimestega veini. Eelnevalt oli ära joonud 7-8 pudelit õlut. Isikutega jõi veini kuus 0,7 liitrit pudelit. Kõndisid ringi Tatari tänaval Woodstocki juures, käisid Westmanni äris. Poes nägi tõmmut lühemat kasvu meesterahvast. Rääkis midagi isikuga, kuid ei mäleta täpselt mida. Väljusid Westmanni ärist ning jäid poe ukse ette seisma. Seejärel tuli tõmmu meesterahvas, rääkis selle isikuga midagi ning siis hakkasid kaklema. Ei mäleta kas kutsus meesterahvast enda juurde, kuna oli tarvitanud palju alkoholi. Mingil hetkel lõi meesterahvast käte ja jalgadega mitmeid kordi. Ei mäleta kas meesterahvas kukkus, kuid löömise põhjus oli ilmselt nahavärv. Kahetseb oma tegu, ei mäleta, kas isikul midagi käes oli. On nõus hüvitama tsiviilhagi(t.lk.35-36) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav K.A on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K.A on varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. K.A` i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada K.A` it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et K.A` it ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna K.A ei oma sissetulekut, lisaks kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, siis välistas K.A võimaluse kergema karistusliigi valikuks. Kuid K.A` i suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Kuriteoga on tekitatud kahju, mis on hüvitamata. Kannatanu RAA esitas tsiviilhagi summas 3 100 krooni, mis on põhjendatud ja 3 kuulub rahuldamisele täies ulatuses VÕS § 127 lg.1, 4; § 1043; § 1045 lg.1 p.5 alusel. K.A ´ ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 292 krooni 10 senti riigituludesse. Kohtunik 4