lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4,5, § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 aastat 19 päeva, 23.04.2008.a. Harju Maakohtu määrusega vabanes tingimisi ennetähtaegselt 06.05.2008.a. katseajaga 1 aasta; ärakandmata osa 7 kuud ja 6 päeva vangistust, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: R.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 07.01.2009.a. kella 15.00 paiku, viibides korteris aadressil XXX pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastades VŠ´ile kuuluva mobiiltelefoni №kia 3600, väärtusega 3790,- krooni. Seega R.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o.
Samuti tema, varem varguse ja omastamise toime pannud isikuna, uuesti 06.03.2009.a. ajavahemikus kella 19.20 ja 19.40 pööras oma kasuks valduses oleva võõra vallasasja aga nimelt viibides XXX asuvas korteris, omastas tema kätte AV kuuluva sülearvuti HP Pavilion maksumusega 9500,- krooni, koos juhtmevaba arvutihiirega maksumusega 100,- krooni, mis oli kotis maksumusega 150,- krooni, kokku maksumusega 9750.- krooni. Seega R.M pani toime omastamise, s.o. valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, s.o.
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud R.M seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õieti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: R.M-i ülekuulamise protokolle, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et 07.01.2009.a. oli Maardus ja kohtas NS ning siis kohtasid N tuttavat V ´i ning ta kutsus nad külla oma naise korterisse XXX. Kuna V vedas vaevalt jalgu järgi, otsustas ta V korterist minema ajada. Ta võttis V jope ja võttis jope taskust mobiiltelefoni №kia. Telefoni andis ta pandimajja oma dokumentidega ja sai 600,- krooni. A V palus ta sülearvutit, et programmi ümberkirjuta, A.V tõi talle sülearvuti 06.03.2009.a. korterisse aadressil XXX. Kui A V lahkus, otsustas ta A V arvuti pantida, kuna tal olid rahaprobleemid. Ta müüs arvuti oma tuttavale I 3000,- krooni eest. Õhtul nägi ta A V ja ütles, et rikkus tema arvuti ära. (k I tl. 22 – 25, k II tl. 13 – 16, 45 – 48); Kannatanu N Š ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et soetas mobiiltelefoni №kia 3600 EMT-st hinnaga 3790,- krooni ning kinkis selle oma lapselapsele VŠ´ile sünnipäevaks. Lapselaps teatas talle, et 07.01.2009.a. varastati talt telefon, kuid ta leidis telefoni pandimajast. (k I tl. 2 – 4); Kannatanu VŠ´i ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 07.01.2009.a. kella 15.00 paiku kohtas tänaval N S ´t mingi meesterahvaga. Nad läksid antud meesterahva juurde. Korteris riputas ta jope esikusse ning taskusse jäi mobiiltelefon №kia 3600, mille kinkis talle vanaema N Š . Kui ta minema läks ja hakkas taskust võtmeid otsima, avastas, et mobiiltelefoni ei ole taskus. 12.02.2009.a. sai ta oma mobiiltelefoni №kia 3600 pandimajast kätte ning materiaalseid pretensioone ei ole. (k I tl. 6 – 8, 36 – 38); Tunnistaja OP ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 07.01.2009.a. töötas pandimajas OÜ L B ning kella 15.00 paiku pakkus R.M mobiiltelefoni №kia
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud, käesoleva kriminaalasjas on ta kokku toimepannud kaks kuriteo episoodi, varaline kahju puudub. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista vangistus, kuivõrd süüdistatav omab elukohta, tema ülalpidamisel on alaealine laps, leiab kohus, et vangistuse võib tema suhtes asendada üldkasuliku tööga. Juhindudes KrMS §173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312 ja § 313,
ja § 74 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada R.M
lg 2 p 4 järgi ja karistada 4 kuulise vangistusega,
lg 2 p 1 järgi ja karistada 5 kuulise vangistusega; Vastavalt
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistus 4 kuud vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse osa võrra, s.o.7 kuud ja 6 päeva vangistust ja liitkaristuseks lugeda 11 kuud ja 6 päeva vangistust. Vastavalt
lg 1 ja § 75 lg 5 asendada vangistus üldkasuliku tööga 672 tundi, millise tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Määrata R.M üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on R.M kohustatud järgima
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista R.M-ilt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 1292.10 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Asitõend – leping – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.