Kriminaalasi nr. 1-10-715 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruaril 2010.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-10-715 Kohtukooss

§ 25lg.2 ja Kar

S § 215 lg.2 p.1 järgi kokkuleppemenetluses Ringkonnaprokuröri Elle – Mai Velling Süüdistatav G.S Isikukood: xxx, rahvuselt venelane, EV kodanik, emakeel vene keel, keskeriharidusega, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, töötab mitteametlikult juhutöödel, elab aadressilxxx; oli KrMS § 217 korras kinni peetud 16.08.2009.a. – 18.08.2009.a., tõkend – elukohast lahkumise keeld; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, neist viimasel korral: 07.11.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.9 - § 25 lg.2 järgi ning karistatud 2 kuulise vangistusega. Kaitsja advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada G.S KarS § 202 lg.

§ 25lg.2 järgi ning karistada teda 6 /kuue/ kuulise vangistusega. 2. Süüdi tunnistada G.S Kar

S § 215 lg.2 p.1 järgi ning karistada teda 1 /ühe/ aastase vangistusega.

1. KarS § 64 lg.1 alusel lugedes kergema karistus kaetuks raskeimaga ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 /üks/ aasta vangistust.
2. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui G.S ei pane katseaja – 2 (kahe) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
3. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava G.S suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. katseajaks Tallinna Vangla Harju
4. Määrata G.S Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
5. Kohaldada G.S-ile katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 03.02.2010.a..
7. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka G.S poolt eelvangistuses viibitud aeg 16.08.2009.a. - 18.08.2009.a., s.o. 3 /kolm/ päeva. Seega karistuse täitmisele pööramisel kuulub ära kandmisele 11 /üksteist/ kuud ja 27 /kakskümmend seitse/ päeva vangistust.
8. Antud kriminaalasjas asitõenditena olevad sõiduauto Mercedes – Benz A 190 reg. nr. xxx ja selle võtmed ning registreerimisnumbrid, mis on tagastatud sõiduki omanikule HR`ile, jätta kohtuotsuse jõustumisel selle seaduslikule omanikule HR`ile.
9. G.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1500.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
11. G.S-ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
13. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Selgitusse märkida isiku nimi kelle eest makstakse ja kohtuasja number 1-10-
14. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg.3 p.4 käesoleva kohtuotsuse peale apellatsiooni ei saa esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
15. peatüki
16. jao sätete rikkumisega. SÜÜDISTUSE SISU G.S on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras, mille kohaselt teda süüdistatakse selles, et tema, olles teadlik, et tegemist on S Tvardovski poolt varastatud sõiduautoga Mercedes-Benz A190, reg nr xxx, püüdis 15.08.2009.a. päevasel ajal koos S Tvardovskiga Tallinnas, Sõle 51 asuva Pelgulinna Selveri lähedal seda autot, väärtusega 120 000 krooni, või selle auto rattaid OL´ele müüa, kuid ei saanud oma tahtlikku tegevust lõpule viia, kuna OL keeldus midagi ostmast. Seega pani G.S toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise katse, mis on KarS § 202 lg.

§ 25lg.

2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. 2 Samuti tema, varem varguse toime pannud isikuna, 16.08.2009.a umbes kella 01.00 paiku võttis omavoliliselt Tallinnas, Sõle 51 asuva Pelgulinna Selveri lähedal seisnud, HR´ile kuuluva ja S Tvardovski ebaseaduslikus valduses olnud sõiduauto Mercedes-Benz A190, reg.nr xxx, sõitis sellega koos Aleksandra-nimelise sõbrannaga, kellele oli öelnud, et antud auto kuulub tema tuttavale, Stroomile ning istus autos koos Aleksandraga mitu tundi, pärast mida umbes kella 05.00 paiku sõitis nimetatud autoga tagasi ning jättis selle Puhangu 4a maja juurde. 16.08.2009.a umbes kella 07.00 - 09.00 paiku jätkas G.S võõra sõiduki omavolilist kasutamist, sõites selle autoga koos S Tvardovskiga ning kasutas sõiduautot Mercedes-Benz A190, reg.nr xxx, kuni enda kinnipidamiseni politsei poolt 16.08.2009.a kella 10.30 paiku Tallinnas, Randla 30 maja juures. Selliselt pani G.S toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on KarS § 215 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. KOKKULEPPE SISU Vastavalt KrMS § 245 alusel 03.02.2010.a. süüdistatav G.S, viimase kaitsja Eva Rivis ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle – Mai Velling sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 202 lg.

§ 25lg.

2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 215 lg. 2 p. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda k m karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 alusel lugeda kantud karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.-18.08.2009, so 3 päeva. Seega kuulub karistusest kandmisele 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg. 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui G.S ei pane temale määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib KarS § 75 lg. 1 ettenähtud kontrollnõudeid Süüdistatav G.S tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 202 lg.

§ 25lg.2 ja Kar

S § 215 lg.2 p.1 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav G.S selgitas, et 03.02.2010.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle – Mai Velling, tema (G.S ) ja tema kaitsja Eva Rivis kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle – Mai Velling ning süüdistatava G.S kaitsja Eva Rivis selgitasid samuti, et nad jäävad 03.02.2010.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde G.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava G.S poolt KarS § 202 lg.

§ 25lg.2 ja Kar

S § 215 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine ning süüdistatava G.S käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. 3 Kohus leiab samuti, et 03.02.2010.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Elle – Mai Velling `u, süüdistatava G.S ja viimase kaitsja Eva Rivis `e vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe G.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; - ning võttes arvesse samuti seda, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid, siis lähtudes eeltoodust ning samuti arvestades toimepandud kuritegude raskust ja laadi, süüdlase isikut, vastutust kergendavaid (puhtsüdamlik kahetsus ) asjaolusid; – ning Kohus juhindub KrMS §-dest 247 – 249 Kohtunik: 4