Obsah (6)
§ 233§ 238§ 126§ 175§ 179§ 1801-09-9898 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2009. a, Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Kaire Päri Prokurö
§ 233, 235, § 238 lg 2, § 180 lg1 ja § 315 lg 4 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.G Kar
S § 203 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta G.G suhtes endiseks ja karistuse kandmise aega arvestada alates tema kinnipidamisest 04.12.2008.a. Tsiviilhagi rahuldada. Võlaõigusseaduse § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.G-lt S.J. kasuks 47 700.- (nelikümmend seitse tuhat seitsesada) krooni. Asitõend – CD-plaat G.G ütluste olustikuga seostamise salvestusega – jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista G.G-lt 9029.- (üheksa tuhat kakskümmend üheksa) krooni menetluskulude 1
(4)katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemise päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni teate saamisel on otsuse terviktekst kättesaadav alates 16.12.2009.a. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon, milles kohus süüdistatava süüdi tunnistab. G.G süüdistatakse selles, et tema 03.12.2008.a. kella 19-22 vahel Tartumaal, Laeva vallas, XXX külas võõra asja hävitamise eesmärgil süütas põlema S.J. maamaja riiete tikkudega põletamise teel, mille tagajärjel hävis elamu väärtusega 1 530 000 krooni. Kokku varaline kahju 1 577 700 krooni. Sellega pani G.G toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Kohtus tuvastatud asjaolud. Süüdistatav tunnistas kohtus end täielikult süüdi ja oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. G.G süü võõra asja hävitamise toimepanemises, kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning kahju ulatus on tõendatud järgmiste tõenditega: - süüdistatava G.G kohtus antud süüd omaks võtvate ütlustega. Süüdistatav kinnitas kohtus, et tunnistab oma süüd ja ta kahetseb juhtunut. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta korduvalt kannatanu suvilas käinud, olles alkoholijoobes. Ta ei oska öelda, miks oli vaja maja põlema panna, ta oli nii purjus. Ta ei oska öelda ka seda, mis mõttega ta helistas päästeametisse; - kannatanu S.J. kohtus antud ütlustega selle kohta, et tunneb süüdistatavat lapsest peale, süüdistatav on ka varem tema suvilas sees käinud ning talle tunnistanud, et on seda teinud. Varastatud asjad on ta osaliselt tagasi saanud. Kannatanu kinnitas, et jääb tsiviilhagi 47 700 krooni juurde, see on summa, mida kindlustus talle ei hüvita; - päästeameti väljakutse andmed (tl 1-4), mille kohaselt 03.12.2008.a kell 22.14 teatas G.G Kalev (tel.nr 56121361), et Tartumaal, Laeva vallas, XXX külas põleb suvila, katus on sisse kukkunud, maja põleb lausleegiga. Kell 23.10: oletatav süütaja on kätte saadud ning toimetatakse arestimajja. Kell 23.39: tegemist on arvatava süütamisega. Põles ristpalk maja mõõtmetega 8x13 m, hävis täielikult katus ja vahelagi poole maja ulatuses, allesjäänud osa sai kuuma- ja veekahjustusi. Tulekahju likvideerimise aeg 04.12.2008.a kell 00.39; - sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (tl 7-16). Sündmuskoht asub Älevi kinnistul, XXX külas, Laeva vallas, Tartumaal. Antud kinnistul asub põlemistunnustega 1-korruseline puithoone mõõtmetega 8x13 m. Hoonel puudub katus ning ka mõlemad välisuksed ei asu usteavades. Uksed asuvad ukseavade vahetus läheduses maas ning neil on põlenud ukse seesmised küljed. Hoone elektrisisustuskaabel asub hoonest loodes 6 m kaugusel elektriposti juures maas. Sügavamate põlemisjälgedega on hoones esik. Ülejäänud ruumid on saanud esikust kaugenedes järjest vähem tule-, kuuma- ja suitsukahjustusi; - kodukindlustuse poliis (tl 21-25), mille kohaselt S.J. kuuluv elamu aadressil XXX küla, Laeva 2
(4)vald, Tartumaa on kindlustatud summas 1 530 000 krooni, omavastutus 3000 krooni. Kindlustusobjekt kindlustatakse taastamisväärtuses; - patrullilehe koopia (tl 30-31), mille kohaselt teostas patrullitoimkond koosseisus Aivo Somelar ja Arto Reisberg patrulli 03.12.2008.a kell alates kell 21.00. Ajavahemikul 22.30-23.20 Laeva vallas Aruvälja teel põleb suvila, süütaja kohal. Joobes G.G toimetatud kainenema; - joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 33-34), mille kohaselt G.G 03.12.2008.a kell 23.00 Tartumaal Laeva vallas Aruvälja teel alkoholijoobes tuigerdas avalikus kohas. Suust alkoholilõhn, märgatavate koordinatsioonihäiretega. Alkomeetri näit 1,34 mg/l. Isiku ja tema asjade läbivaatusel võeti muuhulgas hoiule mobiiltelefon №kia. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks G.G süü KarS § 203 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdistuses kirjeldatud viisil. KarS § 203 näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Antud juhul on tegemist asja hävitamisega. Asja hävitamine on selle omaduste selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil tarvitamiskõlbmatuks. Teo objektiivne koosseis eeldab olulise kahju tekitamist. Elamu hävitamisega tekitas süüdistatav kannatanutele varalist kahju kokku 1 577 000 krooni. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi ja asitõendid. Tsiviilhagi on esitatud S.J. poolt summas 47 700 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kokku tekitas G.G kannatanule varalist kahju kokku 1 577 000, millest kindlustuse poolt kuulub hüvitamisele 1 530 000 krooni ja G.G-lt tuleb välja mõista 47 700 krooni. Asitõend – CD-plaat G.G ütluste olustikuga seostamise salvestusega, tuleb jätta kriminaalasja juurde
§ 126lg 3 p 1 alusel. Karistuse põhjendus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt Kar
S § 56 lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör palub G.G süüdi tunnistada KarS § 203 järgi mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates G.G kinnipidamisest 04.12.2008.a. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, nõustub prokuröri seisukohaga karistuse osas. Käesolevas kriminaalasjas on G.G pannud toime teise astme kuriteo. Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisel puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatavat on varem neljal korral karistatud kriminaalkorras, peamiselt varguste, aga ka ärandamiskatse ja omavolilise sissetungi eest. Väärteo 3
(4)korras on G.G karistatud kümnel korral, mõistetud rahatrahvid on täielikult tasumata. Viimase kuriteo eest karistati G.G reaalse vangistusega ning käesoleva kuriteo pani G.G toime kõigest 4 kuud peale vanglast vabanemist, mistõttu kergem karistuse liik ei ole tema mõjutamiseks piisav ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. Kuigi G.G kahetseb toimepandud kuritegu, ei võimalda tema varasem kuritegelik minevik ja tekitatud suur kahju mõista vangistust sanktsiooni alammääras. Otsuse täitmise tagamiseks peab kohus vajalikuks jätta tõkend vahistamine G.G suhtes muutmata ja karistuse kandmise aja algust lugeda temal alates 04.12.2008.a. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine.
§ 175
lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha
§ 179
lg 1p 2 järgi 6525 krooni.
§ 175
lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 1634.30+780 krooni.
§ 175
lg 1 p 5 alusel on kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 89.70 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda
§ 180lg 1 alusel.
Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 2800049874. Kohtukulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kohtukulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kohtukulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik: 4
(4)