1-07-15512/11

Nr. 1-07-15512 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 09. veebruaril 2010.a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Natalia Mark juuresolekul prokurör Alar Häidberg kaitsja Anne Vissak osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu N.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leidis: N.T mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 17.01.2008.a. otsusega nr 1-07-15512 KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistati 3 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. Kohtuotsus jõustus 25.01.2008.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.07.2007.a. ja lõpeb 25.11.2010.a. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel on kinnipeetav kandnud 2/3 karistusajast 15.10.2009.a. N.T on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral: 1) 22.02.1991.a. Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu poolt KrK §-de 15 lg 2, 100, 107 lg 2 p 6, 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4; 88 lg 3; 139 lg 3; 139 lg 2 p 2, 3 järgi 6 aastat vabadusekaotust; 2) 18.08.1993.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 6 kuud vabadusekaotust, millele liideti varasemalt kandmata karistus 1 aasta 9 kuud; 3) 21.08.1998.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta vabadusekaotust; 4) 19.10.1998.a. Tartu Linnakohtu poolt Krk § 141 lg 1; § 207 lg 1 alusel 3 aastat vabadusekaotust, millele liideti varasemalt kandmata karistus 6 kuud 20 päeva; 5) 14.01.1999.a. Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 176 lg 1; § 185 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuud vabadusekaotust, millele liideti varasemalt kandmata karistus 2 aastat 2 kuud; 6) 18.10.1999.a. Tartu Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3 alusel 1 aasta vabadusekaotust; 7) 17.03.2004.a. Tartu Makohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 alusel mõisteti 4 aastat 8 kuud vangistust. Väärteokorras karistamata. Tartu Vanglast N.T kohta väljastatud iseloomustuse kohaselt läbis kinnipeetav eelmise vangistuse ajal sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine. Käesoleva vangistuse ajal ei ole N.T sotsiaalprogrammides osalenud ega kutseharidust omandada soovinud. Ajavahemikul 26.03.0829.12.08 töötas kinnipeetav Tartu Vanglas majandustöölisena, töölt vabastati kaaskinnipeetava füüsilise vägivallaga ähvardamise pärast. Vangistuse ajal on saanud isik kaks distsiplinaarkaristust -kaaskinnipeetava ründamine ja vanglaametniku korralduse eiramine. Vanglast vabanedes ametlik töökoht ja sotsiaalne tugivõrgustik puudub. Alkoholi hakkas kuritarvitama 18-aastaselt. Kinnipeetava sõnul kuritarvitas ta alkoholi, kui tema elus oli raske periood. Joobeseisundis kaotab enesekontrolli ja võib käituda ettearvamatult. Vabanemise korral soovib asuda elama xxx. Kriminaalhooldusametnik ei nõustu N.T vabastamisega tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest. Kinnipeetaval ei ole välja kujunenud ühiskonnas aktsepteeritud hoiakuid ning vabanedes puudub tal kindel töökoht, mis kindlustaks seadusliku sissetuleku. N.T avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt ja on valmis täitma kõik sellega seotud kohustused. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et N.T tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on formaalne alus, kuid ei ole piisavalt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on KarS § 76 lg 2 p 2 järgi see, et esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud üle 2/3 karistusajast. N.T on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral väga erinevate, s.o isikuvastaste, varavastaste, valitsemiskorravastaste ning õigusemõistmise, avaliku korra ja julgeoleku vastu suunatud kuritegude toimepanemise eest. Käesoleva kuriteo pani N.T toime vähem kui kuu aega pärast viimasest karistuse kandmise vabanemist. Kuritegu, mille eest N.T karistust kannab on viimase karistusega samaliigiline ja seotud füüsilise vägivalla kasutamisega kannatanu suhtes. Vangistuse jooksul on N.T karistatud kahel korral distsiplinaarkaristusega kaaskinnipeetava ründamise ja vanglaametniku korralduse eiramise eest. Seega ei ole N.T vaatamata hulgalistele varasematele karistustele suutnud ka kinnipidamiskohas õiguskuulekalt käituda. See annab alust järeldada, et isik ei ole teinud mingeid järeldusi varasematest karistustest. Kuritegude toimepanemise põhjuseks nimetab N.T alkoholi, mille liigtarvitamise suhtes ei ole ta midagi ette võtnud. N.T elamistingimused vabaduses ei ole õiguskuulekaks jäämist soodustavad. Vabanedes töökohta ei ole, puudub vara ning tugivõrgustik. Elama asuks ta MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusesse igasuguse lähedaste inimeste toetuseta. Varasem oluline töökogemus vabaduses puudub, seega oleks praeguses majanduslikus olukorras tal töö leidmine raske. Aastate jooksul on N.T oma käitumisega näidanud, et ei suuda elada seaduskuulekalt ega ole seega usaldusväärne selleks, et teda vabastada ennetähtaegselt. Olles eelnevalt korduvalt karistatud kriminaalkorras, on jätkanud vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. Oluliseks peab kohus eriti tõsiselt kaaluda vägivaldselt käituva isiku ennetähtaegset vabastamist. N.T poolt toime pandud kuriteod ja distsiplinaarrikkumised kinnipidamiskohas annavad tunnistust tema vägivaldsusele ja ühiskonnaohtlikkusele. Eeltoodud asjaolude kogumis on kohus seisukohal, et jätkuvalt eksisteerib oht, et kinnipeetav võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid. Tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole otstarbekas ning ta peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Juhindudes KarS § 75, § 76; KrMS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s: Jätta vabastamata N.T (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 17.01.2008.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Välja mõista N.T-lt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse nelisada viiskümmend