Obsah (6)

§200§ 121§ 424§ 68§ 65§ 56

1-09-6547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 31.august 2009.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-09-6547 Kohtukoosseis Kohtunik Katre P

§200

lg 2 p 4, 7 järgi ja R.S ´i süüdistus

§200

lg 2 p 7 järgi lühimenetluses Prokurör Natalja Lebed Süüdistatav D.P Isikukood xxx EV kodanik, emakeel vene keel, elukoht xxx, tõkend – vahistamine kohaldatud alates kinnipidamisest 5.veebruarist 2009.a. Varem kohtulikult karistatud 12 korda, viimane karistus 01.04.2008 Harju Maakohtu poolt

§ 121alusel mõistetud tingimisi vangistus 2 kuud 20 päeva katseajaga 18 kuud.

Karistus pööratud täitmisele 07.08.2008 harju Maakohtu määruse alusel. Vabanes pärast karistuse kandmist 20.10.2008.a; Kaitsja Ülle Saad Süüdistatav R.S Isikukood xxx, kodakondsuseta, emakeel vene keel, elukoht Xxx, tõkend – vahistamine kohaldatud kinnipidamisest 5.veebruarist 2009.a. alates Varem kohtulikult karistatud 5 korda, viimane karistus: 27.06.2007 Harju Maakohtu poolt

§ 424

, § 329 alusel mõistetud tingimisi vangistus 8 kuud katseajaga 2 aastat ja võeti ära sõiduki juhtimise õigus 2 aastaks 6 kuuks; Kaitsja Ülle Saad Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada D.P

§ 200lg 2 p 4,7 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõista D.P-le lõplikuks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestades karistusaja algust D.P kinnipidamisest – so 5.veebruarist 2009.a.

1. D.P suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
2. Süüdi tunnistada R.S

§ 200lg 2 p 7 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. 6. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõista R.S-ile lõplikuks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat. 7.

§ 65

lg 2 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi liita mõistetud karistusele Harju Maakohtu 27.juuni 2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so vangistus 7 kuud ja 27 päeva, seega liitkaristuseks mõista R.S-ile vangistus 2 (kaks) aastat, 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 8.

§ 68

lg 1 alusel arvestades karistusaja algust R.S-i kinnipidamisest – so 5.veebruarist 2009.a.

1. R.S suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
2. Välja mõista D.P-lt riigituludesse menetluskuluna sundraha summas 10875 krooni.
3. Välja mõista R.S-ilt riigituludesse menetluskuluna: • Sundraha summas 10875 krooni; • määratud kaitsjale makstud tasu summas 1115, 10 krooni. Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas arve nr 10220034800017 või Swedpangas konto nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „D.P sundraha 1-09-6547“; „R.S sundraha 1-09-6547“ ja „R.S kaitsjatasu 1-09-6547“ Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav
5. septembril 2009.a. 2 SÜÜDISTUS D.P on lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, grupis R.S-iga, 05.02.2009 kella 20.35 paiku, viibides 34a liini sõitvas autobussis, Tallinnas, Kirsipuu ja Lauluväljaku bussipeatuste vahel, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, kasutas vägivalda kannatanu MU vastu, aga nimelt: istus autobussi istmele kannatanu taha, sellel ajal kui R.S istus kannatanu kõrvale istmele nii, et kannatanul ei olnud võimalust lahkuda, nõudis kannatanult mobiiltelefoni, kui aga kannatanu keeldus seda andmast, surus R.S kannatanu õlgadega vastu autobussi aknaklaasi, millega tekitas kannatanule füüsilist valu, pärast mida ta võttis kannatanu käest mobiiltelefoni №kia 6610i maksumusega 300 krooni ja võttis kannatanul peast kõrvaklapid maksumusega 150 krooni, pärast mida hakkas nõudma kannatanu käest raha, seejärel hakkasid kahtlustatavad otsima kannatanu rõivaste taskuid läbi, kui aga kannatanu tahtis põgeneda, siis tema haaras kannatanul jopekapuutsist, millega tekitas kannatanule füüsilist valu kõri piirkonnas, pärast seda võtsid nad kannatanult käest sularaha summas 50 krooni, seejärel õnnestus kannatanul põgeneda autobussis bussijuhi juurde, kahtlustatavad aga läksid sündmuskohalt pakku, väljusid autobussist varastatud esemetega. Seega, oma tahtliku tegevusega D.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o. pani toime

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R.S o lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema grupis D.P-ga , 05.02.2009 kella 20.35 paiku, viibides 34a marsruudil sõitvas autobussis, Tallinnas, Kirsipuu ja Lauluväljaku bussipeatuste vahel, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, kasutas vägivalda kannatanu MU vastu, aga nimelt: sellel ajal kui D.P istus autobussi istmele kannatanu taha, istus tema kannatanu kõrvale istmele nii, et kannatanul ei olnud võimalust lahkuda ja pärast seda kui D.P nõudis kannatanult mobiiltelefoni, kui aga kannatanu keeldus seda andmast, surus ta kannatanu õlgadega vastu autobussi aknaklaasi, millega tekitas kannatanule füüsilist valu, pärast mida võttis D.P kannatanu käest mobiiltelefoni №kia 6610i maksumusega 300 krooni ja võttis kannatanul peast kõrvaklapid maksumusega 150 krooni, pärast mida hakkas nõudma kannatanu käest raha, seejärel hakkasid kahtlustatavad otsima kannatanu rõivaste taskuid läbi, kui aga kannatanu tahtis põgeneda, siis D.P haaras kannatanul jopekapuutsist, millega tekitas kannatanule füüsilist valu kõri piirkonnas, pärast seda võtsid nad kannatanult käest sularaha summas 50 krooni, seejärel õnnestus kannatanul põgeneda autobussis bussijuhi juurde, kahtlustatavad aga läksid sündmuskohalt pakku, väljusid autobussist varastatud esemetega. Seega, oma tahtliku tegevusega R.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, isikute grupis, s.o. pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav D.P selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, täiendavaid ütlusi ta toimunu kohta anda ei soovi. Kahetseb. Süüdistatav R.S selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja 3 lahendamisega lühimenetluses täiendavaid ütlusi ta toimunu kohta anda ei soovi. Süüdistatavate D.P ja R.S-i kaitsja Ülle Saad tõdes, et mõlema tema kaitsealuse suhtes inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ja isikute süü on tõendamist leidnud. Kaitsja nõustus asjaoluga, et R.S tegutses tahtlikult, kuid juhtis kohtu tähelepanu sellele, et tema arvamuse kohaselt kuna buss liikus, siis viimane lihtsalt kaotas tasakaalu, märkides, et ta usub, kui ta kaitsealused oleks tõesti tahtnud kannatanule vigastusi tekitada oleksid viimased seda ka teinud. Samuti märkis kaitsja kohtulike vaidluste käigus, et R.S on töökoht olemas ning seetõttu palub ta leida kohtul võimalus mõista ta kaitsealustele minimaalne karistus. Kohtuistungil üle kuulatud kannatanu MU, selgitas, et süüdistatavaid tema ei tunne, teab viimaseid üksnes seoses kuriteoga, samuti kinnitas kannatanu, et jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kohus kontrollis järgmisi kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid: Kannatanu MU poolt eeluurimisel 05.02.2009.a antud ütlusi selle kohta, et 05.02.2009.a. kell 20.35 läks ta Viru Keskuse bussiterminaalist bussile nr 34A. Bussiga pidi ta sõitma Muugale, et saada sõbra käest Kirsipuu peatuses kaks raamatut, saanud need kätte istus ta bussi tagaossa üksikule pingile. Umbes 3-4 peale Kirsipuu peatust sisenesid bussi kaks tundmatut umbes 30-40 aastast meest, kes tarbisid bussis alkoholi ja istusid kannatanu kõrvale, kahesele pingile. Kui buss oli inimestest tühjemaks jäänud suundusid viimased tema poole. Üks nendest – umbes 40 aastane, 175 cm pikk, tugeva kehaehitusega, tumedate lühemate juustega, tumeda nahktagiga mees istus ta seljataha jäävale pingile. Teine isik, kes oli umbes 40 aastane, 170 cm pikk, turskema kehaehitusega, tumeda kootud mütsiga, musta nahktagiga seisis kannatanu kõrvale nii, et ta ei saaks oma kohalt minema. Isik tundus talle olevat väga agressiivne. Bussis olles kuulas kannatanu telefoni kõrvaklappidest muusikat. Selja taga olnud isik palus talt mobiili helistamiseks, millest kannatanu keeldus. Selle peale kõrvalseisnud isik muutus aga veegi agressiivsemaks, viimane surus ta jõudu kasutades vastu bussi aknaklaasi ja kannatanu tundis füüsilist valu. Kartes oma tervise pärast, otsustas ta telefoni anda isikule, kes istus ta taga. Mobiili kätte saanud, pani viimane selle kohe endale taskusse. Mõne aja pärast küsis kannatanu telefoni tagasi, kuid mees keeldus ja hakkas hoopis talt raha nõudma. Algul nõudis viimane 100 krooni, kannatanu vastas, et tal ei ole niipalju sularaha, ta võttis taskus olevast rahakotist 50 krooni ja soovis seda telefoniga vahetada. Tekkinud väikese rüseluse käigus osad rahatähed purunesid, osa sai viimane kätte. Kuna tema vana telefon ja 50 krooni sularaha neid ei rahuldanud, hakkasid viimased ta pükse läbi kompama, üritades kätte saada ta korterivõtmeid, samuti käskisid viimased tal üle anda pangakaart koos PIN koodidega. Ta vaatas, et asi on tõsine ja ta otsustas põgeneda bussi etteotsa. Tekkis rüselus tema kõrval seisnud isikuga, kuid ta suutis viimase eest ära lükata. Samal ajal taga istunud isik hakkas kannatanut kapuutsist ja kaelast tirima, ta suutis ennast lahti rabeleda, kuid selle käigus kriimustas ta oma kaela. Ta suundus bussi etteotsa juhi juurde, et viimane politsei kutsuks, kuid bussijuhil ei olnud telefoni. Ta pöördus kaassõitjate poole, et keegi politsei kutsumiseks telefoni helistamiseks annaks. Ta märkas, et selja taga olnud isik väljus Lauluväljaku peatuses, teine tuli bussi etteotsa kaasa, kuna viimane oli üksinda, siis oli ta arg ja viimane väljus Poska peatuses. Kannatanu väljus koos telefoni helistamiseks andnud inimestega Kreutzwaldi peatuses, kus ees ootas teda patrull. Nad sõitsid koos patrulliga Lauluväljaku juurde, kuid seal nad kedagi ei näinud, siis suundusid nad tagasi Poska peatuse juurde, kus teine isik oli väljunud, kuid ka sealt nad kedagi ei leidnud, siis toodi ta Kesklinna politseiosakonda avaldust tegema. Mõne aja möödudes tuli sama patrull, käes oli kannatanu mobiiltelefon №kia 6610I, selgus, et politseinikud olid tema poolt kirjeldatud isikud koos telefoniga kätte saanud. Ta telefon oli helerohelise korpusega, korpuse küljes ei olnud klaasi ning nurkadest oli 4 roheline värv maha kulunud, mille all oli veel rohelisem värv. Telefoni hetkeväärtus oli 300.- krooni, telefonil sees oli EMT SIM kaart. Lisab ta veel seda, et peale mobiiltelefoni kätte saamist taga olnud isik rabas koos kaaslasega ta peast kõrvaklapid väärtusega 150.- krooni, need kuulusid telefoni juurde. Kokku tekitati talle varalist kahju 480 krooni ning põhjustati kaelale ja lõuapiirkonda füüsilist valu, kuid arstiabi ta ei vaja, sest vigastus ei olnud tõsine. Mõlemad isikud tunneb ta kindlasti näo järgi ära; (I kd tl 6-8) Kannatanu MU poolt eeluurimisel 11.02.2009.a antud ütlusi selle kohta, et 05.02.2009.a. rööviti talt mobiiltelefon №kia 6610i maksumusega 300.- krooni, kõrvaklapid maksumusega 150.- krooni ja sularaha 50.- krooni, kahju kokku on 500.- krooni. Seoses sellega, et talle on tagastatud röövitud mobiiltelefon ning kõrvaklapid on talle hüvitatud kahju 450.- krooni, kui talle ei hüvitatud 50.krooni ja selle summa peale soovib ta esitada tsiviilhagi; (I kd tl 9-11) Tunnistaja KK´i poolt eeluurimisel 18.02.2009.a. antud ütlusi selle kohta, et

1. veebruaril 2009.a umbes kella 20:30 ajal viibis ta koos sõbranna MS’ga bussis nr 34A, buss sõitis linna suunas. Lillepi ning Lauluväljaku bussi peatuste vahel tuli nende juurde umbes 18-20 aastane noormees ning palus mobiiltelefoni helistamiseks. №ormees oli ehmunud ning ütles, et teda lüüakse maha, kui ta politseisse ei helista. Tunnistaja märkas, et poisi kaelal oli marrastus ning jope oli katki. Ta andis viimasele mobiiltelefoni helistamiseks. Sel hetkel tuli tundmatu umbes 35 aastane meesterahvas nende juurde, vaatas nende suunas kurja näoga ning surus noormehe kätt ja läks siis bussist J. Poska bussipeatuses maha. Samal ajal noormees helistas politseisse ning järgmises peatuses nad kolmekesi läksid bussist välja ning ootasid politsei kohalesaabumist. Poiss ütles neile, et see sama meesterahvas koos sõbraga röövisid talt mobiiltelefoni ning raha. Siis, kui politsei nad peale võttis, sõitsid nad ringi, et kurjategijaid otsida. Peale seda toimetas politsei nad Kesklinna politseiosakonda, kus noormees läks avaldust kirjutama ning tema koos sõbrannaga läks Viru Keskusesse. Viru Keskuse ja Tallinki hotelli vahel pingi peal märkas tunnistaja sama meesterahvast, kes bussis noormeest röövis. Viimase tundis ta ära kõvera nina, kehaehituse ning mütsi järgi, viimase juures istusid veel 2 tunnistajale tundmatut meesterahvast. Ta helistas politseile ning ütles, et sama isik, kes bussis nr 34A röövis noormeest, istub pingi peal Viru Keskuse ja Tallinki Hotelli vahel. Nad ootasid niikaua, kui politsei kohale jõudis. Kui politsei jõudis kohale, siis tunnistaja näitas selle sama meesterahva paele, kes noormeest röövis. Sel hetkel üks meestest jooksis ära, aga ülejäänud kaks pidas politsei kinni; (kd I tl 12-14) Tunnistaja MS poolt eeluurimisel 18.02.2009.a. antud ütlusi selle kohta, et
2. veebruaril 2009.a. umbes kella 20:30 ajal viibis ta koos oma sõbranna KK’iga bussis nr 34A. Buss sõitis linnasuunas. Lillepi ja Lauluväljaku bussipeatuseta vahel tuli nende juurde umbes 18-20 aastane noormees ning palus mobiiltelefoni helistamiseks. №ormees oli ehmunud ning ütles, et teda lüüakse maha, kui ta politseisse ei helista. Kohe märkas ta poisil kaela pealt marrastust ja viimasel oli jope katki. Ta andis viimasele oma mobiiltelefoni helistamiseks. Sel hetkel tuli tundmatu umbes 35 aastane meesterahvas nende juurde ja vaatas nende suunas kurja näoga ning surus noormehe kätt ning läks J. Poska bussipeatuses maha. Samal ajal helistas noormees politseisse ning järgmises peatuses läksid nad kolmekesi bussist välja ootama politsei kohalesaabumist. Poiss ütles neile, et see sama meesterahvas koos sõbraga röövisid talt mobiiltelefoni ning raha. Siis võttis politsei nad peale ja nad sõitsid otsima kurjategijaid. Peale seda toimetas politsei nad Kesklinna politseiosakonda, kus noormees läks avaldust kirjutama ning tunnistaja koos sõbrannaga läks Viru Keskusesse. Viru Keskuse ja Tallinki Hotelli vahel pingi peal märkas ta sama meesterahvast, kes oli bussis 34A röövinud noormeest, tundis ta ära viimase kõvera nina, kehaehituse ning mütsi järgi. Viimase juures istusid veel 2 tunnistajale tundmatut meesterahvast. Ta helistas politseile ning ütles, et see sama isik, kes oli bussis 34A ja röövis noormeest istub pingi peal Viru Keskuse ning Tallinki Hotelli vahel. Nad ootasid niikaua, kui politsei kohale saabus. Kui politsei kohale jõudis, näitas tunnistaja selle sama 5 meesterahva peale, kes röövis noormeest. Sel hetkel üks meestest jooksis ära aga ülejäänud kaks pidas politsei kinni; (kd I tl 15-17) Asitõendi vaatlusprotokolli ning selle lisaks olevaid fototabeleid, millistest nähtub, et vaadeldavaks objektiks olnud mobiiltelefon ja kõrvaklapid. Läbi viidud menetlustoimingu käigus tuvastati, et mobiiltelefoni NOKIA 6610i korpus oli heledat värvi, plastmassist klaviatuuriga, IMEI koodiga 353790001263192, telefon oli koos TeleMark aku ja SIM kaardiga. Samuti vaadeldi №kia valge – musta värvi juhtmetega kõrvaklappe. Mobiiltelefon ja kõrvaklapid tagastati peale menetlustoimingu teostamist MU; (kd I tl 39-44) Kahtlustatava D.P poolt eeluurimisel 06.02.2009.a antud ütlusi selle kohta, et ta saab aru, milles teda kahtlustatakse ja kuriteo, milles teda kahtlustatakse pani ta toime osaliselt, selgitades, et tõepoolest tema võttis kannatanu käest mobiiltelefoni ja kõrvaklapid, kuid ta ei hoidnud viimast kapuutsist, ta ei otsinud kannatanut läbi ega võtnud viimaselt raha ära, märkides, et R.S on ta sõber.
3. veebruaril 2009.a õhtusel ajal, istus ta viimasega Muuga lõpppeatuses autobussi. Alguses istusid nad ühele istmele. Siis nägi ta noormeest, kes istus neist üle istme ees pool. Ta tahtis noormehe käest mobiiltelefoni selleks, et helistada tuttavale. Ta istus selle noormehe taha istmele. R.S istus noormehele kõrvale, ta ei tea, miks viimane sedasi tegi. Ta küsis noormehe käest mobiiltelefoni selleks, et helistada. Mobiiltelefonile olid ühendatud kõrvaklapid ja tuli välja nii, et tema võttis noormehe käest mobiiltelefoni koos kõrvaklappidega, mis olid viimasel peas. Pärast seda hakkas see noormees neile midagi eesti keeles rääkima, nad ei saanud viimasest aru. Pärast läks noormees bussijuhi juurde, tema pakkus R.S-ile välja, et väljuda autobussist, nad lahkusid. Nad väljusid autobussist eraldi. Mobiiltelefoni ja kõrvaklapid võttis kaasa tema. R.S oli niivõrd purjus, et viimane ei jõudnud väljuda kohe ta järel. Tema – D.P väljus enne Lauluväljakut olevat bussipeatuses, istus järgmisele bussile ja sõitis Kadrioruni, siis nägi R.S. Ta pani viimase bussi peale ja nad sõitsid lõpppeatuseni st. Viru Keskuseni. Nad läksid üle tee ja istusid pingi peale ning hakkasid õlut pruukima. Seejärel pidasid politseitöötajad nad kinni. Tema taskust avastati kannatanule kuulunud mobiiltelefon ja kõrvaklapid. Kannatanu suhtes nad mingit vägivalda ei kasutanud, raha nad kannatanult ära ei võtnud ja nad ei otsinud viimase taskuid läbi. Kannatanule nad ei tagastanud mobiiltelefoni, sest viimane läks bussijuhi juurde, miks nad kannatanule järele ei läinud ja mobiiltelefoni ei tagastanud, seda ta ei tea. Oma sõbra R.S-i käest ta ei küsinud mobiiltelefoni helistamiseks sellepärast, et viimaselt ei olnud telefonis kõneaega. Kellele ta helistada soovis, seda ta öelda ei soovi; (kd I tl 45-50) Äratundmiseks esitamise protokolli ning selle lisaks olevaid fototabeleid, millistest nähtub, et kannatanu MU’le esitati äratundmiseks D.P . Kannatanu MU selgitas, et temale esitatud isikutest tunneb ta kohe ära isiku, kes hoiab nr
4. Tunneb ta viimase ära kehaehituse, näokuju ning juuste järgi. Kõige iseloomulikumaks pidas kannatanu isiku näokuju. Samuti selgitas kannatanu, et isikul olid seljas tumedat värvi riided ning riided, millised on isikul seljas olnud teostatud menetlustoimingu käigus on sellega väga sarnased. Just see isik sisenes 05.02.2009.a. kella 20:35 ajal bussi nr 34A ning istus ta taha, just viimane tahtis mobiiltelefoni helistamiseks saada, kuid mobiiltelefoni saades pani selle taskusse, samuti küsis see isik tema käest raha, mida nähes tiris talt käest ära. Samuti tiris see isik ta jopest, võttis kõrvaklapid ja pani enda taskusse, samuti nõudis viimane talt oma elukoha aadressi, korterivõtmeid ning pangakaarti koos paroolidega. Samuti see isik, kui kannatanu üritas lahkuda, haaras talt tagant kaelast kinni, tekitades talle füüsilist valu ning kriimustusi. Isik väljus bussist Lauluväljaku bussipeatuses. Kannatanu poolt äratuntuks osutus D.P , kes enne menetlustoimingu teostamise algust valis endale istekohaks vasaku poole, võttes kätte numbrimärgi nr 1; (kd I tl 53-58) 6 Kahtlustatava R.S-i poolt eeluurimisel 06.02.2009.a. antud ütlusi selle kohta, et tema saab aru, milles teda kahtlustatakse, selgitades, et ta ei oska vastata küsimusele, kas ta on kuriteo toime pannud, milles teda kahtlustatakse või mitte ja seda sellepärast, et ta ei mäleta midagi. Ta mäletab, et viibis koos D.P-ga sõbra juures külas, kus pruukis viina. Rohkem ei mäleta ta midagi. Ta ei mäleta, kuidas ta istus autobussi, mida ta seal tegi, kuidas ta autobussist väljus, ega seda, kuidas politseitöötajad ta kinni pidasid; (kd I tl 75-80) Kahtlustatava R.S-i poolt eeluurimisel 06.03.2009.a. antud ütlusi selle kohta, et ta saab aru, milles teda kahtlustatakse, selgitades, et tema pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse, kuid osaliselt. Märkides, et talle on juhtunud sündmused meelde tulnud, selgitades, et
5. veebruaril 2009.a päeval pruukis ta koos oma tuttava D.P-ga alkoholi. Õhtul sõitis ta koos viimasega Pirita piirkonda tuttava juurde, kuid kuna nad tuttavat ei leidnud, siis sõitsid nad bussiga kesklinna. Ta mäletab, et nad istusid autobussi number
6. Nad istusid D.P-ga tagaistmele ning nende ette istus temale tundmatu noormees. Kahtlustatav jäi autobussis tukkuma, kui ta ärkas, siis ta nägi, et D.P istus mainitud noormehe kõrval ja vestles viimasega. Tema mõtles, et nad on tuttavad. Ta mäletab, et D.P istus noormehe ees, tema – R.S aga istus noormehe kõrvale. Ta mäletab, et D.P hoidis käes mingit mobiiltelefoni ja mingit juhet, võimalik, et need olid kõrvaklapid. Nad rääkisid omavahel millestki, millest, sellest tema aru ei saanud. Kui ta istus noormehe kõrvale, siis autobuss kõikus ja ta justkui kukkus noormehe peale. Seejärel hüppas noormees koha pealt ja jooksis bussijuhi suunas. Millest rääkisid see noormees ja D.P omavahel, seda ta ei tea, kuna ta ei kuulanud nende vestlust tähelepanelikult ning ei süvenenud sellesse. Pärast ütles D.P talle, et nad hakkavad autobussist väljuma, viimane väljus autobussist, aga tema sõitis edasi, kuna tal oli vaja koju minna. Ta väljus Kadriorust, D.P sõitis sinna teise bussiga ja kutsus teda ning nad koos sõitsid kesklinna. Seal ostis D.P pudel õlut, nad istusid pingil ja pruukisid seda ning siis pidasid politseitöötajad nad kinni. Tema osalus seisneb selle kuriteo toimepanemises selles, et kui ta sai aru, et D.P võttis noormehelt mobiiltelefoni ära, ei teinud ta midagi selleks, et viimast takistada. №ormehe kõrvale istus ta sellepärast, et tal ei ole mugav sõita bussis „selg ees“. Selgitada soovib ta seda, et tal oli oma mobiiltelefon ja ta ei vajanud võõrast mobiiltelefoni ja ta ei teadnud sellest, et D.P kavatses mobiiltelefoni ära võtta. Samuti soovib ta selgitada seda, et ta ei kasutanud kannatanu suhtes tahtlikult vägivalda, ta kukkus kannatanu peale sellepärast, et buss kõikus, ta ei püsinud jalul, kuna oli purjus. Ta kahetseb seda, et nägi D.P käes võõrast mobiiltelefoni ja ei võtnud midagi ette selleks, et tagastada kannatanule tema esemed; (kd I tl 100107) Äratundmiseks esitamise protokolli ning selle lisaks olevaid fototabeleid, millistest nähtub, et kannatanu MU’le esitatud äratundmiseks R.S . Kannatanu MUselgitas, et temale esitatud isikutest tunneb ta kohe ära isiku, kes hoiab nr
7. Tunneb ta viimase ära kehaehituse, näokuju ning katkise nina järgi, selitades, et isikul oli seljas tume nahktagi, peas must müts ja just viimane oli see isik, kes 05.02.2009.a. kella 20:35 ajal sisenes bussi nr 34A, tuli kannatanu istme juurde, blokeerides väljapääsu, samuti takistas tal vabalt lahkuda oma kohalt, raputas ja tõmbas teda seljaga vastu aknaklaasi, osales kõrvaklappide äravõtmisel, hoidis teda ühe käega ning teise käega tiris kõrvaklapid jopest välja. Isik väljus Kadriorus J. Poska bussipeatuses. Kannatanu poolt äratuntuks osutus R.S , kes enne menetlustoimingu teostamise algust valis endale istumispooleks parema poole ja võttis kätte numbrimärgi 3; (kd I tl 83-87) Tõendit isiku – R.S-i maksustatava tulu kohta, millisest nähtub, et 2007.a. esitas R.S tuludeklaratsiooni ning isiku üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 13559.- krooni; (kd I tl 70) 7 Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatavate D.P ja R.S-i poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ja nimelt: MU eeluurimisel 05.02.2009.a. ja 11.02.2009.a. kannatanuna antud ütlustega, KK eeluurimisel 18.02.2009.a. tunnistajana antud ütlustega, MS eeluurimisel 18.02.2009.a. tunnistajana antud ütlustega, Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna politseivaneminspektor L. Vesternina 11.02.2009.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ning selle lisaks olevate fototabelitega, D.P eeluurimisel 06.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlustega, Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna IVKT Ida teenistuse politseijuhtivinspektor L. Vesternina 11.02.2009.a. koostatud äratundmiseks esitamise protokollide ning nende lisaks olevate fototabelitega, R.S eeluurimisel 06.02.2009.a. ja 06.03.2009.a. kahtlustatavana antud ütlustega ning tõendiga R.S-i maksustatava tulu kohta on nii D.P kui ka R.S-i süü nendele inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on nii D.P tegevus

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi kui ka R.S-i tegevus

§ 200lg 2 p 7 järgi õigesti kvalifitseeritud.

Süüdistatava D.P-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest

§ 200

lg 2 p 4, 7 s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja kui see on toime pandud grupi poolt on karistusena ette nähtud kolme kuni viieteistaastane vangistus. Süüdistatava R.S-ile inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest

§ 200

lg 2 p 7 s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga grupi poolt on samuti karistusena ette nähtud kolme kuni viieteistaastane vangistus. Riigikohus on märkinud (otsus nr 3-1-1-12-09), et tulenevalt

§ 200

lg 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:

1. a)isiku suhtes kasutati vägivalda;
2. b)vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Samuti on Riigikohus (otsuses nr. 3-1-1-11-03) märkinud, et karistusseadustiku § 200 lg-s 1 sellest tulenevalt ka

§ 200

lg 2 esinev termin "vägivald" tähendab nii kannatanu psüühilist kui ka füüsilist mõjutamist, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Selline vägivald võib seisneda nii kannatanu ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises. Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et kannatanu MUsuhtes tarvitati 05.02.2009.a. kella 20.35 ajal D.P ja R.S-i poolt füüsilist vägivalda seda kannatanu suhtes jõudu kasutades vastu buss aknaklaasi surumise, raputamise ja viimase kapuutsist ja kaelast tirimise näol ning seda siis, kui süüdistatavad võtsid kannatanult bussis nr 34A viibides ära mobiiltelefoni №kia 6610i, kõrvaklapid ja sularaha summas 50.- krooni. Kohus loeb antud asjaolu tuvastatuks nii kannatanu MUkohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud ütlustega, tunnistajate KK ja MS eeluurimisel antud ütlustega ning süüdistatavate D.P ja R.S-i kohtu antud selgitustega toimunu kohta, samuti teiste eelpool märgitud kriminaalmenetluse raames kogutud ja avaldatud tõenditega. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatavate süüd, nende isikuid ning karistust kergendavaid ja raskendavate asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 8 Nii D.P kui ka R.S on isikud, keda on korduvalt karistatud nii väärteo kui ka kriminaalkorras. Käesolevaks hetkeks on tõendamist leidnud, et D.P ja R.S panid tahtlikult toime esimese astme kuriteo, sealjuures tegutsedes kooskõlastatult. D.P karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus viimase poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades tema poolt toime pandud teo raskust tuleb talle mõista karistuseks reaalne tähtajaline vangistus, sest süüdistatav ei ole varasematest temale mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, vaid jätkanud kuritegude toimepanemist. R.S-i karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus samuti viimase poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust. Kohus märgib ära, et R.S pani käesoleva esimese astme kuriteo toime eelmise s.o 27. juuni 2007.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud katseajaja jooksul ning seetõttu, ei ole kohtul muud alternatiivi kui karistada teda vangistusega ning

§ 65

lg 2 alusel suurendades mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, samas, arvestades R.S-i osaluse astet röövimise toimepanekus, leiab kohus, et temale võib kohaldada karistust sanktsiooni alammääras. D.P-lt ja R.S-ilt tuleb välja mõista menetluskulud riigi kasuks. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 312. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ 9