1-09-9843 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09 november 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-9843 (09231600114) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 25

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 15 (viisteist) päeva.

1. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.03.2009.a, 16.04.2009.a kuni 17.04.2009.a ja 28.04.2009.a kuni 30.04.2009.a so 6 (kuus) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva, millise ärakandmist arvestada alates J.T kinnipidamisest, so alates 20.10.
4. J.T suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata.
5. J.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1275 (üks tuhat kakssada seitsekümmend viis) krooni ja 60 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.T , 1-099843, kaitsjatasu“.
6. J.T-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „J.T , 1-099843, sundraha“.
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõendid: 2 CD-plaati turvakaamerate videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle 2 resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: J.T süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 30.03.2009 kella 10.35 ajal Tallinnas, Telliskivi 61 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluva Säästumarketi müügisaalis pani endale põue 2 pudelit rummi Bacardi hinnaga 189.90 krooni pudel, koguhinnaga 379.80 krooni ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti aga kinni turvatöötajate poolt. Samuti tema 16.04.2009 kella 21.55 paiku Tallinnas, Viru väljak 4/6 asuvas Tallinna Kaubamajas peitis endale riiete alla 1 pudeli viskit Red Label hinnaga 191 krooni ja möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötajate poolt. Samuti tema 28.04.2009 kella 14.05 paiku Tallinnas, Sõle 51 asuvas A- Selver AS-e kuuluvas Pelgulinna Selveris peitis müügisaalis oma jope alla karbi kreemi Collagen Fille hinnaga 259 krooni ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Sel moel J.T alustas vahetult kuritegude toimepanemist, mis olid suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so pani toime KarS §

25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav J.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 30.03.2009 varguse katse episood • 30.03.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 30.03.2009 peeti kauplusest aadressil Telliskivi 61, kinni isik, kes oli läbinud kassad jättes tasumata kauba eest summas 379,80 krooni. Kaup oli rikkumata, tagastatud kauplusele. (t/l 2) • 30.03.2009 koostatud tunnistaja SZ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.03.2009 kella 10:40 ajal pidas tunnistaja kaupluses Säästumarket turvatöötajana kinni noormehe, kes oli möödunud kassadest jättes kauba eest maksmata 379,80 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 3-4) • 30.03.2009 koostatud kahtlustatava J.T ülekuulamise protokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 30.03.2009.a. umbes kella 11:00 paiku läks ta üksinda Tallinnas Telliskivi asuvasse „Säästumarket" kauplusesse, et osta gin'i, selleks oli ka raha. Võttis gin 1,5 liitrises pudelis, maksis selle eest kassas. Siis märkas, et turvatöötajat ei ole näha, siis tekkis tal varguse tahtlus, sisenes uuesti kaupluse müügisaali, kus võttis 2 „Bacardi" rummi pudelid, maksumusega üle 100 krooni, pani need jope põue. Möödus kassast, rummipudelite eest tasumata, välisukse juures peatati ta naisterahva poolt. Kohe andis kaupluse juhatajale need rummi pudelid. Siis tuli turvatöötaja, kes toimetas ta turvaruumi, kuni politsei saabumiseni. Tehtut kahetseb puhtsüdamlikult. Rummi kavatses endale jätta. (t/l 8-9) • 07.04.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks asitõendiks CD plaat videosalvestustega. Videosalvestuselt oli näha, kuidas J.T Säästumarketi alkoholi letilt võttis heleda pudeli, liikus eemale ja pani selle oma jope põue. 3 Seejärel tuli ta veel korra tagasi, võttis uuesti samasuguse pudeli ning pani selle põue. (t/l 13-21) • Väljatrükk 17.01.2009 otsusest väärteoasjas nr 2317,09,000429, millega J.T-le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 900 krooni. (t/l 30) • Väljatrükk 07.04.2009 otsusest väärteoasjas nr 2316,09,003263, millega J.T-le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 1200 krooni ja NPALS § 15 1 alusel rahatrahv 1200 krooni. (t/l 31-32) 28.04.2009 varguse katse episood • 28.04.2009 koostatud A-Selver AS-i avaldusest nähtuvalt 28.04.2009 kell 14:06 peeti kauplusest Pelgulinna Selver kinni isik, kes oli läbinud kassad, jättes tasumata kauba eest summas 259 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. A-Selver AS tsiviilhagi esitada ei soovi.( t/l 40) • 28.04.2009 koostatud tunnistaja RTülekuulamisprotokolli kohaselt oli tunnistaja tööl Pelgulinna Selveris turvatöötajana, kui nägi kaupluse kaameratest meesterahvast, kes võttis riiulilt kreemi, läks kommi osakonda, eemaldas triipkoodi, peitis kreemi jope sisse. Tunnistaja pidas noormehe kinni. №ormees oli agressiivne. Kaup tagastati kauplusele. (t/l 43-44) • 29.04.2009 koostatud kahtlustatava J.T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 28.04.2009.a. umbes kella 14:00 paiku läks ta üksinda kauplusesse Pelgulinna Selver, märkas, et turvatöötajaid ei ole kaubasaalis, siis tekkis tal varguse tahtlus, võttis riiulilt kreemi, kõndis müügisaalis ringi, eemaldas kleepsu, möödus kassast, kauba eest tasumata ja ta peeti kinni. Tehtut kahetseb puhtsüdamlikult. Kauba kavatses maha müüa. (t/l 48-50) 16.04.2009 varguse katse episood • 16.04.2009 koostatud Tallinna Kaubamaja AS-i avaldusest nähtuvalt 16.04.2009 peeti kauplusest kinni isik, kes oli läbinud kassad jättes tasumata kauba eest summas 191 krooni. (t/l 55) • 16.04.2009 koostatud tunnistaja KZ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt oli tunnistaja tööl Tallinna Kaubamajas turvatöötajana, kui kaupluse turvaväravate signalisatsioon hakkas tööle. Turvakontrolli käigus avastati meesterahva püksisäärest pudel viskit. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 57-58) • 17.04.2009 kahtlustatava J.T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 16.04.2009.a. umbes kella 21:30 paiku läks koos vennaga kauplusesse Tallinna Kaubamaja, võttis riiulilt pudeli viskit, pani pükste taskusse, liikus kassast mööda viski eest maksmata, turvaväravad andsid häiret, arvas, et vend maksab pudeli viski eest ja ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Pakkus turvatöötajatele, et vend maksab pudeli viski eest aga nad ei nõustunud. J.T järeldas, et tema vend maksab viski eest, kuna ta teadis, et tal ei ole raha. Varguse tahtlust tal ei olnud. (t/l 64-66) • 29.04.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks Tallinna Kaubamaja videosalvestus. Videosalvestuselt oli näha, kuidas müügisaalist kassasse liikus meesterahvas, kes pani kassa liinile rohekat värvi umbes 1,51 pudeli ja heledat värvi purgi. Meesterahva juurde müügisaalist tuli meesterahvas (edaspidi J.T ), ulatus kätt kassaliinile. Meesterahvas maksis, möödus kassast ja turvaväravast, võttis pudeli ja purgi. J.T möödus kassast ja turvaväravast. Turvaväravatel hakkas vilkuma lamp, meesterahva juurde tuli turvatöötaja, J.T võttis purgi meesterahva käest ja möödus turvaväravast müügisaali ja turvavärava lamp hakkas vilkuma. J.T möödus turvaväravast seljakott käes, turvavärava lamp hakkas vilkuma. (t/l 6874) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 0 krooni. (t/l 34) 4 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava J.T süüd tunnistavaid ütlusi, Rimi Eesti Food AS-i, A-Selver AS-i ja Tallinna Kaubamaja AS-i avaldusi, tunnistajate SZ´i, RTja KZ´i ütlusi, otsuste väljatrükke väärteoasjades, asitõendite vaatlusprotokolle, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.T käitumine kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli J.T temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, kes on eelnevalt korduvalt karistatud KarS§ 218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ja kes pani seejärel lühikeste ajavahemike järel toime kolm varguse katset järjest. Seega oli J.T KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 30.03.2009 kella 10.35 ajal Tallinnas, Telliskivi 61 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluva Säästumarketi müügisaalis pani ta endale põue 2 pudelit rummi kogumaksumuses 379.80 krooni ning möödus kassadest kauba eest tasumata, peeti aga kinni turvatöötajate poolt. 16.04.2009 kella 21.55 paiku Tallinnas, Viru väljak 4/6 asuvas Tallinna Kaubamajas peitis endale riiete alla 1 pudeli viskit Red Label maksumusega 191 krooni ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötajate poolt. 28.04.2009 kella 14.05 paiku Tallinnas, Sõle 51 asuvas A- Selver AS-e kuuluvas Pelgulinna Selveris peitis müügisaalis oma jope alla karbi kreemi Collagen Fille maksumusega 259 krooni ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ja tal on suured rahalised kohustused riigi ees tasumata trahvide ja menetluskulude näol. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, millest annab tunnistust ka järjestikku toimepandud süütegude varavastane iseloom, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kuritegude toimepanemise eest kokku 5 korda. Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatav narkosõltlane, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei sobi oma isikuandmete tõttu ka kriminaalhooldusele ja süüdistatav käituks kriminaalhooldust takistavalt. Peale selle on tema suhtes juba karistuse tingimisi kohaldamata jätmist proovitud, kuid see ei ole andnud tulemusi. Ka viimase karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabanemise järgselt pöörati ärakandmata karistus täitmisele. Seetõttu leiab kohus, et mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Mis puudutab mõistetava karistuse määra, siis leiab kohus, et kuivõrd kõik inkrimineeritud kuriteod jäid katse staadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud ning ründed olid suunatud väheväärtuslike vallasasjade vastu, siis võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming Kohtunik 5