1-09-14206/20

(08260106215)Taotluse sisu Taotluse esitaja Z.R-ile Tartu Maakohtu 14.10.

1. a otsusega määratud käitumiskontrolli tähtaja pikendamine Kriminaalhooldusametnik Helle Torm Süüdimõistetu Z.R Elukoht: xxx; isikukood: xxx; Süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 14.10.
2. a otsusega KarS § 199 lg 1 järgi ning KarS § 87 alusel vabastatud karistusest käitumiskontrollile allutamisega 1 aastaks Käitumiskontrolli algus 22.10.
3. a ja lõpp 21.10.
4. a RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 87 lg 2 ja KrMS § 430 Pikendada Z.R-ile Tartu Maakohtu 14.10.
5. a otsusega määratud katseaega 6 (kuue) kuu võrra, s.o. 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuuni, kuni 21.04.2011.a. kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. Edasikaebamise kord. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1

(3)Põhjendused. Tartu Maakohtu 14.10.

1. a otsusega tunnistati süüdi Z.R KarS § 199 lg. 1 järgi. KarS § 87 alusel vabastati Z.R KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusest ja tema suhtes kohaldati KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamist. KarS § 87 lg 2 alusel kohustati Z.R 1 (ühe) aasta jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. ning KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrattud kontrollkohustust: jätkata õpinguid omandamaks põhiharidust. Kohtuotsus jõustus 22.10.
2. a. Kriminaalhooldusametnik taotleb käitumiskontrolli tähtaja pikendamist 6 kuu võrra. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, kriminaalhooldusalune ei ilmu registreerimisele ning ei omanda määratud ajaks üldharidust või eriala. Z.R katseaeg algas 2010.a. novembris. №ormees õppis siis Tartu Raatuse Gümnaasiumi
3. klassis. Igal veerandil oli Z.R tunnistusel vähemalt üks puudulik hinne. I veerandil kehaline kasvatus, II veerandil inglise keel, III veerandil füüsikas, inglise keeles, keemias, IV veerandil ajaloos, eesti keeles ja kirjanduses, geograafias, inglise keeles ja matemaatikas. Z.R lõpetas Tartu Raatuse Gümnaasiumis
4. klassi suvetööga. 2010.a. septembrist jätkab Z.R õppimist Tartu Raatuse Gümnaasiumi
5. klassis. 14.10.10.a. vestles kriminaalhooldusametnik Z.R klassijuhataja H. T.-ga. Selgus, et 2010.a. I õppeveerandil on Z.R hinnetelehel olevate hinnete järgi 11-st õppeainest 7-s aines kindlad nn kaheseisud, 3-s õppeaines on tal puudumiste tõttu liiga vähe hindeid. Käesoleva õppeaasta I veerandi jooksul on Z.R puudunud põhjuseta juba 18 tundi. Klassijuhataja arvates Z.R niisuguse käitumise ja suhtumise juures tõenäoliselt
6. klassi ei lõpeta. Kokkulepitud aegadel ei ole Z.R registreerimistele jõudnud viiel korral. Õppeaasta I veerandil on Z.R käinud kriminaalhooldaja juures registreerimistel kolmel korral. Kõigil kolmel korral kinnitas noormees, et tal on kõigis õppeainetes hinded korras. Oma sõnul hindas ta probleemseks vaid olukorda matemaatikas, kus nägi ohtu, et tema teadmisi esimese õppeveerandi põhjal hinnatakse puudulikuks. Registreerimiskohustuse rikkumist on noormees kõikidel kordadel põhjendanud unustamisega. Hoolduskava täitmine käitumiskontrolli ajal. Korralikult koolis käimine - Registreerimistel läbiviidud vestlustel ei ole noormees ise näinud probleemi oma koolikohustuse täitmises. №ormehe arvates pole selles midagi halba, kui veerandihinnetes on mõned puudulikud hinded ning klassi võib lõpetada suvetööga. Peale
7. klassi lõpetamist suvetööga vestles kriminaalhooldusametnik Z.R-iga ning noormees jõudis arusaamisele, et
8. klassis peaks oma suhtumist muutma ning hakkama rohkem õppima. Eelpool 2

(3)toodud andmete põhjal võib öelda, et noormees oma suhtumist õppetöösse muutnud ei ole. Samuti ei jõua noormees sageli õigeks ajaks kooli ja lahkub tihti viimastest tundidest. Kiusatuste vältimine - Z.R on olnud varasemalt probleeme kanepi suitsetamisega. 2010.a. juunis pöördus kriminaalhooldusametniku poole Z.R vanaema, kes oli mures noormehe käitumise pärast. №ormees oli varastanud kodust riideesemeid ja need maha müünud, et saada raha kanepi ostmiseks. Vanaema politsei poole pöörduda ei soovinud. №ormees tunnistas ka ise kriminaalhooldusametnikule, et tarvitas kanepit ühel korral. Kuriteoni viinud käitumise analüüs - Registreerimistel läbiviidud vestlustel on kriminaalhooldusametnik analüüsinud noormehega kuriteoni viinud asjaolusid, püüdnud noormehele selgitada, et probleemide tekkimisel tuleb nendest rääkida lähedaste inimestega, mitte aga varjata probleeme ning püüda leevendada neid kanepi suitsetamisega. Hoolduskavas katseajaks püstitatud eesmärgid on jäänud enamuses täitmata. Samuti on noormees esitanud kriminaalhooldusametnikule valeandmeid oma koolikohustuse täitmise kohta. Registreerimistel läbiviidud vestlustel on jäänud mulje, justkui noormees saaks aru oma tehtud vigadest ja on teadlik, kuidas peaks käituma, aga ei ole senini oma käitumist parandanud. Karistusregistri 14.10.10.a. väljavõtte andmetel on Z.R katseajal ühel korral karistatud Alkoholiseaduse § 71 alusel. Mõisteti rahatrahv 240 krooni. Õppeaasta alguses teavitas kriminaalhooldusametnik Z.R , et kui noormees käib I veerandil korralikult koolis ja tema tunnistusele ei tule puudulikke hindeid, siis lõppeb tema katseaeg õigeaegselt. Kui Z.R täida korralikult koolikohustust ja õppimine ei ole korras, siis taotleb kriminaalhooldusametnik katseaja pikendamist. Katseaja pikendamise vajalikkuses olid kindlad ka Z.R vanaema (vanaema on noormehe seaduslik esindaja) ja klassijuhataja. Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Z.R käitumiskontroll ei ole kulgenud nõuetekohaselt. Ta on rikkunud KarS § 75 lg 1 p 1 järgi temale määratud kontrollnõuet ja jätnud täitmata registreerimiskohustuse. Samuti ei ole ta kohusetundlikult õppinud ning sellega seab ohtu põhihariduse omandamise. Hariduse omandamine oli Z.R-ile määratud kontrollkohustuseks KarS § 75 lg 2 p 4 alusel. Kontrollnõude ja –kohustuse mittenõuetekohane täimine on sõltunud Z.R-ist endast, tema eluviisidest. Z.R on alaealine. Tema mõjutamiseks muuta suhtumist senistesse eluviisidesse on käitumiskontrolli tähtaja pikendamine põhjendatud. Hariduseta on ta edaspidi nõrk konkurent tööturul. Alkoholi ja narkootikumide kui sõltuvusainete tarvitamine muudab isiku veelgi nõrgemaks. Kuni täisealiseks saamiseni on võimalik alaealist mõjutada ning selleks on vajalik kriminaalhooldusametniku tugi. Ene Muts täitmiskohtunik 3