1-08-6566/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemsie aeg

1. mail 2011 Jõhvi kohtumajas Toimiku number 1-08-6566 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretäri Piret Juuse juuresolekul Tõlk Riina Palmi Prokurör Sergei Travnikov Asja arutamise aeg 11.05.2011 Jõhvi kohtumajas avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu A.S, isikukood xxx, elukoht xxx Taotlus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Luule Kärneri erakorraline ettekanne nr 30769, A.S-ile Harju Maakohtu 14.05.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse, mille kandmisest ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 13.09.2010 määrusega täitmisele pööramiseks. Tuvastatud asjaolud A.S tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.05.2008 kohtuotsusega § 424 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 3 aasta 2 kuu ja 20-päevase vangistusega. Harju Maakohtu 13.09.2010 määrusega on ta tingimisi enne tähtaega vabastatud ülalnimetatud karistuse kandmisest ja pidi täitma KarS § 75 lg 1 pp 1-5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Peale seda KarS § 75 lg 2 alusel on talle määratud kohustused: 1) pöörduda narkoloogi vastuvõtule 2 kuu jooksul peale vanglast vabanemist, vajadusel alluda ravile ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 5) läbida sotsiaalabiprogramme, kui kriminaalhooldaja pakub. Kriminaalhooldusametniku 31.03.2011 erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et A.S ei järgi kontrollnõuet - ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks Peale seda ei täida temale määratud kohustusi: Ei hoidu suhtlemast kohtu määratud isikutega Ei osale sotsiaalabiprogrammis Esimene kriminaalhooldusalane kohtumine A.S-iga toimus 27.09.
2. A.S-ile selgitati kohtumääruse sisu, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning võimalikke tagajärgi kriminaalhoolduse nõuete rikkumise korral ning ta omakäeliselt kinnitas, et selgitatu on talle arusaadav. Teisel kriminaalhooldusalasel kohtumisel 05.10.2010 selgitati A.S-ile sotsiaalabiprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening" olemust ning seda, et programmilise tegevuse läbimine on kohtu poolt määratud kohustus ja sellest keelduda ei saa. Juba siis A.S oli seisukohal, et tema puhul sotsiaalabiprogrammi läbimine ei ole vajalik, kuna vangistuse ajal tal on mitmed sotsiaalabiprogrammid läbitud. Infobaasis Vangis on andmeid vaid Liiklusohutuse programmi läbimise kohta, veel mingite sotsiaalabiprogrammide läbimisest teavet ei ole. Kodukülastuse ajal 19.01.2011 kriminaalhooldus ametnik teavitas A.S sotsiaalabiprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening" algusest 15.02.2011 ning järgnevatest grupitöö toimumise aegadest, samuti ühistranspordi liikumisaegadest ja piletihindadest Aseri ja Jõhvi vahel. A.S keeldus grupitööst viidates rahapuudusele. Kuna A.S keeldus talle pakutud sotsiaalabiprogrammist, siis sellega ta rikkus kohtu poolt määratud kohustust - läbida sotsiaalabiprogramme, kui kriminaalhooldaja pakub. A.S-i puhul kõige suuremaks uue kuriteo riskifaktoriks ning ohu allikaks on alkoholi tarvitamine. Sellest tulenevalt 15.10.2010 tehti esimene alkoreid koos Viru Vangla julgeolekutöötajatega, kellel oli teavet A.S-i alkoholi tarvitamisest. Kella 21 paiku ei olnud võimalik A.S kontrollida, kuna majja sisse ei pääsenud ning telefoni ta vastu ei võtnud. Teistkordne alkoreid viidi läbi 28.02.2011 kella 9 paiku ja ka seekord majja sisse ei pääsenud ning A.S järjekordselt telefoni vastu ei võtnud. Nagu võib järeldada A.S-i kirjalikust seletusest 24.03.2011, siis alkoreidi toimumise ajal teda Aseris ei olnud, ta oli Elvas juba enam kui nädal aega. 18.01.2011 A.S telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga väitis, et ta haiguse tõttu ei saa ilmuda vastuvõtule. Siis lepiti kokku, et kriminaalhooldusametnik järgmisel päeval teeb kodukülastuse. 19.01.2011 kella 11 paiku A.S-i seisund ei viidanud haigusele, millele ta viitas eelmisel päeval. 15.03.2011 ennelõunasel ajal A.S telefonivestluses järjekordselt palus luba kriminaalhooldusalase kohtumise aja muutmiseks, kuna tal, väidetavalt on kõrge palavik hommikul käis perearsti vastuvõtul ja iga päev pereõde käib teda kodus süstimas. Telefonivestluses Aseri Perearstikeskuse pereõega ilmnes, et viimati käis A.S perearsti vastuvõtul 2006.aasta oktoobris, kodus mingit süstimist ei toimu ja 15.03.2011 hommikul ei olnud võimalik perearsti vastuvõtul käia, sest vastuvõtt teisipäeviti algab alles kell
3. Seega A.S teadlikult püüdis eksitada kriminaalhooldusametnikku. Kriminaalhooldus ei toimi ka selles osas, et A.S pidevalt suhtleb kriminaalkorras karistatud isikuga ja ta lahkus oma alalisest elukohast aadressiga xxx kauemaks kui 15 päevaks nendeks toiminguteks A.S ei ole kriminaalhooldusametnikult luba saanud, tegelikult ta pole luba isegi mitte taotlenud. 24.03.2011 A.S-i omakäelisest seletusest ilmneb, et 15.03.2011 ta pidi tulema kriminaalhooldusalasele kohtumisele, kuid ta ei saanud tulla, sest sellel ajal ta oli Elvas tööl ning tol päeval tal ei olnud raha Kiviõlis toimuvale kriminaalhooldusalasele kohtumisele sõitmiseks. 15.03.2011 A.S pettis kriminaalhooldusametnikku, kui ütles, et haiguse tõttu ei saa kriminaalhooldusalasele kohtumisele tulla. Elvasse sõitis 20.02.2011 ja tagasi tuli 17.03.
4. Elvas tegi ehitustöid, kuid töötasu ei saanud õigel ajal kätte, mistõttu ei saanud ka kriminaalhooldusametniku vastuvõtule tulla. Elvas A.S elas oma sõbra juures, kuid täpset aadressi ta ei tea. Sõprus tekkis ühise vangistuse ajal ja tolle sõbraga A.S suhtleb pidevalt. 24.03.2011 seletuses A.S märkis, et 19.01.2011 kriminaalhooldusametnik kõneles temaga sellest, et 15.02.2011 algab sotsiaalabiprogramm ja selleks ta peab 8 korda sõitma Jõhvi. A.S keeldus sotsiaalabiprogrammis osalemisest rahapuuduse tõttu. Pealegi Murru Vanglas ta läbis kõik sotsiaalabiprogrammid ja see on dokumentides kirjas. Seega katseaja kulgu võib hinnata negatiivseks, sest A.S ei suutnud täita kohtu poolt määratud kohustusi, olles eelnevalt andnud oma nõusoleku. puhul ei ole otstarbekas tema jätkuv allutamine Kriminaalhooldaja leiab, et A.S-i käitumiskontrollile, kuna ta teadlikult ei täida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi ega antud lubadusi mistõttu palub kriminaalhooldusametnik pöörata mõistetud karistus täitmisele. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega ja prokuröri arvamusega leidis, et keeldudes kriminaalhooldusametniku poolt pakutud sotsiaalprogrammist osalemisest, lahkudes elukohast küsimata selleks eelnevalt kriminaalhooldusametniku luba ning suheldes kriminaalkorras karistatud isikuga - rikkus A.S temale Harju Maakohtu 13.09.2010 määrusega pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Prokurör leidis, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ja mõistetud vangistus asendada ÜKT-ga A.S palus karistust täitmisele mitte pöörata ja lubas edaspidi täita kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 76 lg 5 kui vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kohus kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. KrMS §427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ja sellele lisatud materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et ei ole otstarbekas pöörata täitmiseleA.S-i poolt ärakandmata karistuse osa. on olnud kriminaalhooldusel pool aastat, selle aja jooksul uusi süütegusid A.S toime pannud ei ole ning on käinud registreerimas enamasti õigel ajal. Kontrollnõue – kriminaalhooldusametniku eelneva loa saamata elukohast lahkumine kauemaks kui 15 päevaks – rikkumine oli ühekordne, ning süüdimõistetu on seda üles tunnistanud ja kahetsenud, lubades hoiduda edaspidistest rikkumistest. Pakutud sotsiaalabiprogrammis mitteosalemine on seotud süüdimõistetu materiaalsete raskustega. A.S elab Aseris ning sotsiaalabiprogrammis osalemiseks peaks ta 8 korda sõitma Jõhvi, milleks tal puudus raha. Eeltoodut arvestades loeb kohus A.S-i keeldumise põhjendatuks temast mitteolenevatest põhjustest tulenevalt. Arvestades ülaltoodut, A.S-i soovi elada seaduskuulekalt ja edaspidi täita kontrollnõudeid ja kohustusi, kohus leiab, et kriminaalhooldus tema suhtes tuleks jätkata, mis annaks võimaluse viia ellu hoolduskavas püstitatud eesmärke ning suunata ja jälgida tema käitumist. Seega kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes KarS § 76 lg.5, KrMS § 427, § 432, kohus MÄÄRAS: Jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes nr 30769 esitatud taotlus A.S-ile (ik xxx) Harju Maakohtu 14.05.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri)