Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 18.04.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-5771 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks E.F sünd. xxx, isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 29.06.2010 ja lõpp 16.10.2011 Jätta E.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 21.02.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav E.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.06.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §298 lg.1 ja §22 lg.2, 3 - §325 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 3 kuud 17 päeva alates 29.06.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 6 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, vangistust kannab 4-ndat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kinnipeetav keeldus majandustöödest. Kinnipeetava pass kehtis kuni 22.02.
- Kinnipeetaval on 1 võlgnevusi summas 5627,60 eurot ja vabanemisfondis on 37,07 eurot. Kinnipeetava sõnul toetab teda materiaalselt ema. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja õde, suhted on head, suheldakse telefoni teel. Enamuse kinnipeetava tutvusringkonnast moodustavad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava kinnitusel on ta ära proovinud kõik narkootikumid, põhilisteks peab heroiini. Kinnipeetav on viibinud ka võõrutusravil. Kinnipeetav tunnistab probleeme ainult üldjoontes, nende tekkimises süüdistab saatust ja nende lahendamisoskus on puudulik. Kinnipeetava tuleviku eesmärgid on ebamäärased. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kuigi kinnipeetav sobib formaalselt kriminaalhooldusele, leiab kriminaalhooldusametnik, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur seoses sõltuvusprobleemidega. Ka vangistuse ajal ei ole kinnipeetava käitumine muutunud seadusekuulekaks, käesolev kuritegu on toime pandud karistuse kandmise ajal, samuti on ta korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetaval on soovitav osaleda vangistuses sotsiaalprogrammides, et omandada oskused, mille abil on võimalik kontrollida oma käitumist, sõltuvusprobleeme ja elada seaduskuulekalt. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema juurde, tegemist on 2-toalise korrastatud korteriga, kus elab üksi kinnipeetava ema. Vabanemise korral puudub kinnipeetav garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema on valmis poega moraalselt ja materiaalselt toetama. Kinnipeetava ema ei tööta. Maakohtu istung Kinnipeetav E.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et talle on tegelikult määratud vaid 1 distsiplinaarkaristus, mitte 6, tööst vanglas ta tõepoolest keeldus, uut passi ei ole ta taotlema asunud, kuid talle on kuu aega tagasi kaheks järgmiseks aastaks väljastatud elamisluba. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, vangistust kannab neljandat korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust, mis on toime pandud karistuse kandmise ajal Tartu Vanglas. 2 Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 6 distsiplinaarkaristust, kõik need aastal 2010 (05.02.2010, 23.02.2010, 25.03.2010, 30.03.2010, 18.06.2010 ja 20.07.2010). Kinnipeetava seletused selle kohta, et talle on määratud vaid üks distsiplinaarkaristus, ei tugine asja materjalidele. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. Ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses ja on lisaks korduvatele distsipliinirikkumistele pannud vanglas toime ka uue kuriteo. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos kindlate käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Kuna asja materjalide kohaselt ei suuda kinnipeetav juba vangistuses käituda seaduskuulekalt, puudub maakohtul veendumus selles osas, et vabaduses ta seda suudab ning hakkab kõiki ettenähtud nõudeid täitma. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, seega ka kindel ja püsiv legaalne sissetulek. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 5627,60 eurot, varem on ta korduvalt karistatud muuhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on materiaalsete raskuste tekkimisel oht uute kuritegude toimepanemiseks antud kinnipeetava poolt kõrge. Kuigi kinnipeetava ema on nõustunud poega toetama muuhulgas ka materiaalselt, ei ole see väga tõenäoline, kuna kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ei tööta ja on vaid oma ema hooldaja. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav enda kinnitusel proovinud ära kõik narkootikumid, mida ta nii nuusutas, suitsetas ja süstis. Põhiliseks narkootikumiks pidas kinnipeetav enda jaoks heroiini ja teisi opiaate. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kinnipeetav oleks oma sõltuvusega vangistuses midagi ette võtnud. Kinnipeetav kinnitas küll maakohtu istungil, et narkosõltlane ta ei ole suudab ise ilma narkootikumideta elada, kuid arvestades narkootikumide tarvitamise pikka aega, ei pea maakohus seda tõenäoliseks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval käesoleval ajal kehtiv isikut tõendav dokument, kuna tema pass aegus 22.02.
- Kinnipeetav kinnitas küll maakohtu istungil, et talle on väljastatud uus elamisluba, kuid tõendid selle kohta asja materjalides puuduvad. Omamata kehtivat isikut tõendavat dokumenti, ei ole kinnipeetaval võimalik asuda legaalselt tööle ning saada erinevaid sotsiaaltoetusi. Kindla elukoha olemasolu on antud asjas positiivne, kuid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud ja maakohus jätab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Olukorras, kus kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, ei ole varasematest karistustest teinud enda jaoks mingeid järeldusi, ei ole aru saanud oma kuritegude 3 tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Kinnipeetav, kes pani korduvalt kuritegusid toime ja sooritas neid ka vangistuses viibimise ajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud ning tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 20.05.2011 №oremreferent Liivi Õun 4