Obsah (6)

§ 417§ 432§ 429§ 424§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Asenduskaristuse kohaldamise avalduse rahuldamata jätmine Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Avalduse ese Määruse tegija Avaldaja

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Tartu Maakohtu
2. juuni 2008 otsusega A.E-le mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamiseks. Täiendavad otsustused
3. Saata määruse koopia kohtutäiturile ja sissenõudjale. Selgitused kohtumäärusele
4. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjaolud 1.
6. Kohtulahend Tartu Maakohtu
7. juuni 2008 otsus A.E süüdimõistmises KarS § 275 järgi ja karistamises rahalise karistusega 41 päevamäära, s. o 3 813 krooni. Rahaline karistus on tasumata. 1.
8. Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud
9. detsembril 2010 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse A.E-le mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamise otsustamiseks.
10. Kohtu põhjendused 2.
11. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud

1. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
2. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432).

§ 417

(Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine) lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele.

§ 432

(Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul (

§ 432

lg 3).

§ 429

. (Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord) lg 1 p 4 kohaselt kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et :rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kohtutäituri taotlus esitatud asjaoludest ja eelnevast täitemenetlusest tulenevalt.

§-s 417 (Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine) lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KarS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Täitemenetluse seadustiku (™S) § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed) lg 2 kehtinud redaktsiooni järgi teatab kohtutäitur avalduse kohtule esitamisest ka võlgnikule.

§ 429

(Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord) lg 1 p 4 ja 5 kohaselt kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et: rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga või varaline karistus asendatakse vangistusega. ™S § 8 (Kohtutäituri kohustused) kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri

1. detsembri 2009 määrusega nr 42 kehtestatud ja enne seda kehtinud Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu. 2.
2. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs 2 Kuna võlgnikust süüdimõistetut on karistatud enne
3. jaanuari 2010 on kohtutäituri avalduse lahendamisel kohaldatav ™S redaktsioon, mille § 201 lg kohaselt avaldus süüdimõistetul tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga esitab kohtule kohtutäitur ja täitur teatab avalduse esitamisest ka võlgnikule. Kohtutäituri poolt kohtule esitatu põhjal ei ole kohtul võimalik teha otsustust asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna kohtutäituri avaldusest ei nähtu, et ta oleks avaldusest teavitanud võlgnikku. Kohtutäituri avaldusest nähtub, et täituril on olnud võlgniku tegelik asukohta (elukoht) teadmata.

§ 429

kohaselt on kohtutäitur õigustatud sellisel juhul esitama kohtule süüdimõistetud võlgniku vahistamistaotluse. Kohtutäitur saab esitada kohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks peale seda kui täitemenetluses on kõik vajalikud toimingud tehtud, et süüdimõistetu rahalise karistuse tasuks. Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta tuleb kohtutäituril asenduskaristuse taotluses esitada usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas ka toiminguid, mis käsitlevad süüdlase asukoha kindlakstegemist. Kohtu käsutuses sellise usaldusväärse informatsiooni olemasolu võimaldab kohtul õigeaegselt rakendada abinõusid süüdlase toimetamiseks kohtusse, vältimaks karistuse aegumise. Süüdlase isikliku osavõtuta ei ole kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus ei tee üldjuhul toiminguid, mis kuuluvad kohtutäituri kompetentsi. ™S § 206 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist

§ 424kohaselt.

Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed. Kohus juhib tähelepane sellele, et võimalik rahalise karistuse vangistusega asendamise menetlus ei saa olla täitemenetlust asendav ega seda sisuliselt täiendav menetlus. Kui täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud, on kohtutäituri võimalus asenduskaristuse taotlus kohtule esitada. Vangistus isikult vabaduse võtmisega on põhiõiguse riive, millele eelnev menetlus peab olema ammendav ja seaduste mõttele vastav. Kui süüdimõistetu asukoha kindlakstegemiseks on kohtutäitur kõik võimalikud abinõud rakendanud ning asukohta või tegelikku elukohta ei ole täituril õnnestunud kindlaks teha, siis on asi menetletav

§ 429

lg 4 kohaselt – kohtutäituri poolt süüdimõistetu vahistamistaotluse esitamisega kohtule. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik 3