järgi mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, mis on 8221,50 krooni krooni s.o 164 päevamäära vangistusega 1 kuu 24 päeva.
lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 108 tundi.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 kuud.
lg 4 alusel kohustada N.H üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
järgi ja karistuseks on mõistetud rahaline karistus 240 päevamäära ulatuses, s.o 12000 krooni.
lg 1 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi 1 aasta jooksul, N.H kohustati alates 2007.a aprillist tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 1000 krooni kuus. Kohtuotsus jõustus 04.04.2007.a. 22.04.2009.a esitas Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsar kohtule avalduse N.H-le määratud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on 29.05.2008.a N.H suhtes algatatud täitemenetlus Tartu Maakohtu 28.03.2007.a. otsuse nr 1-07-3768 ja sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskuse avalduse alusel, täitmisteade on kätte toimetatud 04.07.2008.a väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. N.H ei ole täitemenetluse käigus tasunud temale kohtuotsusega määratud rahatrahvi ja nõude jääk on 9000 krooni. Kontrollimise tulemusel tegi kohtutäitur kindlaks, et võlgnik N.H puudub vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel taotleb kohtutäitur otsustada kohtul rahatrahvi jäägi asendamine. 11.05.2009.a kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et 06.05.2009.a maksis võlgnevusest ära 1000 krooni. N.H on alates jaanuarist töötuna registreeritud. Kohtuotsuse tegemise ajal töötas mööblifirmas ja hiljem FIEna, remontis mööblit. 2009.a maist saab invaliiduspensioni, umbes 3000 krooni kuus. Töövõimekadu on 70%, ei tohi tõsta raskusi. Süüdimõistetu soovis rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Prokurör toetas kohtuistungil rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga. 18.05.2009.a esitas kohtutäitur kohtule teate, mille kohaselt tasumata trahvi jääk 8221,50 krooni. Kohus leiab, et taotlus N.H suhtes rahalise karistuse asendamiseks vangistusega on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga.
lg 1, 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga, rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab seejuures üks päev vangistust.
lg 1 alusel mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga; ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd; vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. N.H andis vastava nõusoleku. Eeltoodu alusel asendab 2
Määruse tegemisel juhindub kohus
§-dest 69, 70 ja KrMS §-dest 431, 432. Haide Rimmel Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.