KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08 juunil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-1918 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu M.O (isikukood: xxx; karistust Viru Vanglas) kannab RESOLUTSIOON Jätta M.O elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja M.O-le. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 18.mail 2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M.O mõisteti süüdi Viru Maakohtu 10.02.2009 kohtuotsusega nr.1-08-1918 KarS §200 lg 2 p 4,7 järgi ning karistati 3 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus 19.11.2007 ja karistuse kandmise lõpp 18.11.2010. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras. Varem on ta kriminaalkorras karistatud, vanglas karistust kannab teist korda. Enne vangistust oli probleeme alkoholiga, kuritegu pani toime alkoholijoobes. Võimalikul vabanemisel asub elama vanemate juurde aadressil xxx Teatud olukordades võib isik käituda agressiivselt, et saavutada oma tahtmist. Ettetulevad probleeme ei lahenda sihipäraselt, tarvitab selle asemel hoopis alkoholi. Sageli ei oska kinnipeetav 1
(3)asetada ennast teiste inimeste olukorda ja eeldab, et mõeldakse sarnaselt. Ohustatud on ühiskond, isik võib käituda alkoholi joobes agressiivselt ja etteaimamatult Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu M.O tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemine risk M.O poolt on suur ning ei toeta tema tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. M.O alates 2003 aastast on 2 korda kohtu poolt karistatud kriminaalkorras. Kuriteod olid sooritatud alkoholijoobes. Kuritegude dünaamika on raskenev. Kinnipeetava perekond on nõus moralselt ja materiaalselt toetust osutama pärast vabanemist. Kinnipeetaval ei ole garanteeritud töökohta ja arvestatavat töökogemust töö leidmine peale vabanemist on keeruline. Töötus ja rohke sisustamata vaba aeg soodustavad seadusevastasele käitumisele asumist. Peale seda on risk, et ta hakkab vabanedes uuesti alkohol tarvitama, mis võib negatiivselt mõjutada tema käitumist pärast vabanemist ja olla uue kuriteo sooritamise riskiks. M.O taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise valve alla. Prokuröri hinnangul M.O ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et M.O tuleb jätta elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on varem kriminaalkorras karistatud ning kandnud ka vanglakaristust. Vaatamata sellele, et kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud, paranemise teele ei asunud pannes toime uue esimese astme kuriteo, mis räägib sellest et ta ei suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib eeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval vabaduses puudub kindel töökoht või muu sissetuleku allikas ning tal puudub isikuttõendav dokument, mis raskendaks koheselt tööle asumist. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholiga, mis on samuti tõsiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et M.O puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades M.O poolt toimepandud kuritegude korduvust, dünaamikat ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2
(3)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3
(3)