← Eesti

1-08-13682/16

Obsah (5)§ 248§ 199§ 306§ 180§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel. Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 15. juunil 2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve Kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-08- 13682 (07244002286) kokkuleppemen

§ 248lg 1 p 5, kohus Prokurör Süüdistatavad Kaitsjad RESOLUTSIOON OTSUSTAS: G.E tunnistada süüdi Kar

S § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi karistuseks mõista talle vangistus 3(kolm) aastat ja KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 kohaldamisega, lugedes mõistetud karistuse kaetuks Viru Maakohtu 20.02.2009 kohtuotsusega nr 1-08-9426 mõistetud karistusega 3 aastat, 1 kuud ja 16 päeva vangistust, mõista G.E-le liitkaristuseks vangistus 3(kolm) aastat, 1(üks) kuu ja 16(kuusteist) päeva. Vangistuse algust arvestada G.E-le alates 20.veebruarist

  1. N.K tunnistada süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ja karistuseks mõista talle vangistus 3(kolm) aastat. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 kohaldamisega, lugedes mõistetud karistuse kaetuks Viru Maakohtu 11.12.2008 kohtuotsusega nr nr 1-08-8446 mõistetud karistusega 3 aastat ja 11 päeva vangistust, mõista N.K-le liitkaristuseks vangistus 3(kolm) aastat ja 11(üksteist) päeva. Vangistuse algust arvestada N.K-le 11.detsembrist
  2. U.Z tunnistada süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja mõista talle rahaline karistus 70(seitsekümmend) päevamäära summas 3500(kolm tuhat viissada) krooni. U.Z tunnistada süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50(viiskümmend) päevamäära summas 2500(kaks tuhat viissada) krooni. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista U.Z-ile liitkaristuseks rahaline karistus 70(seitsekümmend) päevamäära summas 3500(kolm tuhat viissada) krooni. KarS § 74 lg 6, § 65 lg 2 kohaldamisega määrata,et U.Z-ile mõistetud rahaline karistus 70 päevamäära summas 3500 krooni viiakse täide iseseisvalt ja temale Viru Maakohtu 03.04.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistus 2 aastat ja 8 kuud jäetakse täitmisele pööramata. Rahalise karistuse võib otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
  3. Rahalise karistuse tasumist tõendav maksekorraldus esitada koheselt Viru Maakohtule. Tõkend- elukohast lahkumise keeld, tühistada U.Z-i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend – nahkkinnas- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanute A. D ja V. G. tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista solidaarselt G.E-lt , N.K-lt ja U.Z-ilt 9060 krooni kannatanu A. D. (elukoht XXX) kasuks. Välja mõista solidaarselt N.K-lt ja G.E-lt 2100 krooni kannatanu V. G. (elukoht XXX) kasuks. Välja mõista N.K-lt riigituludesse menetluskulud: 10875 krooni sundraha ja 7345 krooni määratud kaitsjale kohtumenetluse eest makstud tasu. Välja mõista G.E-lt riigituludesse menetluskulud: 10875 krooni sundraha ja 7788 krooni määratud kaitsjale kohtumenetluse eest makstud tasu. Välja mõista U.Z-ilt riigituludesse menetluskulud: 6525 krooni sundraha, 224,50 krooni kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu, 991,20 krooni määratud kaitsjale kohtueelse menetluse eest makstud tasu ja 7788 krooni määratud kaitsjale kohtumenetluse eest makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber
  4. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid kokkuleppemenetluse normide rikkumise kohta Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates
  5. juunist 2009, seega hiljemalt 22.juunil
  6. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates
  7. juunist
  8. Asjaolud ja põhjendus. 1.Kokkulepped. N.K on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud selles, et tema 20.12.2007.a kell 00.05 koos G.E-ga võõra vara äravõtmise- ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning tegutsedes kooskõlas, kuriteo toimepanemise eesmärgil, olles maja nr. XXX. esimeses sissekäigus ja kasutades momenti, kui V.G. lasi sisse tema korterisse tulnud A.D., lõid G.poolt suletava ukse sisse ja tungisid G. korterisse asukohaga XXX. N.K ja G.E-ga tuli korterisse U.Z , kes ei olnud teadlik nende kuritegelikest kavatsetustest ning N.K ja G.E tegevuse kohta U.Z ei teadnud. Korteri esikus käskis N.K A.D. jope lahti võtta ja pani selle, väärtusega 3500 krooni, endale selga. Jope taskus oli sõidupilet maksumusega 240 krooni, 30 krooni sularaha ja korterivõtmed. Seejärel N.K ja G.E käskisid kõikidel korterisolijatel jääda oma kohtadele ja ise samal ajal hakkasid korterit läbi otsima. Tegutsedes kooskõlastatult, võtsid nad ära korteris olevad kaks mobiiltelefoni №kia, kokku maksumusega 1300 kr, mobiiltelefoni Siemens maksumusega 500 kr, mobiiltelefoni Ericsson maksumusega 300 kr, V.G. ID-kaardi, A.J. Vene Föderatsiooni kodaniku passi ning testamendi A.J. nimele. Samal ajal U.Z rääkis korteriomanikuga ning tema ei näinud N.K ja G.E tegevust. N.K, kelle seljas oli A.D. jope, avastas põuetaskus korterivõtmed ning võõra vara ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil tema koos G.E-ga hakkasid taguma käte ja jalgadega A.D. vastu nägu, pead ja keha, nõudes raha ja nimetada korteri aadressi, kus A.D. elab. N.K käis mitu korda A.D. poolt nimetatud erinevatel valedel aadressidel, kuid võtmed ei sobinud lukkudega. G.E, viibides korteri esikus, pani ukse lukku, et hoida kõiki sealolijaid kinni, et keegi ei saaks sekkuda nende kuritegelikku kavatsusse tungida A.D. korterisse. Iga kord, kui N.K tuli tagasi ja nõudis õige aadressi ütlemist, siis tema koos G.E-ga tekitasid A.D. kehavigastusi. Järgmisena võttis korteri võtmed G.E, kes U.Z-iga läksid korterit otsima, N.K samal ajal oli sissekäigu esimesel korrusel, valvas olukorda ja ootas tulemust, pannes V.G. korteri koos seal viibijatega väljastpoolt lukku. Teinud kindlaks A.D. elukoha nimetatud võtmete sobitamise teel, nimelt samas sissekäigus korteri nr. XXX majas, tungisid nad kolmekesi korterisse, kus esikust varastasid nahast naiste käekoti maksumusega 2500 krooni, milles olid kuldsõrmus maksumusega 3500 krooni, kullast kõrvarõngad maksumusega 500 krooni, nahksõrmikud maksumusega 120 krooni, 3 kuupiletit - kokku 720 krooni, õpilaspilet maksumusega 80 krooni; NICE jooksukingad maksumusega 890 krooni, magamistoast võtsid nad nahast rahakott maksumusega 300 krooni, ID-kaart A.D. nimele maksumusega 150 krooni ja Hansapanga pangakaart A.D. nimele maksumusega 30 krooni. Esikust N.K võttis sinist värvi koti metallesemetega, mis ei oma väärtust. Röövitud asjadega N.K, G.E ja U.Z põgenesid. Varastatud juveelid viis G.E pandimajja. Kohtueelse uurimise käigus tagastati A.D. tema nahkjope maksumusega 3500 krooni. A.N.K, G.E ja U.Z-i ebaseadusliku tegevusega on tekitatud A.D. kahju summas 9060 krooni, A.G. tekitati kahju summas 2100 krooni, A.J. tekitati kahju summas 1500 krooni. Sel moel pani N.K toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, sissetungimisega, s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse liik ja määr: KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) aastat; Arvestades seda, et 11.12.2008.a Viru Maakohtu otsusega N.K, mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9 järgi 3 (kolm) a 6 (kuus) k vangistusega, juhindudes KarS § § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, lõplikuks karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistuse alguse ajaks lugeda alates 11.12.2008.a. G.E on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud selles, et tema 20.12.2007.a kell 00.05 grupis koos N.K-ga , võõra vara äravõtmise- ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tegutsedes kooskõlas, kuriteo toimepanemise eesmärgil olid nad maja XXX. esimeses sissekäigu esimesel korrusel ja kasutades momendi, kui V.G. lasi sisse tema korterisse tulnud A.D., lõid G. poolt suletava ukse sisse ja tungisid G. korterisse asukohaga XXX. N.K ja G.E-ga tuli korterisse U.Z , kes ei olnud teadlik nende kuritegelikest kavatsetustest ning N.K ja G.E tegevuse kohta U.Z ei teadnud. Kui N.K olles korteri esikus käskis A.D. võtta jope seljast ja pani selle, väärtusega 3500 krooni, endale selga. Seejärel G.E koos N.K-ga käskisid kõikidel korterisolijatel jääda oma kohtadele, ise samal ajal hakkasid korterit läbi otsima. Tegutsedes kooskõlastatult, võtsid nad ära korteris olevad kaks mobiiltelefoni №kia, kokku maksumusega 1300 kr, mobiiltelefoni Siemens maksumusega 500 kr, mobiiltelefoni Ericsson maksumusega 300 kr, V.G. ID-kaardi, A.J. Vene Föderatsiooni kodaniku passi, testamendi A.J. nimele. Samal ajal U.Z rääkis korteriomanikuga ning N.K ja G.E tegevust tema ei näinud. N.K, kelle seljas oli A.D. jope, avastanud põuetaskus korterivõtmed, ning võõra vara ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil tema koos G.E-ga hakkasid taguma käte ja jalgadega A.D. vastu nägu, pead ja keha, nõudes raha ja korteri aadressi, kus A.D. elab. Kui N.K käis mitu korda A.D. poolt nimetatud erinevatel valedel aadressidel, kus võtmed ei sobinud lukkudega, pani G.E ukse lukku, et hoida kõiki sealolijaid kinni, et keegi ei saaks sekkuda nende kuritegelikku kavatsusse tungida A.D. korterisse. Iga kord, kui N.K tuli tagasi ja nõudis õige aadressi ütlemist, siis koos G.E-ga tekitasid A.D.kehavigastusi. Järgmisena võttis korteri võtmed G.E tulemuseta tagasi tulnud A.N.K käest eesmärgil, et koos U.Z-iga jätkata A.D. korteri otsingut. N.K samal ajal oli sissekäigu esimesel korrusel, valvas olukorda ja ootas tulemust, pannes V.G.korteri koos seal viibijatega väljastpoolt lukku. Teinud kindlaks A.D. elukoha nimetatud võtmete sobitamise teel, nimelt XXX, tungisid nad kolmekesi korterisse, kus esikust varastasid nahast naiste käekoti maksumusega 2500 krooni, milles olid kuldsõrmus maksumusega 3500 krooni, kullast kõrvarõngad maksumusega 500 krooni, nahksõrmikud maksumusega 120 krooni, 3 kuupiletit - kokku 720 krooni, õpilaspilet maksumusega 80 krooni; NICE jooksukingad maksumusega 890 krooni, magamistoast võtsid nad nahast rahakott maksumusega 300 krooni, ID-kaart A.D. nimele maksumusega 150 krooni ja Hansapanga pangakaart A.D. nimele maksumusega 30 krooni. Esikust N.K võttis sinist värvi koti metallesemetega, mis ei oma väärtust. Röövitud asjadega N.K, G.E ja U.Z põgenesid. Varastatud juveelid viis G.E pandimajja. Kohtueelse uurimise käigus tagastati A.D. tema nahkjope maksumusega 3500 krooni. A.N.K, G.E ja U.Z-i ebaseadusliku tegevusega on tekitatud A.D. kahju summas 9060 krooni, A.G. tekitati kahju summas 2100 krooni, A.J. tekitati kahju summas 1500 krooni. Sel moel pani G.E toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, sissetungimisega, s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse liik ja määr: KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) aastat; Arvestades seda, et 20.02.2009.a Viru Maakohtu otsusega G.E mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja KarS § 266 lg 1 järgi ja karistati 3 (kolm) a 1 (üks) k ja 16 p vangistust, juhindudes KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks lugeda 3 (kolm) a 1 k (üks) 16 p vangistust. Karistuse alguse ajaks lugeda alates 20.02.2009.a. U.Z on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud selles, et tema, olles karistatud Viru Maakohtu 30.10.2006.a otsusega 2 a 8 k vangistusega katseajaga 2 a, paranemise teele ei asunud ja taas pani toime kuriteo järgmistel asjaoludel: 20.12.2007.a kella 00.05 ajal U.Z , koos N.K ja G.E-ga tuli korterisse aadressil: XXX ning N.K ja G.E tegevuse kohta U.Z ei teadnud. Viibides nimetatud korteris ja kasutades ettekääneks, et kaotas ja otsib oma nahkkinnast, lõi A.D. ja V.G.kehade vastu. Kannatanutele tekitati kehavigastusi ja füüsilist valu. Seega pani U.Z toime teise inimese löömise ehk kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo - peale selle tema koos G.E ja N.K-ga võõra vallasasja äravõtmise- ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tegutsedes kooskõlas, kuriteo toimepanemise eesmärgil ning kindlalt teades, et N.K ja G.E käes on A.D.korteri võtmed, hakkas koos G.E-ga A.D. korteri otsingut. N.K oli samal ajal sissekäigus esimesel korrusel, valvas olukorda ja ootas tulemust, pannes V.G. korteri koos seal viibijatega väljastpoolt lukku. Teinud kindlaks A.D. elukoha äravõetud võtmete sobitamise teel, nimelt XXX, tungisid nad kolmekesi korterisse, kus esikust varastasid nahast naiste käekoti maksumusega 2500 krooni, milles olid kuldsõrmus maksumusega 3500 krooni, kullast kõrvarõngad maksumusega 500 krooni, nahksõrmikud maksumusega 120 krooni, 3 kuupiletit - kokku 720 krooni, õpilaspilet maksumusega 80 krooni; NICE jooksukingad maksumusega 890 krooni, magamistoast võtsid nad nahast rahakott maksumusega 300 krooni, ID-kaart A.Dankovi nimele maksumusega 150 krooni ja Hansapanga pangakaart A.D. nimele maksumusega 30 krooni. Esikust N.K võttis sinist värvi koti metallesemetega, mis ei oma väärtust. Röövitud asjadega N.K, G.E ja U.Z põgenesid. Varastatud juveelid viis G.E pandimajja. Kohtueelse uurimise käigus tagastati A.D. tema nahkjope maksumusega 3500 krooni. Hõivatud asjadega N.K, G.E ja U.Z põgenesid. Varastatud juveelid viis G.E pandimajja. A.N.K, G.E ja U.Z-i ebaseadusliku tegevusega on tekitatud A.D.kahju summas 9060 krooni. Sel moel oma tegudega pani U.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse), grupi poolt, sissetungimisega s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi. Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 70 päevamäära ulatuses, s.o 3500.00 krooni. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära ulatuses, s.o 2500.00 krooni. Juhindudes KarS § 64 lg 1, lugeda kergeim karistus kaetuks raskeima karistusega, lõplikuks karistuseks lugeda rahaline karistus 70 päevamäära ulatuses, s.o 3500.00 krooni. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamisel võtta vastavalt KarS § 44 lg 2 aluseks miinimum päevamäär 50 krooni. Juhindudes KarS § 65 lg 2, karistus, mis on mõistetud 03.04.2006 Viru Maakohtu otsusega KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi, s.o vangistus 2 a 8 k, katseaeg 2 a., täita iseseisvalt. Asitõendiks on tunnistatud ja liidetud kriminaaltoimiku juurde U.Z-ile kuuluv nahkkinnas. 2.Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud. 2.1.Süüdistatav G.E on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Ta selgitas, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Süüdistatav N.K on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Ta selgitas, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Süüdistatav U.Z on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Ta selgitas, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Süüdistatavate kaitsjad ja prokurör kinnitasid, et nad jäävad kokkuleppe juurde. 2.2.Kohus, ära kuulanud süüdistatavate G.E, N.K ja U.Z-i seletused kokkulepete sõlmimise asjaolude kohta ning nende kaitsjate ja prokuröri arvamused, leiab G.E kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi. Karistuse liik ja määr vastavad kuriteo raskusele. Puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 199

lg 1 p 1-5 alusel või kokkuleppemenetlusest keeldumiseks, lähtudes

§ 306

. G.E on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. G.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. N.K kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi. Karistuse liik ja määr vastavad kuriteo raskusele. Puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 199

lg 1 p 1-5 alusel või kokkuleppemenetlusest keeldumiseks, lähtudes

§ 306

. N.K on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. N.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. U.Z-i kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121, § 199 lg 2 p 7,8 järgi. Karistuse liik ja määr vastavad kuriteo raskusele. Puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 199

lg 1 p 1-5 alusel või kokkuleppemenetlusest keeldumiseks, lähtudes

§ 306

. U.Z on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. U.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 121, § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. 2.3.Tsiviilhagid. Kannatanute V. G.ja A.D. tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele kahju tekitajate poolt VÕS § 1043 alusel järgnevalt: Välja mõista solidaarselt G.E-lt, N.K-lt ja U.Z-ilt 9060 krooni kannatanu A. D.kasuks. Välja mõista solidaarselt N.K-lt ja G.E-lt 2100 krooni kannatanu V. G. kasuks. 2.4.Menetluskulud.

§ 180

alusel tuleb süüdistatavalt G.E-lt välja mõista menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 4 alusel tasu määratud kaitsjale kohtumenetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu 7788 krooni ja

§ 175

lg 1 p 9 alusel - sundraha 2,5 palga alammäära summas 10875 krooni.

§ 180

alusel tuleb süüdistatavalt N.K-lt välja mõista menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 4 alusel tasu määratud kaitsjale kohtumenetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu 7345 krooni ja

§ 175

lg 1 p 9 alusel - sundraha 2,5 palga alammäära summas 10875 krooni.

§ 180

alusel tuleb süüdistatavalt U.Z-ilt välja mõista menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 9 alusel - sundraha 1,5 palga alammäära summas 6525 krooni,

§ § 175 lg 1 p 5 alusel 224,50 krooni kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu,

§ 175

lg 1 p 4 alusel tasu määratud kaitsjale kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu 991,20 krooni ja 7788 krooni kaitsjale kohtumenetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu. Kohtunik Anu Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.