1-08-15092/10

1-08-15092 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht 03. juuni 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Igor Amann Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26.02.2009.a. kohtuotsus N.V süüdistuses Apellant süüdistatav N.V Prokurör Marina Kalistratova Kaitsja adv. Merike Borunova RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 26.02.2009.a. kohtuotsus N.V süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Maakohus tunnistas varem korduvalt varguseid toime pannud N.V , sünd. xxx, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras 9 korda, vahi all, süüdi vargustes KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi koos sama kohtuotsusega süüdi tunnistatud Tatjana Makarovaga 18.10.2008.a. Harjumaal Loksa linnas Xxxxxxxx xxx xx asuvast xxxxx kauplusest (kosmeetikatooted koguhinnaga 5207.80 krooni) ja 05.11.2008.a. kella 18.24 ajal Harjumaal Anija vallas Kehra linnas Xxxx xxx x asuvast kauplusest Xxxxxx (kosmeetikatooted koguhinnaga 1297.50 krooni) ning üksi 15.11.2008.a. kella 19.22 ajal Harjumaal Viimsi vallas Xxxxxxxx xxx xx asuvast V. S. (alkoholitooted koguhinnaga 983.30 krooni). Nende tegude eest mõisteti karistuseks vangistus tähtajaga 9 kuud. Neid tegusid puudutavas osas kohtuotsust pole vaidlustatud. Veel tunnistati ta süüdi röövimises KarS § 200 lg 1 järgi- 01.11.2008.a. kella 12.00 paiku Tallinnas XXXXX XXX XX asuvas OÜ-le T.e kuuluvas kaupluses võttis ta kauplusele kuuluvaid juuksehooldusvahendeid koguhinnaga 2527 krooni ja nende eest tasumata püüdis kauplusest väljuda, milles aga müüja M. K. takistas teda. N.V, saades aru tema tabamisest kuriteolt, kasutas M. K. suhtes jõudu- võttis kannatanul kätest kinni, tõukas ta vastu tooli ja lõi põgenedes välisuksega, põhjustades kannatanule füüsilist valu- ja lahkus kauplusest ilma kauba eest maksmata. Selle teo eest mõisteti karistuseks vangistus tähtajaga 2 aastat. Kahe aastane vangistus mõisteti N.V-le ka KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest. Seda aga vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, sest kriminaalasja arutati lühimenetlusena. Kandmisele kuuluvaks loeti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Apellatsioon ja taotluse sisu N.V ei vaidlusta tema süüditunnistamist ja karistamist vargustes KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi. Ta leiab, et ka maakohtu poolt röövimisena kvalifitseeritud tegu tuleks kvalifitseerida vargusena KarS § 199 järgi ja sellega seoses kergendada talle mõistetud karistust (lühendada karistuse aega või osaliselt vabastada karistusest tingimisi). 2 Kannatanust polnud aru saada, et ta on kaupluse töötaja, võõral isikul pole aga õigust uurida, mis tal põues on. Tahtlikult kuni vara hõivamiseni ja sellel ajal ei kasutanud ta kannatanu suhtes mingit vägivalda. Tal puudus selle kasutamise kavatsus, apellandi vastureaktsioon kannatanu käitumisele- tema kätest vabastamine- oli reflektoorne. Analoogilisel juhul käituks sarnaselt iga teine isik. Vahi all viibimise ajal sündis tal tütar, seega on tal tekkinud uus stiimul ja eesmärk- ta on vabanenud narkootikumidest, soovib asuda normaalsele elule ja osaleda lapse kasvatamisel, tal on elukoht ja võimalus asuda tööle. Ringkonnakohtu seisukoht Tulenevalt KrMS § 331 lg 2 puudub vajadus käsitleda käesolevas kohtuotsuses inkrimineeritud varguste toimepanemise asjaolusid, tõendatust ja kvalifikatsiooni. KarS § 200 lg 1 järgi on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab KarS §-s 200 kirjeldatud röövimine endast liitkoosseisu, mis koosneb vargusest KarS § 199 tähenduses ja vägivallast KarS §-de 118, 120-122 tähenduses. KarS § 200 lg 1 esinev termin „vägivald“ tähendab nii kannatanu psüühilist kui ka füüsilist mõjutamist, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistust eeldava vastupanu murdmiseks ja vältimiseks. Selline vägivald võib seisneda nii kannatanu ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka raske kehavigastuse tekitamises (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-11-03). Kehalise väärkohtlemise all peetakse KarS § 121 järgi silmas teise isiku tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitamist. Materiaalne süütegu loetakse lõpuleviiduks koosseisupärase tagajärje saabumisega. Vargus on lõpule viidud siis, kui vara on süüdlase käes ning tal on võimalus hakata seda oma äranägemise järgi kasutama või käsutama. Süüdistataval N.V oli kavatsus 01.11.2008.a. kaupluses toime panna vargus, tema tahtlus oli suunatud võõra vara ebaseaduslikule hõivamisele ja omastamisele st enda kasuks pööramisele. Ta asus kõnesolevat kavatsust realiseerima- võttis kaubariiulitelt kosmeetikatooteid, peitis need oma jope alla. Peale kassadest kauba eest tasumata möödumist ja enne kauplusest väljumist tuli tema juurde naisterahvas. Süüdistatav, saades selliselt aru, et teda on varguselt tabatud, põhjustas kannatanule füüsilist valu- haaras kannatanul kätest, tõukas ta vastu tooli, lõi teda välisuksega- ja jooksis varastatud esemetega minema. 3 Nimetatust järeldub, et kannatanu sekkumise hetkeks puudus N.V võimalus hõivatud vara oma äranägemise järgi kasutada või käsutada, tegu ei olnud veel lõpule viidud. Selleks pidi ta kasutama kannatanu suhtes vägivalda, vägivald sai varastatu äravõtmise vahendiks ja ta oli vahetult seotud asja hõivamisega. See tähendab, et N.V vara vägivallata hõivamise tahtlus kasvas üle rööviks. Mitme füüsilist valu põhjustanud üksikvägivallaakti esinemine (võttis kätest kinni, surus kannatanut jõuga, lõi uksega) näitab, et N.V vägivallatses tema ebaseaduslikku kavatsust takistama tulnud isiku suhtes tahtlikult. Tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud röövimisena. N.V-le on mõistetud seaduslik karistus, see vastab toimepandud kuritegudele ning süüdlase isikule. Erilist kaalu omab seejuures asjaolu, et arutuselolevad varavastased kuriteod pani ta toime lühikese aja jooksul peale eelmiselt karistuse kandmiselt vabanemist. Sellega ta näitas, et ta pole varasematest korduvatest karistamistest vajalikke järeldusi teinud, väited pühendumisest perekonnale ja tööle asumisest on esitatud üksnes õigusemõistmise mõjutamiseks. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Jüri Paap Meelika Aava Igor Amann 4