karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. §424 järgi ja mõista Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Z.G-le lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg.1 alusel määrata, et vangistus 2 (kaks) kuud jäetakse Z.G suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
lg.1 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg.3 alusel määrata katseajaks 18 (kaheksateist) kuud.
lg.1 p.1 – 5 alusel on süüdimõistetu Z.G käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Z.G katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest.
lg.2 ja §64 lg.2 alusel määrata, et Viru Maakohtu 09.01.2007 otsusega Z.G-le mõistetud rahaline karistus summas 10 000 (kümme tuhat) krooni viiakse täide iseseisvalt.
lg.1 p.1 alusel kohaldada Z.G-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 6 (kuus) kuud. Välja mõista Z.G-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Eduard Bulattšik) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 1486 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni 80 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Artur Umuršadjants) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni 40 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 7 (seitse) krooni riigituludesse. 2 Sundraha ja menetluskulud tuleb Z.G tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017 SEB või nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 20.05.
mõtte kohaselt 4 tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007 kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-1-1-99-06). Süüdistatav Z.G on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Viru Maakohtu 09.01.2007 otsusega tunnistati ta süüdi KarS §424 järgi ning karistati KrMS §238 lg.2 kohaldamisega rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. summas 10 000 krooni. Väärtegude toimepanemise eest on Z.G karistatud 15-l korral. KarS §424 järgi kvalifitseeritav süütegu on vastavalt KarS §4 lg.3 teise astme kuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Maakohus leiab, et rahalise karistuse kui kõige kergemaliigilise karistuse määramine Z.G-le ei ole põhjendatud. Asja materjalide kohaselt on teda kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega, mis on käesolevaks ajaks tasumata. Väärtegude toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud rahatrahvidega kogusummas 30 060 krooni, millest tasutud on vaid 5160 krooni (t.l.60-63). Kuigi süüdistatav on käesolevaks ajaks asunud tööle, ei anna see alust talle rahalise karistuse mõistmiseks, kuna kogusumma, mis tal on nii kriminaal- kui väärtegude korras määratud karistuste eest tasumata, on suur. Maakohtu istungil esitatud 3 kuu töötasutõendi kohaselt on Z.G töötasu keskmiselt xxx krooni kuus. Samuti nähtub asja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest, et peale karistust kriminaalkorras on ta jätkanud väärtegude toimepanemist – 2007.aastal pani ta toime 4 väärtegu ja 2008.aastal 5 väärtegu. Maakohus leiab, et seega ei avalda rahalise karistuse mõistmine Z.G-le mingit mõju ja ei hoia teda edaspidi süütegusid toime panemast. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali selle kohta, et liiklusalaste rikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol, on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. KarS §56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.05.2007 otsus kohtuasjas nr. 3-1-1-14-07). Süüdistatava Z.G karistust kergendavad asjaolud on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid maakohus tuvastanud. ei 5 Kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.06.2007 otsus kohtuasjas nr. 3-1-1-24-07). Eelpooltoodu alusel ei nõustu maakohus prokuröri abi poolt pakutud karistuse liigiga ja leiab, et süüdistatav Z.G tuleb antud kriminaalasjas karistada vangistusega, mis ei ole sanktsiooni määra arvestades suur. Maakohus leiab, et Z.G-le tuleb mõista vangistus 3 kuud, mis kuulub KrMS §238 lg.2 alusel vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks antud kuriteo eest tuleb Z.G-le mõista vangistus 2 kuud. Maakohus leiab, et nimetatud karistus 2 kuud vangistust tuleb KarS §74 lg.1 alusel jätta tingimisi täielikult kohaldamata koos Z.G allutamisega katseajaks käitumiskontrollile koos KarS §75 lg.1 sätestatud kontrollnõuete täitmisega. Maakohus leiab, et katseaja pikkuseks tuleb antud asjas määrata minimaalseim KarS §74 lg.3 sätestatud katseaja pikkus, s.o. 18 kuud. Vastavalt KarS §65 lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Eeltoodu alusel tuleb käesolevas asjas mõistetud karistusele 2 kuud vangistust liita Viru Maakohtu 09.01.2007 otsusega mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses, s.o. summas 10 000 krooni. Kuna tegemist on eriliigiliste karistustega, kuuluvad need vastavalt KarS §64 lg.2 täideviimisele iseseisvalt. Vastavalt KarS §50 lg.1 p.1 mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Riigikohus on oma 20.05.2003 määruses kohtuasjas nr. 3-1-1-69-03 märkinud, et KarS §424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus KarS §50 lg.1 alusel ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Maakohus leiab, et käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei ole. Maakohtu istungil kaitsja poolt viidatud asjaolu, et süüdistatav elab ühes linnaosas ja käib tööl teises linnaosas, kusjuures tööpäev algab vahetusest olenevalt kell 7 ja lõpeb kell 21, ei ole selline erandlik asjaolu. Nagu nähtub süüdistatava poolt nimetatud elukoha aadressist, elab ta xxx tänaval ja vastavalt oma kinnitusele, töötab xxx asuvas kaupluses. Tegemist on küll kahe erineva linnajaoga, kuid need paiknevad sedavõrd lähestikku, et võimalusel saab liikuda ka jalgsi. Samuti ei ole õige kaitsja kinnitus, et hommikul kell 7 ja õhtul kell 21 ei liigu Kohtla-Järve linnas ühistransport. Kuna muid asjaolusid peale töölkäimise võimatuse ilma isikliku sõiduautota ei ole kaitsja ja süüdistatav kui erandlikke välja toonud, kuulub lisakaristus antud asjas 6 kohaldamisele. Maakohus leiab, et prokuröri abi poolt lisakaristuse kohaldamise tähtaeg 6 kuud ei ole ülemäära pikk ega süüdistatavale koormav. Kaitsja taotlus lisakaristuse tähtaja vähendamiseks ühe kolmandiku võrra analoogselt põhikaristusega, s.o. KrMS §238 lg.2 alusel, tuleb jätta rahuldamata, kuna seaduslikud alused selleks puuduvad. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub Z.G-lt summas 6525 krooni. riigituludesse väljamõistmisele sundraha Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuulub Z.G-lt riigituludesse väljamõistmisele ka kaitsjatasu kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu eest kokku 2230,20 krooni ning KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 7 krooni. Anne PALMISTE Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.