1-09-5505/23

1-09-5505 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2010.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 09-5505 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi L.T süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. detsembri 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav L.T Prokurör Külli Aas Süüdistatav L.T, ik. XXX, ei tööta, eluk. Xxxxxx xxx xx-x xxxxxxx, varem 12 korral kohtulikult karistatud, neist viimati 28.oktoobril 2008.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 274 lg.1 järgi 3 kuu 10 päeva pikkuse vangistusega, vahi all viibis 7.8.aprillini, 25.-26.maini, 7.-8.juunini, 25-27 juulini 2009.a. ja viibib vahi alla alates
3. septembrist 2009.a. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
4. detsembri 2009.a. otsus L.T suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
5. veebruaril 2010.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
6. detsembri 2009.a. otsusega tunnistati L.T süüdi KarS § 199 lg.2 p. 9 järgi ja karistati KrMS § 238 lg. 2 kohaselt 10 kuu pikkuse vangistusega. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt L.T-lt välja: AS-i P. P. kasuks 659 kr. ja 80 senti; kannatanu I. N. kasuks 3000 kr., S. E. OÜ kasuks 690 kr. ja S. V. AS-i kasuks 26394 kr. Varem varguseid toime pannud L.T tunnistati süüdi selles, et tema, ajavahemikul
7. aprillist kuni 26.septembrini 2009.a., Tallinna linna eri paigus asuvates kaubanduskeskustes, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, seitsmel korral võttis müügisaalist ära mitmesuguseid kaupu ja nende eest kassas tasumata püüdis kauplusest lahkuda, kuid oli turvatöötajate poolt kinni peetud. Lisaks neile varguskatsetele süüdistatav L.T võttis võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära:
8. aprillil 2009.a. Tallinnas, XXXXXX XXX XX maja ees seisvalt ja AS-le S. L. kuuluvalt sõiduautolt Mercedes - Benz kaks auto küljepeeglit ja antenni, koguväärtusega 17000 kr.;
9. mail 2009.a. Tallinnas , XXXXXXXX XX XXX asuvast S. OÜ automaattanklast 690 kr. maksnud pulberkustuti. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav L.T inkrimineeritud kuritegude toimepanemist ega neile maakohtus antud õiguslikku hinnangut, vaid taotleb maakohtu otsuse muutmist mõistetud karistuse ja S, V. AS-i kasuks 26 394 kr. väljamõistmise osas. Apellandi põhjenduste kohaselt on kambris, kus teda kinni peetakse, vähe õhku ja halvad sanitaartingimused, sest kambris viibib viis inimest ning ventilatsioon ei tööta. S. V. AS-ile on kindlustusfirma 26 394 kr suuruse kahju juba tasunud. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav L.T selgitas, et loobub apellatsiooni osas, milles taotles maakohtu otsuse muutmist S. V. kasuks 26 394 kr. väljamõistmise osas, kuid taotleb jätkuvat maakohtu poolt karistusena mõistetud vangistuse tähtja lühendamist või selle kandmata osa tingimisi kohaldamata jätmist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav L.T ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni karistuse kergendamise osas ja taotlesid selle rahuldamist. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et esimese astme kohtu otsus on põhjendatud ja seadusliku ning selle muutmiseks pole alust. Süüdimõistva kohtuotsusega karistusena mõistetud tähtajalise vangistuse täitmist korraldab seaduse järgi vangla administratsioon. Süüdimõistetu vangistuses kinnipidamise tingimuste üle ei otsusta kohus. Samuti ei ole süüdimõistetu rahulolematus kinnipidamistingimustega kohtu poolt mõistetud karistuse ümbervaatamise aluseks. Karistuse mõistmise alused on sätestatud KarS § 56 ja muud karistuse mõistmisel arvestatavad asjaolud KarS §-s 57 ja
10. Ringkonnakohtu hinnangul on esimese astme kohus süüdistatavale L.T-le karistuse mõistmisel eelnimetatud seaduse sätteid järginud ning vangistusega karistamist ja selle tähtaja pikkust põhjendanud. Karistus on mõistetud seaduse sätestatud sanktsiooni piires ning seda on lühimenetluse korrale vastavalt ühe kolmandiku võrra vähendatud. Ebaõige on apellatsiooni väide, nagu oleks S. V. AS-le süüdistatava R. Mortozi kuriteoga tekitatud kahju muu kindlustusfirma poolt hüvitatud. AS –le S. L. kuulunud sõiduautole, mille detailide vargusega ja sõidukile tekitatud kahjustuste remondimaksumus kokku ulatus 29394 kr.-ni, oli kahjukindlusleping sõlmitud S. V. AS-is. Viimati nimetatud kindlustusfirma hüvitas auto taastusremondi maksumuse 26394 kr. suuruses summas ning S. V. AS-i tsiviilhagi alusel mõistis maakohus õigesti välja kindlustusjuhtumiga seotud kulutused süüdistatavalt L.T-lt. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
11. detsembri 2009.a. otsuse muutmata ja L.T apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA P. RANDMA