← Eesti

1-10-2242/5

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-2242 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-2242 (10

  1. peatüki
  2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik H.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem kahel korral 14.05.2009.a. 1800 kroonise rahatrahviga ja 22.05.2009.a. 4-päevase arestiga, karistatud väärteokorras varguste toimepanemise eest, 02.01.2010.a. kella 16:20 paiku Kuressaare linnas Tallinna tn 67 asuvast SELVERI kauplusest varastas 10.- krooni väärtuses õunu. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani H.P toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on saatnud toimiku H.P süüdistuses kuritegudes KarS § 199 lg2 p9 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. H.P on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav H.P ja tema kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm nõustusid H.P’ ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus H.P’ ile nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg2 p9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks eest vangistust üks

(1)kuu. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv üks kuu vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, ühele kuule vangistusele vastab (1x30= 30 päeva = x 2 tundi= 60 ) 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 60 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata kuus
(6)kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS sätestab:
(6)Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.
(7)Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. H.P selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ning ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. H.P kinnitas, et on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Varguseid rohkem enam toime ei pane. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud

§-de 239-245 sätteid. Süüdistatav H.P , prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kohus leiab, et H.P tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-is 56 sätestatule. H.P on varem karistatud nii kriminaal- kui väärteomenetluse korras, temale mõistetud karistused on aga jäänud tulemusteta kuna ta on toimepannud uusi õigusrikkumisi, sh. väheväärtuslike asjade varguseid. H.P on andnud kirjaliku nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks.

§ 175

lg1 p9, 179 alusel kuulub H.P’ ilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuritegudes süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

§ 175

lg 1 p 1 alusel on menetluskuludeks kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 alusel on üheks riigi õigusabi liigiks määratud kaitse teostamine kriminaalmenetluses. H.P kaitsjana kohtu määramisel riigi õigusabi korras esines vandeadvokaat Andres Tamm Advokaadibüroost Andres Tamm OÜ. Kaitsja on esitanud kohtuistungil kohtule kirjaliku taotluse osutatud riigiõigusabi eest tasu saamiseks summas 800 krooni, millele lisandub käibemaks 20%, so. 160 krooni. Tasu koosneb järgmisest: 1) Osavõtt kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, kriminaaltoimikuga tutvumisel 12.02.2010.a. (üks menetlustoiming a’ 350 krooni) 350 krooni; 2) Kriminaaltoimiku tutvustamine kaitsealusele ja menetlusliigi valiku arutelu ning kokkuleppe sõlmimine (üks menetlustoiming a’ 350 krooni) 350.00 krooni: 5 3) kohtuistungil osalemine 22.02 .2010.a., istungi kestus 0,5 tund (a’ 100 krooni pooltund)– 100 krooni Kokku 800 krooni. Arvestatud tasule lisandub käibemaks 20 %, so. 160.00 krooni, kuna büroo on käibemaksukohustuslane. Kokku on seega taotlus koos käibemaksuga 960 kroonile. Kohus peab põhjendatuks rahuldada kaitsja taotluse summas 960 krooni koos käibemaksuga. Büroo on käibemaksukohustuslane.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab üldreeglina menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav H.P on töötu, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. H.P-lt on juba väljamõistetud sundraha 6525 krooni. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. H.P on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, varastatu väärtus on väike. Eeltoodu alusel võib H.P vabastada arvestatud kaitsjatasu 960 krooni tasumisest riigituludesse. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas

§-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.