1-09-19833/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2.veebruar 2010.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 26.jaanuar 2010.a. Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-09-19833 eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Igor Amann ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus H.L süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi. Harju Maakohtu otsus 1.detsember 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav H.L Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav H.L (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Sergei Narusberg Harju Maakohtu otsus 1.detsembrist 2009.a. H.L suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 2 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 1.detsembri 2009.a. otsusega süüdi tunnistada H.L KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks ) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista H.L ´le 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 29.11.2009.a. Tõkendina kohaldada H.L suhtes vahistamine. Vahistada H.L kohtusaalis. H.L-i süüdi selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 199 ja § 218 lg 1 ettenähtud süüteo, viimased otsused olid 09.01.2009 ja 10.09.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, 29.11.2009 kella 14.10 paiku viibides Tallinnas, XXXXX XXX XX asuvas N. kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdis varastada AS-le N. kuuluvad majapidamislapid koguses 42 tk kogusummas 1621,80 krooni, mille järel läbis kassa AS-le N. kuuluva kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna peeti kinni kauplusetöötaja poolt. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale mõistetud karistust ja sundraha väljamõistmist. Ta leiab, et karistuse on liiga karm ning palub selle vähendamist. Kohus on karistuse mõistmisel lähtunud ainult tema isikust, s.o. varasematest karistustest. Arvestatud ei ole seda, et kahju puudub, et ta puhtsüdamlikult kahetseb ja et üldse on väga raske peale vabanemist eluga kohaneda ja tööd leida. See on põhjus, miks ta oli sunnitud astuma sellise äärmusliku sammu ja panema toime kuriteo. Palub arvestada, et tegemist on ühe episoodiga ja seegi on kuriteokatse. Sundraha väljamõistmist peab ebaõigeks seetõttu, et ühe kuriteo eest ei saa olla kahte karistust, vangistus ja rahaline karistus. 3 Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitatud apellatsiooni karistuse kergendamise osas. Sundraha väljamõistmist süüdistatav enam ei vaidlustanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on H.L-ile karistust mõistes põhjalikult ja arusaadavalt selgitanud konkreetse karistuse mõistmist. Maakohtu otsuses on põhjendatud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja nendest lähtudes selgitatud , miks ei ole H.L-ile võimalik mõista rahalist karistust, miks tuleb temale mõistetud reaalne vangistus kindlasti ka reaalselt ära kanda ning miks ei ole võimalik H.L enam karistada lühiajalise vangistusega. Kohtukolleegium nõustudes täielikult maakohtu sellekohaste põhjendustega, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Arvestades KarS prg. 199 lg 2 sanktsiooni ülemmäära, milleks on 5 aastat, ei saa H.L-ile mõistetud karistust pidada kuidagi liiga rangeks karistuseks. H.L on 22 aastat pannud toime varavastaseid kuritegusid, kandnud reaalselt karistuse ära ja vanglast vabanedes asunud koheselt jälle samale teele. Viimastel kordadel, kui kohus on teda karistanud lühiajaliste vangistustega, on süüdistatav juba kuu aja jooksul peale vabanemist pannud toime uue kuriteo. Paratamatult ja põhjendatult tekitab selline olukord kohtus veendumuse, et H.L ei pane vargusi toime ainult siis, kui ta on ühiskonnast isoleeritud, s.o. kannab reaalset vangistust ja mida pikemaajaliselt teda karistada, seda harvemini paneb ta toime kuritegusid. Seega on H.L karistamine maakohtu poolt mõistetud karistusega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuna maakohus on oma otsustust konkreetse karistuse osas põhjalikult motiveerinud, ei saa nõustuda ka prokuröri ettepanekuga karistuse vähendamiseks. Prokurör on nii maakohtus kui ka apellatsioonikohtus taotlenud lühemat karistust, kui kohtukolleegium selgitab, et kohus ei ole prokuröri ettepanekuga karistuse osas seotud. Riigikohus on selgitanud, et (Riigikohtu otsus nr.3-1-1-91-07). Kohtukolleegium peab vajalikuks süüdistatavale ka selgitada, et kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt 4 sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 1.detsembrist 2009.a. H.L suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Igor Amann Malle Preimer