1-09-17913 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.novembril 2009.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-17913 (09230118548) Kohtukoos

§139

lg.2 p.1 alusel mõisteti tingimisi v/k 1a katseaeg 1a 27.09.1994.

§140lg.2 p.1,3,4 alusel mõisteti rahatrahv 3000 krooni 14.03.1995.a Harju MK poolt Kr

K §139 lg.2 p.1,-§15 lg.2 alusel mõisteti v/k 5k 04.07.1997.

§139

lg2 p2-§15 lg2 alusel mõisteti rahatrahv 1120 krooni 28.07.1997.

§139lg2 p2-§15 lg2 alusel mõisteti tingimisi v/k 6k k/aeg 2a 23.09.1997.a. Tallinna LK poolt Kr

K §139 lg.2 p.2-§15 lg.2 alusel mõisteti v/k 3k Kaitsja 14.04.1999.a. Harju MK poolt KrK §210´1 lg.1 alusel mõisteti v/k 4k 17.04.2000.a. Tallinna LK poolt KrK §139 lg.1,2,3, §185 lg.2 alusel mõisteti v/k 2a 15.06.2000.a. Tallinna LK poolt KrK §139 lg.2,3 alusel mõisteti v/k 4k 15.01.2001.a. Harju MK poolt KrK §139 lg.2 p.2,3 alusel mõisteti v/k 3a 13p 07.05.2007.a. Harju MK Liivalaia k/m poolt KarS §199 lg.2 p.4,8 alusel mõisteti vangistus 1k 29p 12.03.2008.a. Harju MK Liivalaia k/m poolt KarS §199 lg2 p4-§25 lg2 alusel: vangistus 3k 10p 29.05.2008.a. Harju MK Liivalaia k/m poolt KarS §199 lg.2 p.4,8 alusel mõisteti vangistus 3k 9p 06.08.2008.a. Harju MK Liivalaia k/m poolt KarS §199 lg2 p9-§25 lg2 alusel: vangistus 2k 23.03.2009 Harju MK Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 25 lg 2- § 199 lg 2 p 5,9 alusel mõisteti vangistus 5 kuud 28 päeva vangistust( karistuse aluseks loeti 12.10.2008) 24.08.2009 Harju MK Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 25 lg 2- § 199 lg 2 p 9 alusel mõisteti vangistus: 7 kuud; KarS § 263 p1,2 alusel mõisteti vangistus: 4k; KarS § 64 lg1 alusel mõisteti vangistus: 7k. Lõplikuks karistuseks KrMS § 238 lg2 alusel mõisteti vangistus: 4 k 20 p ( vabanes 28.08.2009). Väärteokorras karistatud 19 korral (tl 8-16) Kahtlustatavana kinnipidamine alates 03.11.2009.a. Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.V KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista U.V-le 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 03.11.2009.a. Tõkendina kohaldada U.V suhtes vahistamine. Vahistada U.V kohtusaalis. 5 Välja mõista U.V ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „U.V, 1-09-17913 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri

1. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 2 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa U.V 'ile on esitatud süüdistus selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid, 03.11.2009.a. kella 15.
2. paiku Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Prismas püüdis varastada võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le Prisma Peremarket kuuluvat kaupa: 13 paari Suva meestesokke kogumaksumusega 383.50 krooni (paar 29.50); 7 paari Friends meestesokke (paar 29.50) kogumaksumusega 206.50 krooni; 9 paari Creation meestesokke (paar 40.-) kogumaksumusega 360 krooni; 6 paari Creation meestesokke (paar 49.-) kogumaksumusega 294 krooni, s.o kaupa kokku maksumusega 1244 krooni ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna U.V peeti pärast kassa läbimist kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega U.V , vastavalt oma ettekujutusele teost, asunud vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. U.V süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. - AS Prisma Peremarket avaldus millest nähtub, et kauplusest Tallinnas Endla 45 asuvast kauplusest Kristiine Prisma varastati kaupa kokku maksumusega 1 244 krooni, s.o. 13 paari Suva meestesokke kogumaksumusega 383.50 krooni (paar 29.50); 7 paari Friends meestesokke (paar 29.50) kogumaksumusega 206.50 krooni; 9 paari Creation meestesokke (paar 40.-) kogumaksumusega 360 krooni; 6 paari Creation meestesokke (paar 49.-). Kaup on korras ja tagastatud kauplusele /tl 2/; tunnistaja FL´i ütlused, et olles tööl 03.11.2009.a. Kristiine Prismas aadressil Endla 45 turvatöötaja ametikohal. Hakkas jälgima ühte meesterahvast kellel oli käes ostukorv ja korvis oli paberkott. Nägi kuidas meesterahvas võttis garderoobi osakonna riiulist suure koguse sokke ning pani need paberkotti. Seejärel suundus kassade juurde, mille läbis kauplusele kuuluva kaubaga, läbides ka turvaväravad, jättes kauba eest tasumata. Tema palus kassades oleval turvatöötajal meesterahvas kinni pidada / tl 4/; tunnistaja PL´i ütlused, et olles tööl 03.11.2009.a. Kristiine Prismas aadressil Endla 45 tööpostil kassade ees, sai teate, et kinni tuleb pidada meesterahvas. Kui antud isik läbis kassarivi, pidas meesterahva kinni. Kontrolli käigus selgus, et isik oli U.V ja tema kotis oli 35 paari sokke, mis kuulusid kauplusele Prisma ja mille eest ei olnud tasutud. Kauba väärtus kokku 1 244 krooni. Kaup oli terve ja tagastatud poele /tl 5/; karistusregistri teatis, millest nähtub, et U.V on varem kriminaalkorras karistatud 16 korral / tl 8-16/; 03.11.2009 U.V kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et U.V oli peetud kinni 03.11.2009.a. /tl 35-38/; U.V kahtlustatavana antud ütlused, et tunnistab end süüdi ja on pannud toime kuriteo. Läks Kristiine Kaubanduskeskusesse, kuna mõtles, et varastab sealt midagi ja müüb siis maha. Saadud raha eest oleks ostnud toitu. Läks Prismasse ja võttis ostukorvi ning suundus osakonda kus müüakse sokke. Sokid pani endale paberkotti. Suundus kassade juurde ja läbis kassad. Koheselt pidas teda kinni turvatöötaja, kes 3 palus endaga kaasa tulla. Suundusid turvaruumi, kus andis üle varastatud sokid. Rohkem midagi lisada ei soovi /tl 39-42/; kiirmenetluse protokoll / tl 43-44/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav U.V on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). U.V on varem kuueteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. U.V-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada U.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et U.V ´it ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna U.V ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud U.V suhtes ka põhjusel, kuna U.V on tasumata varasemad trahvid ( t lk.29-30), ei oma sissetulekut ( t lk.31) ning lisaks kuuluvad U.V ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine U.V suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Ka ei ole U.V isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna U.V on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Kohus leiab, et U.V suhtes ei esine eeldused üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole U.V suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest U.V tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega 4 eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub U.V suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. U.V pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohasel ( t lk. 17-18; 19-21; 23-24; 25-27). U.V näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et U.V suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt karistatud korduvalt vangistustega, mis on jäänud sanktsiooni alammäära lähedale ning uue kuriteo pani toime kahe kuu möödudes peale karistuse kandmiselt vabanemist. Kuna varasemad lühiajalised karistused pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat U.V uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, siis tuleb karistus mõista temale sanktsiooni keskmise määra lähedalt. Vangistusest vabanemise järel lühikese ajavahe möödumisel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav U.V on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Prokurör palus karistada isikut lühiajalisema vangistusega, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka U.V ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. U.V ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 500 krooni Arvestades U.V varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 5