Kohustada Z.E-st ka tseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas XXX - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikule eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Z.E-st katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest. Määrata Z.E kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Z.E karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.E on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.12.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §209 lg.2 p.1 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 3 kuud alates 11.07.2008. Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Tallinna Vanglas ei olnud kinnipeetav hõivatud resotsialiseeriva tegevusega. Kriminaalkorras on kinnipeetavat karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Olulisteks riskiteguriteks kinnipeetava puhul on tema puudulik majandusliku toimetuleku oskus, tema alkoholiprobleem ja mõjutatavus. Kinnipeetaval on suured võlanõuded – ca 500 000 krooni. Kinnipeetaval olid suhtlemisraskused isaga, väidetavalt suhtleb temaga kirja teel ja suhted on paranenud. Kinnipeetava suhted emaga on head ja toetavad, nad suhtlevad omavahel kirja-, telefoni- ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetava kuritegu on sooritatud grupis, kuid väidetavalt nendega ta enam suhtle. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt seaduskuulekad isikud, kuid on ka kriminaalse taustaga isikuid. Kuigi kinnipeetav eitab alkoholi liigtarvitamist, on teda korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest, ka kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Kinnipeetava suhtumine ametiisikutesse on positiivne, kuid omakasupüüdlik, tema suhtumine ühiskonda on ükskõikne, ta ei näe vajadust piirata oma tegevust teiste heaolu nimel. Kinnipeetava suhtlemisoskus on heal tasemel, ta püüab jätta meeldivat muljet. Üldiselt ei ole 2 agressiivne ning probleeme püüab lahendada verbaalsel teel, tegutseb teiste isikute poolt mõjutatuna. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav üldiselt ohtlik, kuid võib jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist, tema poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 62%. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja arvestab siinjuures järgmisi asjaolusid: kinnipeetava kuritegelik elu on saanud alguse alaealisena, tema poolt toimepandud kuritegusid, riski uueks kuriteoks seoses tema poolt varasema käitumiskontrolli nõuete rikkumisega, riski seoses alkoholi tarvitamisega. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanemate juurde. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval vabanemise korral puudub, kuid vanemad on nõus poega toetama ning aitama teda töökoha leidmisel. Täitetoimiku andmetel on kinnipeetaval maksmata võlanõude suuruseks 13 718,60 krooni. Kinnipeetaval on jäänud lõpetamata 10.klass, mingit eriala ta õppinud ei ole. Vestlusest vanematega selgus, et kinnipeetaval on olemas toetavad lähedased. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on nii kriminaalse taustaga, kui seaduskuulekaid tuttavaid. Kinnipeetaval olid probleemid seoses alkoholi kuritarvitamisega. Narkootikume on kinnipeetav proovinud. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mis viitab tingimisi vabastamise kui mõjutusvahendi vähesele mõjule. Maakohtu istung Kinnipeetav Z.E taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Natalja Firsova kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega maakohtu istungil ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson toetas maakohtu istungil taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Harju Maakohtu 06.02.2007 otsusega mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga. Kinnipeetav pani uued kuriteod toime katseajal. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Vangistuses ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud. 3 Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga selles osas, et korduvkaristatus on selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamine. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Kinnipeetav on noor inimene, kellele esimene kriminaalkaristus mõisteti alaealisena ja kes kannab reaalset vangistust esimest korda. Kinnipeetava käitumine vangistus on olnud hea, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 11.10.2010, seega 7 kuu pärast. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 7 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Z.E puhul on veel tegemist noore inimesega, kes on vangistuses viibinud juba alates 11.07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.