← Eesti

1-09-21639/8

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3.03.2010 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-21639 Kohtukoosseis Sekretär Prokurör Süüdist

§ 25lg.

1, 2 –

§ 199lg.2 p.

9 järgi kokkuleppemenetluses R.H Elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXX X-X Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: korral kriminaalkorras varem karistatud 4-l Tõkend: elukohast lahkumise keeld Isikusamasus tuvastatud: isikutunnistus A1483832 Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas( OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo) Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.H

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista R.H-le karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada R.H-le mõistetud 1 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 60 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 5 (viie) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu R.H järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elab määratud alalises elukohas Tartus Hommiku 1- 4; tuleb kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 180 lg.3 , § 175 lg. 1 p. 9 alusel vähendada R.H-lt välja mõistetavaid menetluskulusid ja sundraha ning mõista R.H-lt välja menetlukulu 3000 (kolm tuhat )krooni riigieelarvesse. KrMS § 424, § 423 alusel ajatada menetluskulude kandmine ja kohustada R.H tasuma menetluskulu 3000 krooni ühe aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste võrdsete maksetena. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arveldusarvetest: SEB-s 10220034800017 ,viitenumber 2800049874; Swedbank-s 221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber

  1. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /koostatud 16.12.2009 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris / R.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, mille eest teda on karistatud, 17.10.2009.a kella 19.45 paiku viibides Tartus Ilmatsalu tn 11 asuvas MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses, püüdis võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe paari naiste sokke Dana maksumusega 22.90 krooni, pannes kauba endale taskusse möödus R.H kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata R.H tahtest mittesõltuvatel asjaoludel s.o põhjusel, et kaupluse turvatöötaja pidas R.H pärast kassast möödumist kinni ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Sellega pani R.H toime

§ 25lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse liik ja määr: 2

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R.H-le karistuseks 1 (ühe) kuu vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada R.H-le mõistetud 1 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 60 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 5 (viie) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale advokaat Rainer Objartel’ile makstud tasu summas 840.00 krooni. Asitõendeid ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Tartu Maakohtus 3.03.2010 kohtuistungil riiklik süüdistaja prokurör Katrin Lindpere avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde. Süüdistav R.H tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses

§ 199lg.

2p. 9- § 25 lg. 1,2 järgi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Kaitsja Heiki Kuningas kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et R.H süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava R.H vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad R.H süüdistust. Seega tuleb R.H süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses

§ 25lg. 1,2Kar

S § 199 lg.2 p.9 järgi ja mõista talle karistus ja see asendada ÜKT-ga vastavuses kokkuleppega. Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 on sundraha(menetluskulu) suurus 6525 krooni; muud menetluskuld :postikulu 74.40 krooni , kaitsjatasu 960 krooni. Kohus rahuldab kaitsja ja süüdistavava taotluse menetluskulude vähendamiseks. R.H on töötu, tema sissetulek praegu on vaid väike pension ning tasuda saaks ta kuus vaid 200 krooni menetluskulu. Kohus vähendab KrMS § 180 lg. 3 alusel R.H-lt väljamõistetavat menetluskulu 3000 kroonini, sest suurema summa tasumine käib R.H-le üle jõu. KrMS § 423, § 424 alusel kohus ajatab menetluskulude tasumise ühel aastale igakuiste maksetena. Kohtunik: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.