katseajaga 1.a.6.k. 13.10.2003.a.
12.11.2003.a. .
03.02.2004.a.
08.12.2004.a.
katseajaga 2.a. 06.06.2005.a.
S § 199 lg.2 p.4-25 lg.2 alusel vangistusega 4.k. 21.06.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4-25 lg.2 alusel vangistusega 8.k. 12.08.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4-25 lg.2 alusel vangistusega 3.k. 10.p.; 02.12.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.9-25 lg.2 alusel vangistusega 4 kuud; 08.10.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.5,9 alusel vangistusega 2 k. 11.p ,ära kantud täielikult; Väärteokorras on karistatud 27-l korral ( AlkS § 70 , KarS § 218 ja KarS § 262 alusel), enamus trahvidest on tasumata. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 11.02.2010.a. Uido Truija RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.N KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista O.N ´ile 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 11.02.2010.a. Tõkendina kohaldada O.N suhtes vahistamine. Vahistada O.N kohtusaalis. 5 Välja mõista O.N-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „O.N 1-10-1870 sundraha.“ Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Kohtuotsuse põhiosa Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse O.N `i selles et tema isikuna, kes varem viimase aasta jooksul pani toime vähemalt kaks vargust (27.08.2009.a. on teda karistatud väärteokorras KarS § 218 alusel ning 08.10.2009.a. kriminaalkorras KarS § 199 lg.2 p.9- 25 lg.2 alusel) , uuesti 11.02.2010.a. kella 12.20 paiku viibides Tallinnas, Männiku tee 6 asuvas OÜ-le Rimi Eesti Food kuuluvas kaupluses Säästumarket, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud süstemaatilisele võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis varastada 1 pudelit õlut Smirnov ICE maksumusega 19.90 krooni, 1 pakki sigarette Marlboro maksumusega 40 krooni ja 1 pakki lihatoodet Broileririnnak maksumusega 53,87, kokku kaupa maksumusega 113.77 krooni, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud süüdlase tahetest, kuna peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega pani O.N toime süstemaatilise varguse katse ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg. 2 p.9 - § 25 lg 2 järgi. O.N-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Rimi Eesti Food AS avaldus, millest nähtub, et 11.02.2010.a kella 20.25 paiku Tallinnas, Männiku tee 6 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Silikaadi Säästumarketis isik möödus Säästumarketi kassadest jättes kauba eest tasumata, „Smirnov ice“ kogumaksumusega 19.90, „Marlboro“ kogumaksumusega 40.00 krooni ja broileririnnak kogumaksumusega 53.87 krooni, kaup kokku üldmaksumusega 113.77 krooni. Kaup on rikkumata ja tagastati kauplusele /tlk 2/; kinnipeetute üleandmise akt, millest nähtub, et 11.02.2010.a. kella 20.20 paiku Tallinnas Männiku tee 6 asuvas Silikaadi Säästumarketis meesterahvas pani jope taskusse kaupa, möödudes kassaliinist ei pannud seda kassa liinile ega maksnud selle eest /tlk 4/; tunnistaja Andrei Krotov´i ütlused, kes oli 11.02.2010.a. tööl Männiku tee 6 asuvas Silikaadi Säästumarketis, kus keskealine meesterahvas maksis asjade eest, mis olid kassaliinile pandud. Meesterahvas oli kinni peetud ja läbivaadatud. Läbivaatuse käigus olid meesterahva jope seest konfiskeeritud kauplusest pärit asjad: Smirnoff Ice maksumusega 19.90 krooni, Marlboro sigaretid maksumusega 40.00 krooni ja broileririnnak maksumusega 53.87 krooni üldmaksumusega 113.77 krooni. Kaup on tervena kauplusele tagastatud /tlk 6/; väljavõtted karistusregistrist ja väärteoasjade ostustest, millest nähtub, et O.N on varem karistatud kriminaalkorras 14 korral ja väärteokorras 27 korral /tlk 14-24/; 27.08.2009.a. väärteoasja otsus, millega O.N on karistatud KarS § 218 lg 1 järgi /tlk 33-34/; 08.10.2009.a. Harju Maakohtu otsus, millega O.N on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi /tlk 31-32/; kahtlustava O.N ütlused, milles tunnistas end süüdi ja andis ütlusi, et 11.02.2010.a. kella 20.00 paiku läks üksinda Tallinnas Männiku tee 6 asuvasse Säästumarketisse. Võttis korvi ja poes pani korvi Smirnof ICE, paki sigarette Marlboro, lihatoodetest broileririnnaku ja pudeli õlut. Enne kassase minekut pani Smirnoff ICE, sigaretid Marlboro ja broileririnnaku jope põue ning nende toodete eest ei maksnud, kassas maksis ainult ühe õlle pudeli eest. Peale kassaliinide läbimist pidas teda kinni turvatöötaja ja viis turvaruumi. Temal ei olnud piisavalt raha, et kogu kauba eest tasuda. Ametlikult tööl ta ei käi, kuid firmas Ööbiksaare Palkmajad käib ehitamas maju /tlk 10-11/ ning toimiku teiste materjalidega Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav O.N on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi 3 temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). O.N-i on varem neljateistkümnel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, väidetavalt töötab mitteametlikult. O.N ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada O.N-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et O.N-i ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna O.N ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud O.N suhtes ka põhjusel, kuna O.N ei oma stabiilset sissetulekut (kohtul puuduvad usaldusväärsed andmed isiku sissetuleku kohta) ning lisaks kuuluvad O.N ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine O.N suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Lisaks märgib kohus, et O.N ei ole ka isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna O.N-i on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning O.N-i suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, s.t. üldkasulik töö ei sobi isikule, kellel on sõltuvusprobleemid alkoholi suhtes ( t lk.14-24), kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole O.N suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest O.N tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub O.N suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. O.N pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes 4 oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et O.N suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.h. lühiajaliste vangistustega, kuid lühiajaline vangistus ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et O.N pani uue kuriteo toime mõne kuu möödumisel kui vabanes peale karistuse kandmist. Vangistusest vabanemise järel lühikese ajavahemiku järel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav O.N on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. O.N käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et O.N ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud lühiajaliste karistuste tähendusest. Eelnevad lühiajalised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Neil motiividel pole õigustatud ka O.N ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. O.N ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 830 krooni. Arvestades O.N-i varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.