1-10-2439/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-2439 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tõlk Tatjana Derkats Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. august 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi P.O süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. aprilli 2010.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav P.O Prokurör Maksim Kink Süüdistatav P.O isikukood XXX, elukoht XXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX, XXXXXX XXXXXXX, ei tööta, varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud, viimati 08.05.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 – 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud ja 20 päeva. Kaitsja Adv Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. aprilli 2010.a otsus muutmata. P.O apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK P.O tunnistati Harju Maakohtu 01.04.2010.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka, karistuse kandmise alguseks loeti 23.11.2009.a. P.O tunnistati süüdi kuues varguses isikuna, kes oli varem toime pannud korduvalt vargusi - 23.10.2009 kell 08.15 – 25.10.2009 kell 20.30 tungis rõduukse muukimise teel sisse M. P. korterisse Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX-XX ning varastas sealt kuldehteid ja-münte ning muud vara kokku 47 114,80 krooni väärtuses; 02.11.2009 ajavahemikul kell 20.10 – 21.12 tungis akna muukimise teel sisse K. G. korterisse, Tallinnas XXXXXXXX XXX XX-X ja võttis sealt ära sularaha summas 23500 krooni, mobiiltelefoni, fotoaparaadi, nahast koti, lõhnaõli, kokku K. G. vara 28 350 krooni väärtuses ning samuti O. J. hinnalised kuldehted 30 150 krooni väärtuses, kokku võõrast vara 58500 krooni väärtuses ja omastas selle; 11.11.2009 ajavahemikul kell 19.30 – kell 00.00 tungis akna lõhkumise teel tungis K. N. korterisse Tallinnas XXXXXXXX XXX XX-X ja varastas K. N. vara kokku 35 070 krooni väärtuses ning samuti T. OÜ-le kuuluva mobiiltelefoni №kia 6030 väärtusega 900 krooni, kokku võõrast vara 35970 krooni väärtuses ja omastas selle; 14.11.2009 kell 18.45 – 15.11.2009 kell 08.00 tungis rõdukse lõhkumise teel sisse E. V. korterisse Tallinnas XXXXX XXX XXX-X ja varastas kokku 10 409 krooni väärtuses E. V. vara; 17.11.2009 kell 18.30 – 18.11.2009 kell 00.00 tungis avatud köögiakna kaudu sisse V. F. korterisse Tallinnas XXXXXXXX XXX XX-XX ja varastas kokku V. F. 130 820 krooni väärtuses ja omastas selle; 22.11.2009 ajavahemikul kell 17.00 – kell 17.55 tungis avatud akna kaudu sisse N. Š. korterisse Tallinnas XXXXXXX XX-XX ja varastas 16 080 krooni väärtuses N. Š. vara. APELLATSIOONI SISU P.O leiab, et talle on mõistetud liialt karm karistus, kuivõrd tema süü ei ole kõikides episoodides tõendatud. Ta kirjutas ise puhtsüdamliku ülestunnistuse, ei takistanud uurimist ja lootis kohtu peale, et karistus määratakse väiksem kui määrati. Taotleb karistusmäära vähendamist. Tsiviilhagidesse puutuvalt märgib, et
5. episoodis on märgitud hagi summa, kuid ostutšekke kõikide kuldesemete ja aparatuuri ostmise kohta ei esitatud, seega ei pea ta 2 kogu summat ka tasuma. Kahetseb toimepandut. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et apellatsioon rahuldamisele ei kuulu, maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Süüdistatav ja tema kaitsja jäid apellatsiooni juurde, leides, et tsiviilhagi suurus
6. episoodis ei ole tõendatud ning et mõistetud karistusmäära tuleks vähendada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Süüdistatavale mõistetud karistustusse puutuvalt rõhutab kohtukolleegium esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on P.O-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist. Karistusmäära valikul on maakohus põhjendatult lähtunud tema süü suurust mõjustavatest teguritest – pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist 2009.a juuli lõpus, pani ta mõne kuu möödudes lühikese aja jooksul toime kuus sissetungimisega seotud vargust, põhjustades olulisel määral kannatanutele kahju. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole ainuüksi süü suurust arvestades P.O-le KarS §-s 199 lg-s 2 ettenähtud karistuse keskmisest määrast allapoole jääva karistuse leevendamiseks alust. Mis puudutab P.O vastu esitatud tsiviilhagisid, siis märgib kohtukolleegium, et talle oli tagatud võimalus esitada soovi korral kannatanute nõuetele oma vastuväiteid ja tõendeid, kriminaaltoimiku materjalides oli piisav teave selle kohta, milliste asjaolude alusel ning millised tsiviilnõuded tema vastu on esitatud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on P.O selgesõnaliselt kinnitanud, et tunnistab ennast süüdi, ütlusi anda ei soovi, tsiviilhagidega on nõus. N. Š. (kannatanu apellatsioonis vaidlustatud
7. episoodis) on kohtuistungil osalenud, kuid ei süüdistataval ega tema kaitsjal ei tõusetunud küsimusi kannatanu poolt esitatud hagi kohta /II kd tl 77/. Esitatud tsiviilhagide rahuldamise põhjendused on maakohus oma otsuses esitanud. Eelnevale lisaks osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-79-09 väljendatud seisukohale, mille kohaselt juhul, kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. Seega on maakohus põhjendatult ja seadusega vastavuses kannatanu N. Š. hagi kogu ulatuses rahuldanud ja tekitatud kahju P.O-lt välja mõistnud. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 01.04.2010.a otsuse muutmata ja P.O apellatsiooni rahuldamata. 3 Malle Preimer Meelika Aava 4 Ivi Kesküla