järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav E.R , ik. XXX, kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, Kaitsja v.advokaatdi abi Kersti Põld RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.R kuriteos
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta E.R’ le mõistetud vangistus tingimisi kaheksateist
lg 1 alusel kohustada E.R katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et E.R’ le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. E.R anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 15. novembrist 2010.a.
Prokurör on saatnud toimiku E.R süüdistuses kuriteos
järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. E.R on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav E.R ja tema kaitsja nõustusid E.R-ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus E.R-ile nõutava karistuse liigis ja määras.
alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes
lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus on vastavuses
§-s 56 sätestatuga. 4 KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub E.R’ lt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 173 lg1 ja 175 lg1 p4 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. E.R kaitsja Kersti Põld on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks summas 900 krooni koos käibemaksuga. Taotlus sisaldab järgmist: Riigi õigusabi tasu 3 pooltunni eest, tasumäär 250 kr pooltunni kohta, kokku 750 kr (3 x 250) sealhulgas: Esinemine kohtuistungil: 15.11.2010 kell 11.30-12.30 Pärnu Maakohtu kohtuistung asja läbivaatamiseks kokkuleppemenetluses (2 pooltundi), tasu 500 kr. 20.10.2010 kell 10.00-10.30 – Lääne Ringkonnaprokuratuuris asja kokkuleppemenetluses lahendamiseks nõusoleku andmise juures viibimine ja kokkuleppe sõlmimine (1 menetlustoiming 1 pooltundi ). Tasu 250 krooni. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%, so.150 krooni. Kokku taotlus summale 900 krooni (750+150). Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. E.R on töötu. E.R-ilt on juba riigituludesse menetluskuluna väljamõistetud sundraha 6525 krooni. E.R on varem kriminaalkorras karistamata. Arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temal üle jõu. Süüdistatav E.R on oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust toimepandu üle. Kriminaalmenetluses peab süüdistataval olema kaitsja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et E.R võib vabastada kaitsjatasu tasumisest riigituludesse ja arvestatud kaitsjatasu tuleb jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.