Obsah (10)

§200§199§201§2§56§74§64§68§4§ 185

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-10776 Kohtunik Anne PALMISTE Rahvakohtunikud Tiia NELK Urve

§200

lg.2 p.4, 7, 8, 10; §201 lg.2 p.1 ja §199 lg.2 p.4, 8 järgi D.Z-i süüdistus

§200lg.2 p.7, 8 ja §199 lg.2 p.4, 8 järgi T.U sünd.

xxx, isikukood 3 8108302215, Leedu Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud - Kohtla-Järve Linnakohtu 22.08.2002 otsusega KrK §202-5 lg.1 järgi arestiga 2 kuud 4 päeva - Ida-Viru Maakohtu 06.03.2003 otsusega

§199

lg.2 p.4, 7, 8 ja §25 lg.1 - §215 lg.2 p.1, 3 järgi vangistusega 1 aasta katseajaga 2 aastat - Ida-Viru Maakohtu 27.04.2005 otsusega

1 §200 lg.2 p.7, 8, 10; §215 lg.2 p.1 ja §199 lg.2 p.4, 5, 7 järgi vangistusega 2 aastat 8 kuud 1 päev Kahtlustatavana kinni peetud 18.05.2009 – 19.05.2009, tõkend – vahistamine- alates 26.05.2009 D.Z sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud - Ida-Viru Maakohtu 12.08.1992 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3; §197 lg.2 p.1, 2 ja §15 lg.2 §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat katseajaga 2 aastat - Kohtla-Järve Linnakohtu 23.12.1993 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 5 kuud - Lääne-Viru Maakohtu 25.10.1996 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 7 kuud - Kohtla-Järve Linnakohtu 30.04.1999 otsusega KrK §142 lg.2 p.2, 3, 4 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 1 kuu - Kohtla-Järve Linnakohtu 28.08.2001 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 ja §140 lg.2 p.1, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 9 kuud - Põlva Maakohtu 20.09.2002 otsusega KrK §139 lg.2 p.2, 3 ja §185 lg.2 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, s.o. summas 1500 krooni - Viru Maakohtu 18.12.2006 otsusega

§201

lg.2 p.1 ja §25 lg.2 - §266 lg.2 p.3 järgi vangistusega 4 kuud Kahtlustatavana kinni peetud 19.05.2009 – 20.05.2009, tõkend – elukohast lahkumise keeld S M isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxa, töökoht xxx, xxx Kannatanud G K isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx, xx V M isikukood xxx-xxx xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx, töötab M P isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht Jxxx, õpib xxx 2 S B isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx, xxx N S isikukood xxx, Leedu Vabariigi kodanik, elukoht xxx, xxx V J isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht puudub Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada T.U Karistusseadustiku §200 lg.2 p.4, 7, 8, 10 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada T.U Karistusseadustiku §201 lg.2 p.1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada T.U Karistusseadustiku §199 lg.2 p.4, 8 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Mõista T.U õigeks süüdistuses episoodis 21.01.2009 kaupluses Tallinn seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel mõista T.U-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvestada T.U karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.05.2009 – 19.05.2009, s.o. 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb T.U 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. T.U karistusaja algus on 26.05.

1. T.U suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi tunnistada D.Z Karistusseadustiku §200 lg.2 p.7, 8 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada D.Z Karistusseadustiku §199 lg.2 p.4, 8 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. 3 Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel mõista D.Z-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvestada D.Z-i karistuse aja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.05.2009 – 20.05.2009, s.o. 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb D.Z 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. D.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada ja D.Z vahistada kohtusaalis. D.Z-i karistusaja algus on 16.02.
2. Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista T.U-lt tsiviilhagide katteks - A P (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks 2800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni - V MI kasuks 27 300 (kakskümmend seitse tuhat kolmsada) krooni. Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista D.Z-ilt V JI kasuks tsiviilhagi katteks 4338 (neli tuhat kolmsada kolmkümmend kaheksa) krooni. xxx tsiviilhagi summas 4321 (neli tuhat kolmsada kakskümmend üks) krooni jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.2 alusel läbi vaatamata. xxx tsiviilhagi summas 4327 (neli tuhat kolmsada kakskümmend seitse) krooni jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata. N G tsiviilhagi summas 1479 (üks tuhat nelisada seitsekümmend üheksa) krooni 80 senti jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.2 alusel välja mõista ekspertiisitasu 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. D.Z-ilt Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus ja määrata tema poolt T.U-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni (s.h. ettevalmistus, osalemine kohtuistungitel 18 pooltundi x 100 krooni = 1800 krooni, käibemaks 520 krooni). Rahuldada vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOVI taotlus ja määrata tema poolt D.Z-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni (s.h. ettevalmistus 4 kohtuvaidlusteks 800 krooni, esinemine kohtuistungil 18 pooltundi 1800 krooni, käibemaks 520 krooni). Välja mõista T.U-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 1375 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni 80 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses osalemise eest 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 191 (ükssada üheksakümmend üks) krooni 50 senti riigituludesse. Välja mõista D.Z-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni 40 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOV) kohtulikus menetluses osalemise eest 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 7 (seitse) krooni riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb T.U ja D.Z tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB või nr. 221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Asitõendid – T.U sinine dressipluus ja botased – tagastada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel kohtuotsuse jõustumisel T.U-le . Asitõendid – suitsupakk L&M, püstolikujuline välgumihkel, jalatsijälje fragment, mis asuvad kriminaalasja juures ning näpitsad, kruvikeeraja, lukusüdamik ja mutrivõti, mis asuvad Ida Prefektuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. 5 Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 12.03.
3. on kohtuotsusega Viru Süüdistus T.U on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles varem IdaViru Maakohtu 27.04.2005 otsusega karistatud

§200

, §215 ja §199 järgi vangistusega - võttis 21.01.2009 kell 19.00 OÜ XXXkuuluvas kaupluses XXX (asukoht XXX), püüdes varjata nägu mütsi ja salliga ning ähvardades relvataolise püstolikujulise esemega müüjat S Mt, kassast ära 3200 krooni sularaha. Röövi käigus oli kassa rikutud, selle parandusele kulus 1121 krooni. Kokku tekitas T.U röövimisega kahju summas 4321 krooni - sisenes 15.05.2009 kell 18.30 grupis koos D.Z-iga OÜ xxx kuuluvasse kauplusesse xxx (asukoht xxx) ja kus mõlemad püüdsid varjata nägu prillide ja suure kapuutsiga. D.Z valvas, et keegi ei segaks röövi ja toetas T.U tegevust oma kohalolekuga. T.U ähvardas müüjat S Mt relvataolise püstolikujulise esemega ja võttis 2357 krooni sularaha, peenraha summas 130 krooni, 40 suitsupakki (maksumusega 1120 krooni), ühe pudeli likööri Cream Kelly´s (maksumusega 78 krooni) ning lauatelefoni toru, mistõttu tuli muretseda uus telefon (maksumusega 720 krooni). Kokku tekitati rööviga kahju summas 4327 krooni - koos seni tuvastamata isikuga 26.05.2009 kell 09.15 garaaziühistu xxx (asukohaga xxx) kõrval, viibides V Mile kuuluvas taksos xxx xxx (registrimärk xxx), lõi selja tagant taksojuhile V Mile pea piirkonda ning ähvardas noaga, mispeale V M hüppas sõidukist välja. T.U koos seni tuvastamata isikuga sõitsid röövitud sõiduautoga Kohtla vallas asuvasse Peeri külla, kuhu jätsid auto maha ning süütasid autosalongi põlema. Kahju on röövimisega tekitatud summas 29 700 krooni, s.h. taksomeeter 7500 krooni, selle paigaldus 400 krooni, taksojuhi tõendi duplikaat 2000 krooni, kahjustused seoses auto põlenguga 18 000 krooni, mobiiltelefon №kia 100 krooni, võtmed 1000 krooni, rahakott sularahaga summas 700 krooni. Sellega pani T.U toime võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupis, relvaga ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, näo varjamisega näokatte või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, s.o.

§200lg.2 p.4, 7, 8, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.U on kohtu alla antud, süüdistatuna selles, et tema, olles varem IdaViru Maakohtu 27.04.2005 otsusega karistatud

§200

, §215 ja §199 järgi vangistusega - omastas 24.05.2009 oma emaga ühises elukohas xxxoma emale N Sle kuuluva mikrolaineahju (maksumusega 1100 krooni), 8 rulli tapeeti (maksumusega 800 krooni), mobiiltelefoni Samsung (maksumusega 1200 krooni), lihvimismasina (maksumusega 500 krooni). Kokku tekitas T.U kahju summas 3600 krooni - küsis 27.05.2009 Kohtla-Järvel Kukruse linnaosas asuvas bussipeatuses M Pult kasutada mobiiltelefoni Sony Ericsson K6601, kuid ei tagastanud seda mobiiltelefoni ning sõitis bussiga Jõhvi, kus müüs selle Jõhvi bussijaamas 6 tundmatule isikule 200 krooni eest. Omastamisega tekitas A P kahju summas 3200 krooni. Sellega pani T.U toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o.

§201lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.U on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles varem Ida

Viru Maakohtu 27.04.2005 otsusega karistatud

§200

, §215, §199 järgi vangistusega - ajavahemikul 13.09.2008 - 18.092008 tungis klaasi lõhkumise teel S Bi korterisse (asukohaga xxx), kust varastas: teleri Samsung (maksumusega 3100 krooni), teleri Hsense (maksumusega 3100 krooni), teleri Philips (maksumusega 1100 krooni), videomaki №kia VCR 3704EE (maksumusega 2500 krooni), DVD mängija Denver (maksumusega 1000 krooni), maki lisaseadme DUX (maksumusega 300 krooni), videomaki Shivaki (maksumusega 500 krooni), pildi (maksumusega 50 krooni), naaritsanaha (maksumusega 300 krooni), raadiokella (maksumusega 200 krooni), 4 mängu (maksumusega 400 krooni), 40 videokassetti (maksumusega 4000 krooni), 11 CD plaati (maksumusega 1100 krooni), elektrisae Skil (maksumusega 800 krooni), akudrelli Dewalt (maksumusega 1000 krooni), drelli (maksumusega 300 krooni), elektridrelli Gern (maksumusega 300 krooni), mobiiltelefoni №kia 6030 (maksumusega 500 krooni) 17 eurose kaardiga (või 255 krooni), fotoaparaadi Staref (maksumusega 200 krooni), mikseri Philips (maksumusega 250 krooni), muusikakeskuse Denver (maksumusega 1000 krooni), triikraua Moulinex (maksumusega 200 krooni), mänguseadme Nintendor (maksumusega 2000 krooni), kuldketi (maksumusega 3000 krooni), ristiga hõbeketi (maksumusega 500 krooni), SAT TV (300 euro maksumusega 4500 krooni). Klaasi taastamine maksab 500 krooni. Sel moel tekitas T.U vargusega kahju summas 32 955 krooni - tungis 13.10.2008 ajavahemikul 18.30 – 21.15 ukseluku lõhkumise teel N G korterisse (asukohaga xxx), kust varastas sularaha summas 400 krooni, prossi (maksumusega 60 krooni), kee (maksumusega 200 krooni), 2 tahvlit šokolaadi (maksumusega 56 krooni), 2 tahvlit šokolaadi (maksumusega 33,80 krooni), kompvekid (maksumusega 30 krooni) ja teksapüksid (maksumusega 250 krooni). Luku parandus maksab 450 krooni. Sel moel tekitas T.U kahju summas 1479,80 krooni. Sellega pani T.U toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on vare toime pannud varguse, röövimise või omastamise, sissetungimisega, s.o.

§199lg .2 p.4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.Z on kohtu alla antud, süüdistatuna selles, et tema, olles varem Viru Maakohtu 18.12.2006 otsusega karistatud

§201

, §266 järgi vangistusega - murdis 23.10.2008 ajavahemikul 08.00 - 19.00 akna kaudu sisse V Jile kuuluvasse korterisse (asukohaga xxx), kust varastas kodukino LG (maksumusega 4000 krooni), äratuskella (maksumusega 128 krooni), kruvikeerajate komplekti (maksumusega 150 krooni), habemeajamisvahu (maksumusega 30 krooni) ja habemeajamisjärgse vedeliku (maksumusega 30 krooni). Kokku tekitas D.Z vargusega kahju summas 4338 krooni. Sellega pani D.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, sissetungimisega, s.o.

§199lg.2 p.4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

7 D.Z on kohtu alla antud, süüdistatuna selles, et ta grupis koos T.U-ga 15.05.2009 kell 18.30 sisenes OÜ xxx kuuluvasse kauplusesse xxx (asukoht xxx), kus mõlemad püüdsid nägu varjata prillide ja suure kapuutsiga. D.Z valvas, et keegi ei segaks röövi ja toetas T.U tegevust oma kohalolekuga. T.U ähvardas relvataolise püstolikujulise esemega müüjat S Mt ja võttis 2357 krooni sularaha, peenraha summas 130 krooni, 40 suitsupakki (maksumusega 1120 krooni), ühe pudeli likööri Cream Kelly´s (maksumusega 78 krooni) ning lauatelefoni toru, mistõttu tuli muretseda uus telefon (maksumusega 720 krooni). Kokku tekitati rööviga kahju summas 4327 krooni. Sellega pani D.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, grupis, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, näo varjamisega näokatte või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, s.o.

§200lg.2 p.7, 8, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav T.U tunnistas ennast maakohtu istungil süüdi osaliselt, s .t. kõikides episoodides, v.a. episood xxx kaupluses 21.01.

1. Süüdistatav T.U poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, - et 21.01.2009 kaupluse xxx röövimise episoodi ta ei tunnista, kuid ei mäleta, kus ta nimetatud ajal oli. Kohtueelsel uurimisel tunnistas ta seda episoodi, kuna uurija lubas tal peale seda koju minna ja ta kinnitas uurijale, et annab selle episoodi kohta ütlusi kohtuistungil - et 15.05.2009 kaupluse xxx röövimise episoodi ta tunnistab. Süüdistatav seletas kohtuistungil, et pani röövimise toime koos D.Z-iga , kusjuures T.U ähvardas müüjat püstolikujulise välgumihkliga ja D.Z avas sel ajal kassat, sai selle lahti ja võttis sealt raha. Püstolikujuline välgumihkel oli D.Z-i oma ja D.Z-i idee oli ka seda röövi käigus kasutada. Röövi ajal oli välgumihkel T.U käes, kuid peale röövi ja enne lahkuminekut andis ta selle D.Z-ile tagasi. T.U võttis kauplusest kaasa 10 pakki sigarette ja likööripudeli. Telefonitoru T.U ei võtnud, nägi, et selle võttis kaasa D.Z . Mõlemal olid peas kapuutsid ja ees päikeseprillid. Rahast näitas D.Z T.U-le summat 460 krooni, selle ja sigaretipakid jagasid nad pooleks. Likööripudeli jättis endale D.Z . Peenraha müntidena jäi T.U-le , ta vahetas selle pangas ära ja sai 103 krooni. Tsiviilhagiga summas 4327 krooni süüdistatav T.U ei nõustunud - et 26.05.2009 episoodi V Mi taksoga ta tunnistab. Süüdistatav seletas maakohtu istungil, et ta istus taksosse, kuna tahtis sõita Järveküla teelt Kalevi tänava apteeki. Kellega ta koos oli, ei oska öelda, kuna nime ei tea. Süüdistatav oli tarvitanud narkootikume. Apteegis kumbki sees ei käinud, käskisid taksojuhil sõita xxx xxx garaažide juurde, kuna teine isik tahtis seal kellegagi kohtuda. Garaažide juures tulid mõlemad taksost välja ja teine isik ütles, et ta nõuab taksojuhilt raha, et süüdistatav ainult seisaks ja ei segaks. Kui taksojuht oli autost kõrvalukse kaudu välja hüpanud, istus süüdistatav rooli taha ja nad sõitsid Peeri külasse, kus vaatasid auto üle. Süüdistatav võttis auto esipaneelilt mingi taksojuhi pildiga dokumendi, mille andis hiljem 8 - - - - politsei kätte, teine isik võttis mobiiltelefoni ja autovõtmed. Süüdistatav kinnitas, et nemad autot ei süüdanud, see süttis ise, kuna vesi läks keema ja tekkis lühis. Tsiviilhagiga nõustus süüdistatav täielikult et 24.05.2009 episoodi kannatanu N S korteris ta tunnistab. Süüdistatav seletas kohtuistungil, et võttis korterist kõik asjad, mis on kirjas süüdistuses, kuid osad asjad (tapeet ja lihvimismasin) olid tema ostetud, seega tema omad. Mikrolaineahju ja mobiiltelefoni tõi süüdistatav ise tagasi et 26.05.2009 episoodi kannatanu M Puga seoses ta tunnistab. Süüdistatav seletas maakohtu istungil, et küsis M Pult telefoni, et helistada, kuid ei tagastanud ja sõitis hoopis marsruuttaksoga minema ja müüs telefoni 200 krooni eest maha. Tsiviilhagiga nõustus süüdistatav täielikult et 13.09.2008 – 18.09.2008 episoodi kannatanu S Bi korteris ta tunnistab. Süüdistatav seletas maakohtu istungil, et läks nimetatud korterisse, kuna teadis, et omanikku ei ole kodus. Sissesaamiseks lõhkus ära aknaklaasi. Ära viis süüdistatav kõik esemed, mis on kirjas süüdistuses. Kuna ta elab lähedal, käis ta mitu korda, oli üksinda et 13.10.2008 episoodi kannatanu N G korteris ta tunnistab. Süüdistatav seletas maakohtu istungil, et sisenemiseks lõhkus korteri ukse luku, korterist võttis šokolaade, sularaha ja teksased, kuid prossi ja ketti ei võtnud. Tsiviilhagiga nõustus süüdistatav täielikult. Süüdistatav D.Z ennast maakohtu istungil kummaski episoodis süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav D.Z-i poolt maakohtu istungil antud ütlusest nähtub, - et 15.05.2009 kaupluses xxx ta ei käinud ja oli sel ajal hoopis kodus. Sel ajal elas ta ühes korteris M M, kes võib seda kinnitada. Miks T.U räägib tema peale, ei oska ta seletada, püstolikujuline välgumihkel ei ole tema oma, ta ei ole seda kunagi varem näinud ning kaupluse müüja mäletab teda valesti - et 23.10.2008 ei ole ta V Ji korteris olnud, kuid kus oli, ei mäleta. V Ji korteris on ta käinud varem mitu korda, kõikides tubades, akna juures käis suitsetamas. Kannatanu S M, kes on müüja kaupluses xxx, kinnitas maakohtu istungil, et 21.01.2009 tuli kauplusesse mustas jopes mees, oli maskis, ähvardas teda püstolisarnase esemega, avas kassa ja võttis raha ära. Mees rääkis vene keeles, ähvardas ja käskis kassa avada. Kui palju raha sel õhtul kassas oli, kannatanu ei mäleta. Kannatanu kinnitas, et käesoleval ajal ta meest ära ei tunneks, kuna tegemist oli ehtsa maskiga. 15.05.2009 õhtul tuli kauplusesse 2 pikemat kasvu meest, kapuutsid peas ja päikeseprillid ees. Kuna kaupluses oli veel klient, küsisid nad näha alkoholi, siis väljusid. Kui teine klient lahkus, tulid nad uuesti sisse, küsisid uuesti likööri ja kannatanu läks seda tooma. Samal ajal võttis üks meestest välja püstoli, kannatanu hakkas karjuma. Mehed tegid kassa ise lahti ja võtsid raha. Raha sel õhtul kassas palju ei olnud. Lisaks sularahale võtsid nad kassa alt riiulilt mündid, telefonitoru, sigaretid ja likööripudeli. Kannatanu kinnitas, et mäletab mehi hästi, kuna suhtles enne nendega alkoholi valimisel. Politseis tehti fotode järgi äratundmine, ka seal tundis ta mehed ära. Kannatanu kinnitas, et mõlemad mehed on kohtusaalis, püstolisarnane ese oli T.U käes ja tema seisis leti taga, D.Z seisis kassa juures kliendi tavakohal. Kannatanu kinnitas, et tundis 9 süüdistatavad ära nii fotode järgi kui kohtuistungil seetõttu, et tal oli aega neid jälgida, kui mehed valisid erinevate likööride vahel. Kannatanu G K, kes on OÜ xxx juhatuse liige, kinnitas maakohtu istungil, et nende firmale kuuluvas kaupluses xxx toimus 2 röövi. Peale esimest röövi 21.01.2009 oli kaupluses sularaha puudujääk 3200 krooni ja kassaaparaadi parandus maksis 1121 krooni. Kokku tekitati kahju 4321 krooni, mille kannatanu palus välja mõista süüdlastelt. 15.05.2009 ei olnud kaupluses palju sularaha, kuna just oli osa rahast taara eest ära antud. Sularaha läks röövi käigus kaduma 2357 krooni, peenraha müntides 130 krooni, 40 sigaretipakki kogumaksumusega 1120 krooni, lauatelefon 720 krooni ja likööripudel maksumusega 78 krooni. Kogu kahjusumma oli 4327 krooni, mille kannatanu palub süüdlastelt välja mõista. Kuna peale rööve tehti inventuur, siis puuduolev kaup tuleb inventuuriaktidest välja. Inventuuriaktides on kirjas kaup, mis oli sellel ajal kaupluses olemas. Raamatupidamisdokumente selle kohta, kui palju oli enne inventuuri kaupa, pole kannatanu esitanud. Kannatanu V M kinnitas maakohtu istungil, et 26.05.2009 osutas ta isikliku sõiduautoga taksoteenust, kui tuli 2 vene keelt kõnelevat klienti, kes tahtsid sõita Kalevi tänava apteeki. Sinna jõudes käskisid nad apteegist mööda sõita xxx xxx garaažide juurde. Seal väljusid nad autost, arvet ei tasunud, ütlesid, et teevad suitsu ja ootavad kedagi. Peale seda istus üks isikutest autosse taksojuhi taha ja lõi taksojuhti tagant paremalt näkku mingi metallesemega. Kannatanut löödi pähe ja kaela piirkonda, nõuti raha ja mobiiltelefoni. Isik, kes istus tagaistmel, ütles, et tal on nuga, seda pidi kindlasti kuulma ka isik, kes seisis väljas juhiukse juures ja kes pärast rooli istus. Kannatanu kinnitas, et isik, kes seisis auto juhiukse juures, lükkas tema kõrvalistmele ja istus ise rooli, on süüdistatav T.U . Tsiviilhagi osas kinnitas kannatanu, et tema kahju on 27 300 krooni, mille palub välja mõista ja mis koosneb järgmistest summadest: taksomeeter 7500 krooni, selle paigaldus 400 krooni, taksojuhi tõendi duplikaat 300 krooni, põlenud auto maksumus 18 000 krooni, mobiiltelefon 100 krooni, 4 uut lukku seoses võtmete kadumisega kokku 1000 krooni. Kannatanu M P kinnitas maakohtu istungil, et temal oli 26.05.2009 ema A P poolt umbes 2800 krooni eest ostetud mobiiltelefon Sony Ericsson K
2. Käesoleval ajal on ema haige ja läheb haiglasse, mistõttu ei saa ta kohtuistungil osaleda. Kukruse bussipeatuses tuli kannatanu juurde üks isik, kes palus telefoni helistamiseks. Kuna kannatanu selles isikus mingit ohtu ei näinud, andis ta telefoni isiku kätte. Isik rääkis vene keeles, helistas kellelegi ja siis ütles, et läheb küsib üle tee asuvast bussipeatusest kelleltki sigarette. Samal ajal tuli peatusesse marsruuttakso ja isik läks selle peale. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et tundis nii politseis fotode pealt kui ka kohtuistungil selles isikus, kes küsis temalt mobiiltelefoni, ära T.U. Kannatanu kinnitas, et tsiviilhagi summas 2800 ta toetab ja palub see süüdlaselt ema kasuks välja mõista. Kannatanu S B kinnitas maakohtu istungil, et tema korteris pandi septembris 2008 toime vargus, mille käigus varastati temalt rida esemeid. Osa nendest on ta käesolevaks ajaks kätte saanud, osa mitte. Tsiviilhagi ei soovinud kannatanu esitada ja kinnitas, et on teadlik oma loobumise tagajärgedest. Kannatanu N S kinnitas maakohtu istungil, et kuna süüdistatav T.U on tema poeg, ta ütlusi anda ei soovi. Samuti ei soovi ta esitada tsiviilhagi. 10 Kannatanu V J kinnitas maakohtu istungil, et tema korteris pandi oktoobris 2008 toime vargus, sisse tungiti akna kaudu, ära oli viidud kodukino komplekt, äratuskell, kruvikeerajate komplekt, habemeajamisvaht ja vedelik. Tagasi ei ole ta midagi saanud, kahjusumma on 4338 krooni, mille kannatanu palub süüdlaselt välja mõista. Tunnistaja M M kinnitas maakohtu istungil, et elas aprilli lõpust kuni juuni keskpaigani 2009 D.Z-i juures, tegi talle süüa. Sellel päeval maikuus, kui politsei D.Z-i kinni pidas, oli D.Z kodus, kuskil ei käinud. D.Z käis samal päeval külas T.U , kaks korda, kella 12 ajal ja kella 15 ajal. Kui politsei D.Z-i ära viis, tehti läbiotsimine, mille juures tunnistaja oli. 2 päeva enne D.Z-i kinnipidamist käisid D.Z külas mees ja naine. Sellel mehel oli püstolikujuline välgumihkel, mille ta jättis lahkudes koos jopega D.Z-i diivanile ja kust see läbiotsimise käigus leiti. Tunnistaja kinnitas, et T.U külaskäigud, läbiotsimine ja D.Z-i kinnipidamine toimusid kõik ühel päeval, sellel päeval oli D.Z kogu aeg kodus. Tunnistaja kinnitas, et tunneb ka T.U, kes on D.Z-i sõber ja nendevahelised suhted on head, mingit riidu ei ole tema nende vahel näinud. Kohtueelsel menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha 15.05.2009 ja 21.01.2009 vaatlusprotokollid koos fototabelite ja skeemidega - asitõendite (sinise-valgekirjud botased, suitsupakk L&M suitsupakk, relvataoline ese, tumesinine dressipluus, liikluskindlustuse poliis nr. xxx sõiduautole xxx, taksojuhitunnistus V Mi nimele, sõiduauto xx xxx, televiisorid Hsense, Samsung, magnetofon Dux, videomakid №kia, Shivaki, pilt, naaritsanahk, miniraadio-kell, mänguseade ninetndor, mangud mänguseadmele, jope, videokassetid, CD plaadid) vaatlusprotokollid - läbiotsimisprotokoll 19.05.209 korteris xxx - OÜ xxx poolt esitatud materjalid - sündmuskoha 26.05.2009 vaatlusprotokoll koos skeemiga - sündmuskoha 26.05.2009 vaatlusprotokoll koos fototabelitega - Tele2 liitumisleping A P nimele ja ettemaksuarve nr.1010633 - sündmuskoha 19.09.2008 vaatlusprotokoll koos fototabelitega - sündmuskoha 23.10.2008 vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabelitega - 31.12.2008 ekspertiisiakt nr.SS-0676-08/6043 - äratundmiseks esitamise 21.05.2009, 28.05.2009 ja 29.05.2009 protokollid koos fototabelitega. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega menetlusosalised, leidis, et süüdistatavad T.U ja D.Z panid toime neile inkrimineeritavad süüteod. ja ära kuulanud Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. 11 Episood 15.05.2009, seotud kauplusega xxx Maakohus leiab, et süüdistatavate T.U ja D.Z-i süü antud kuriteo toimepanemises on tõendatud lisaks süüdistatava T.U poolt süü tunnistamisele kannatanu S M ütlustega kohtuistungil selle kohta, et tema tunneb röövi toimepanemises kindlalt ja ümberlükkamatult ära T.U ja D.Z-i . Maakohus peab kannatanu põhjendusi selles osas, et süüdistatavad tunneb ta ära seoses sellega, et tal oli neid võimalus vaadelda, kui nad valisid erinevate alkoholi markide vahel, veenvateks. Kannatanu seletas põhjalikult, et süüdistatavad tulid kauplusesse ja kuna seal oli veel klient, tundsid nad huvi erinevate likööride vastu, peale mida lahkusid kauplusest. Peale võõra kliendi lahkumist tulid nad mõlemad uuesti kauplusesse sisse. Lisaks sellele nähtub ka äratundmiseks esitamise 21.05.2009 protokollist (I kd. t.l.99-102), et S M tunneb ära fotol nr.1 ja fotol nr.6 ära isikud, kes röövisid 15.05.2009 kauplust. Samast protokollist nähtub ka, et ühe isiku tundis ta ära tema suure nina järgi. Fotol nr.1 oli D.Z ja fotol nr.6 T.U . Kannatanu ütlused ja viited süüdistatavatele on olnud järjekindlad, ühesugused ja põhjendatud. Maakohtul puudub alus neid mitte uskuda. Süüdistatav D.Z väitis maakohtu istungil, et ei ole 15.05.2009 kodust väljas käinud ja seda võib ka kinnitada tunnistaja M M. Tunnistajana maakohtu istungil üle kuulatud M M kinnitas, et sel päeval, kui toimus läbiotsimine ja D.Z peeti politsei poolt kinni, oli D.Z tõepoolest terve päeva kodus ja samal päeval käis tema pool ka mitu korda T.U . Nagu nähtub D.Z-i korteris toimunud läbiotsimisel koostatud protokollist (I kd. t.l.79-84) ja D.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I kd. t.l.87-88), toimusid läbiotsimine ja kinnipidamine 19.05.
3. Seega kinnitas tunnistaja M M küll süüdistatav D.Z-i väiteid 19.05.2009 kodusoleku osas, kuid mitte 15.05.2009 osas, kui toimus kaupluse rööv. Tunnistaja M M seostas maakohtu istungil väga kindlalt süüdistatav D.Z-i kodusviibimist kolme erineva sündmusega – T.U külaskäikude, läbiotsimise ja kinnipidamisega. Mis puudutab röövi toimumise aega, s.t. 15.05.2009, siis tunnistaja ei seostanud seda päeva millegagi ja ei kinnitanud D.Z-i väidet kodusoleku kohta. Kannatanu S M ütlustest nähtub, et 15.05.2009 toimunud röövimise käigus ähvardas üks isikutest teda püstolisarnase esemega. Süüdistatav T.U ütlustest nähtub, et tegemist oli püstolikujulise välgumihkliga, mis röövi ajal oli tema käes ja mille ta sai D.Z-i käest. Maakohus leiab, et süüdistatava need ütlused on usutavad. Nagu nähtub 19.05.2009 läbiotsimisprotokollist (I kd. t.l.79-84) xxx korteris, kus elab süüdistatav D.Z, võeti suurest toast ära muuhulgas püstolitaoline tulemasin, mis oli diivanil. Lisaks sellele kinnitas püstolikujulise välgumihkli olemasolu D.Z-i korteris viimase taotlusel maakohtu istungil ülekuulatud tunnistaja M M, kes kinnitas, et nägi seda eset D.Z-i korteris suure toa diivanil ja tema arvates jätsid selle sinna pärast lahkumist varasemalt külas käinud tunnistaja jaoks võõrad, kuid D.Z-i jaoks tuttavad purjus mees ja naine. Kuna tegemist oli metallist püstolikujulise välgumihkliga, leiab maakohus, et seda tuleb käsitleda relvana kasutatava muu esemena, kuna sellega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti. Maakohus leiab, et metallist püstolikujuline välgumihkel on ilmselgelt selline ese, millega on võimalik reaalselt kahjustada kannatanu tervist või kehalist puutumatust ja sellega on võimalik kasutada vägivalda. 12 Kannatanu S M ütlustest nähtub, et 15.05.2009 kaupluses toimunud röövi käigus olid isikutel peas kapuutsid ja ees päikeseprillid. Sama kinnitas maakohtu istungil ka süüdistatav T.U . Seega olid süüdistatavad teinud enda arvates kõik selleks, et röövi käigus ei oleks neid võimalik ära tunda ja asjaolu, et müüja nad siiski ära tundis, ei sõltunud nendest. Röövi toimepanemist koos D.Z-iga kinnitab ka T.U . Lisaks sellele kirjeldab T.U maakohtu istungil röövi toimepanemist samalaadselt kannatanu S Mga. T.U on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes on viibinud ka reaalses vangistuses. Seega on ta teadlik kahtlustatava ja süüdistatava staatusest ja seega ka õigusest rääkida ükskõik mida ning muuta ütlusi. Siiski on süüdistatav antud episoodi osas olnud järjekindel ja kinnitanud korduvalt, et pani 15.05.2009 toime röövi kaupluses XXX süüdistuses kirjeldatud viisil ja koos D.Z-iga . Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ja maakohtu istungil ei tulnud välja ühtegi asjaolu, mis annaksid alust arvata, et T.U viitab D.Z-i peale alusetult. Ka D.Z ise ei osanud nimetada ühtegi sellist põhjust. Tunnistaja M M ütlustest maakohtu istungil nähtub, et T.U ja D.Z-i näol oli tegemist sõpradega, kes lävisid tihti ja kelle vahel ei ole tema kunagi kuulnud tülitsemist ega riidu. Episood 26.05.2009, seotud kannatanu V Miga Maakohus leiab, et süüdistatav T.U süü antud episoodis on tõendatud lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikule tunnistamisele ka kannatanu V Mi ütlustega maakohtu istungil, kes ühes tema taksos sõitnud isikus tundis vaieldamatult ära süüdistatav T.U . Lisaks sellele nähtub äratundmiseks esitamise 28.05.2009 protokollist (I kd. t.l.167-171), et V M kinnitas, et fotol nr.6 on isik, kes tema meelest istus taksos tema kõrval. Fotol nr.6 oli T.U. Kannatanu V Mi ütluste kohaselt lõi ja ähvardas teda taksos mitte T.U , vaid teine isik. T.U seisis vaid juhiukse juures ja hiljem istus rooli. Samas kinnitab kannatanu, et süüdistatav nägi ja kuulis tema arvates kõike, mis toimus taksos sees, kuna seisis vahetult juhiukse juures. Maakohus leiab, et nimetatud asjaolu ei anna alust süüdistatava teo ümberkvalifitseerimiseks omavolilise kasutamisena vägivallaga. Gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõigile grupi liikmetele, konkreetsed osateod ei tarvitse olla eristatavad ajas ja ruumis. Röövimise kaastäideviija on nii isik, kes hõivab raha ja kasutab vägivalda, kui ka see, kes ootab kõrval. Vägivalda kasutavad kannatanu suhtes kõik, kes juures on, olenemata sellest, kes konkreetselt kannatanut lõi. Vägivallaga ähvardava grupi liige ei ole mitte ainult see isik, kes konkreetselt sõnad lausub, vaid ka see isik, kes küll vaikib, kuid on teadlik esitatud ähvarduse sisust ja võimendab oma kohalolekuga kaaslase sõnade paikapidavust. Antud juhul oli kuriteos osalenud teise isiku tahe suunatud otseselt raha ja vara (mobiiltelefon) saamiseks kannatanult. T.U läks sellega kaasa. Asjaolu, et peale kannatanu väljahüppamist taksost sõitsid nad autoga ära, oli raha ja vara saamise tahtluse järeltegu. Arvates, et kannatanu läheb abi järele, sõitsid nad autoga eemale, et seejärel auto läbi otsida ja vara ikkagi saada. T.U ütlustest nähtub, et teine isik võttis autost kaasa mobiiltelefoni ja võtmed. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatav T.U süü on ülalnimetatud kahes episoodis õigesti kvalifitseeritud

§200

lg.2 p.4, 7, 8, 10 järgi 13 ja tema süü antud kuritegude toimepanemises on tõendatud. Samuti leiab maakohus, et süüdistatav D.Z-i süü ülalnimetatud ühes episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§200lg.2 p.7, 8, 10 järgi ja tema süü antud kuriteo toimepanemises on tõendatud.

Süüdistatavate tegevuses esinevad eelnimetatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Episood 21.01.2009, seotud kauplusega xxx Seoses prokuröri loobumisega süüdistusest antud episoodis ja vastavalt KrMS §301 ei pea maakohus vajalikuks nimetatud süüdistust eraldi käsitleda. Episood 24.05.2009, seotud kannatanu N Sga Maakohus leiab, et süüdistatav T.U süü antud episoodis on tõendatud muuhulgas süüdistatava enda poolt süü täieliku omaksvõtuga. Süüdistatava ütlustest maakohtu istungil nähtub, et osa asju, mille ta varastas korterist, kus ta elas koos emaga, pidas ta enda omaks, kuna oli need ise ostnud. Süüdistatav oli oma ütluste kohaselt ise ostnud tapeedi ja lihvimismasina, kuid isegi sel juhul ületab ema asjade maksumus 1000 krooni. Süüdistataval oli küll voli kõiki ema asju kasutada, kuid neid korterist välja viia ja realiseerida ei olnud ema luba. Kuna ta viis asjad välja, pööras ta asja enda kasuks. Viimane võib väljenduda valduses oleva asja endale jätmises, äratarvitamises, raiskamises, võõrandamises (müümises, vahetamises jms), pantimises. Asja enda kasuks pööramise korral ei ole vaja tõendada omastaja varalist kasu ega kannatanu varalist kahju, piisab, kui süüdlane peab asja endale ehk muudab selle endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma. Maakohus leiab, et antud asjas on tõendatud, et süüdistatav viis kodust ära emale kuuluvad esemed ja võõrandas need, kuna vajas narkootikumide soetamiseks raha. Süüdistatava ütlused on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Episood 26.05.2009, seotud kannatanu M Puga Maakohus leiab, et süüdistatav T.U süü antud episoodis on tõendatud lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikule omaksvõtule ka kannatanu M Pu ütlustega maakohtu istungil, kes süüdistatav T.U tundis eksimatult ära isiku, kellele ta oli Kukruse bussipeatuses andnud helistamiseks oma mobiiltelefoni. Tegemist oli mobiiltelefoniga Sony Ericsson K6601, mille oli kannatanule ostnud tema ema. Maakohus peab neid kannatanu ütluseid veenvateks, kuna need on ühesugused ja järjekindlad kogu menetluse kestel. Nagu kannatanu ütlustest nähtub, küsis süüdistatav temalt mobiiltelefoni, et helistada tüdruksõbrale, kannatanu andis telefoni ja süüdistatav ka helistas. Seejärel ütles süüdistatav, et helistab 5 minuti pärast uuesti ja senikaua läheb küsib teisest bussipeatusest sigarette. Samal ajal tuli teise bussipeatusesse marsruuttakso, süüdistatav läks selle peale ja sõitis ära. Süüdistatava ütluste kohaselt müüs ta mobiiltelefoni Jõhvis 200 krooni eest maha. Lisaks nähtub äratundmiseks esitamise 29.05.2009 protokollist (I kd. t.l.189-193), et ta on ära tundnud fotol nr.6 oleva isiku sellena, kes küsis temalt mobiiltelefoni. Fotol nr.6 oli T.U. Tele2 liitumislepingust (I kd. t.l.148) nähtub, et Annely P on 20.10.2008 liitunud mobiiltelefoniga Sony Ericsson K6601 Tele2 võrku ja sama kuupäevaga ettemaksu arvest nr.1010633 (I kd. t.l.149) nähtub, et A P on soetanud muuhulgas mobiiltelefoni Sony Ericsson K6601 hinnaga 2890 krooni. Seega, küsides 14 kannatanult mobiiltelefoni helistamiseks ja hiljem sellega ära süüdistatav asja enda kasuks ja jättis kannatanu sellest kestvalt ilma. sõites, pööras Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatava süü ülaltoodud kahes episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§201lg.2 p.1 järgi ja tema süü antud kuritegude toimepanemises on tõendatud.

Süüdistatava tegevuses esinevad eelnimetatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Episood ajavahemikus 13.09.2008 – 18.09.2008, seotud kannatanu S Biga Maakohus leiab, et süüdistatav T.U süü antud episoodis on tõendatud eelkõige süüdistatava enda ütlustega, samuti kannatanu ütlustega maakohtu istungil, millest nähtub, et eelnimetatud perioodil oli ta Soome Vabariigis ja eksabikaasa helistas talle ning teatas vargusest kannatanu korteris. Korterisse oli sisse tungitud ukseluku lõhkumise teel. Ära oli viidud palju asju, kuid osa neist sai ta politseis tagasi. Samuti nähtub süüdistatava ütlustest, et osa varastatud asju jõudis ta maha müüa, kuid osa kannatanu asju andis vabatahtlikult politseile välja. Asja äravõtmine kui varguse mõiste tunnus eeldab seda, et asi ei ole süüdistatava valduses, vaid on tema jaoks võõras valduses. Käesolevas asjas kuulusid varastatud esemed kannatanule. Vargus on lõpule viidud siis, kui vara on süüdistatava käes ning tal on võimalus seda oma äranägemise järgi hakata kasutama või käsutama. Käesolevas asjas viis süüdistatav asjad kannatanu korterist enda juurde, osa neist jõudis juba ka realiseerida, seega hakkas ta varastatud esemeid kasutama/käsutama. Episood 13.10.2008, seotud kannatanu N G Maakohus leiab, et süüdistatav T.U süü antud episoodis on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, kus ta kinnitab, et käis nimetatud korteris vargil, esemete nimekirja küll ei mäleta, mis võttis, kuid suuremas osas nõustub süüdistuses nimetatuga. Maakohus leiab, et ka antud episoodis on süüteokoosseis realiseeritud. Süüdistatava ütlused on kooskõlas antud episoodis kogutud muude tõenditega. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatava süü ülaltoodud kahes episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§199lg.2 p.4, 8 järgi ja tema süü antud kuritegude toimepanemises on tõendatud.

Süüdistatava tegevuses esinevad eelnimetatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Episood 23.10.2008, seotud kannatanu V Jiga Süüdistatav D.Z ennast antud episoodis süüdi ei tunnistanud. Maakohus leiab, et süüdistatav D.Z-i süü antud episoodis on tõendatud kannatanu ütlustega selle kohta, et süüdistatav käis tal suvel korteris külas, mistõttu oli teadlik korteri sisustusest, sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd. t.l.61-69) ja 31.12.2008 ekspertiisiaktiga nr.SS-0676-08/6043 (I kd. t.l.74-76). Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et sündmuskoha vaatlusel 23.10.2008 xxx viiele tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidest on isiku identifitseerimist võimaldavad

1. tõmmiskilele aknalaualt kopeeritud peopesajälje fragment ja
2. tõmmiskilele aknaraamilt seestpoolt kopeeritud sõrmejälje fragment. Isiku identifitseerimist võimaldava sõrmejälje fragmendi on jätnud Riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud 15 D.Z parema käe nimetissõrmega, isiku identifitseerimist võimaldavat peopesajälje fragmenti ei ole jätnud D.Z. Nagu nähtub süüdistatava ütlustest, käis ta suvel kannatanu korteris koos teistega alkoholi tarvitamas ja selle käigus tegi akna juures suitsu. Süüdistatav leidis, et sõrmejälg oli jäänud sellest ajast alates aknaraamile. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta elab üksinda, kuid täiskasvanud tütar käib tema juures muuhulgas aknaid pesemas. Kuna suvine külaskäik ja sügisene vargus olid üksteisest ajaliselt nii kaugel, kinnitas kannatanu, et kindlasti oli tütar vahepeal jõudnud kannatanu korteri aknad puhtaks pesta, seega välistas kannatanu võimaluse, et süüdistatava sõrmejälg oli jäänud tema korterisse juba suvest. Maakohus nõustub kannatanu nende põhjendustega ja peab neid veenvateks. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatava süü ülaltoodud episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§199lg.2 p.4, 8 järgi ja tema süü antud kuriteo toimepanemises on tõendatud.

Süüdistatava tegevuses esinevad eelnimetatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt

§2

lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt

§56lg.1 on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav T.U puhul arvestab maakohus kergendava asjaoluna tema poolt süü osalist tunnistamist, raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud maakohus kummagi süüdistatava suhtes. Lisaks toimepandud süütegude raskusastmetele, laadile ja hulgale arvestab maakohus ka süüdistatavate isikuid iseloomustavaid andmeid. Süüdistatav T.U on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja väärtegude toimepanemise eest kaheksal korral. Süüdistatav on varasemalt kandnud vangistust. Süüdistatav D.Z on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja väärtegude toimepanemise eest neljal korral. Süüdistatav on varasemalt korduvalt kandnud reaalset vangistust.

§200lg.2 näeb ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani.

Maakohus leiab, et süüdistatav T.U osas ei ole

§74

kohaldamine põhjendatud ja süüdistatav D.Z-i osas ei ole selle sätte kohaldamiseks alust. Arvestades kõike käesolevas kohtuotsuses ülaltoodut ja episoodide arvu, leiab maakohus, et süüdistatav T.U tuleb karistada

§200

lg.2 p.4, 7, 8, 10 järgi vangistusega, mis on suurem kui ettenähtud sanktsiooni alammäär, kuid 16 tunduvalt väiksem kui karistusraamide keskmine määr ja süüdistatav D.Z-i on võimalik

§200lg.2 p.7, 8 järgi karistada vangistusega sanktsiooni alammääras.

Eeltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatav T.U-le karistuseks vangistuse 4 aastat ja süüdistatav D.Z-ile vangistuse 3 aastat.

§201lg.2 vangistuse.

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase Rahalise karistuse mõistmine süüdistatav T.U-le antud sätte eest ei ole põhjendatud, kuna tal puudub igasugune sissetulek, väärtegude eest rahatrahvid on tasumata. mõistetud Arvestades kõike käesolevas kohtuotsuses ülaltoodut ja episoodide arvu, peab maakohus põhjendatuks mõista süüdistatav T.U-le

§201

lg.2 p.1 järgi karistuseks vangistuse 6 kuud.

§199lg.2 vangistuse.

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase Arvestades kõike käesolevas kohtuotsuses ülaltoodut ja episoodide arvu, peab maakohus põhjendatuks mõista süüdistatav T.U-le

§199

lg.2 p.4, 8 järgi karistuseks vangistuse 6 kuud ja süüdistatav D.Z-ile

§199

lg.2 p.4, 8 järgi vangistuse 2 kuud.

§64

lg.1 alusel peab maakohus käesolevas asjas põhjendatuks süüdistatavatele liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. mõista Eeltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatav T.U-le liitkaristuseks vangistuse 4 aastat 6 kuud ja süüdistatav D.Z-ile vangistuse 3 aastat 2 kuud.

§68lg.1 alusel arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav T.U on olnud kahtlustatavana kinni peetud 18.05.2009 – 19.05.2009 (I kd. t.l.21-22, 59). Eeltoodu alusel jääb lõplikult ärakandmisele 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. kuuluvaks karistuseks T.U Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et T.U oli vahistatud Viru Maakohtu 28.05.2009 määrusega ning tõkend – vahistamine – oli tema suhtes kohaldatud alates 26.05.2009 (I kd. t.l.183-185). Eeltoodu alusel on süüdistatav T.U karistusaja algus 26.05.

1. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav D.Z oli kahtlustatavana kinni peetud 19.05.2009 – 20.05.2009 (I kd. t.l.87-88, 98). 17 Eeltoodu alusel jääb lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks D.Z 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. KrMS §130 lg.5 alusel võib kohus vabaduses viibiva süüdimõistetu vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks sama seadustiku §429 sätestatud korras. Maakohus peab käesolevas asjas põhjendatuks süüdistatav D.Z-i suhtes kohaldatud tõkendi – elukohast lahkumise keeld – tühistamise ja tema vahistamise kohtusaalis. Asja materjalide kohaselt olid kohtuistungid antud asjas määratud 01.02.2010 – 02.02.
2. Kohtuistungile 01.02.2010 ei ilmunud süüdistatav D.Z õigeaegselt ja hilines, põhjendades seda töö juures käimise vajadusega. Samas, kui kohus kontrollis süüdistatav D.Z-i ankeetandmeid, teatas ta, et ta ei tööta. Kohtuistungile 02.02.2010 ilmus süüdistatav D.Z küll õigeaegselt, kuid kohtuistungil oli vastavalt süüdistatava enda taotlusele tehtud vaheaeg tunnistaja väljakutsumiseks. Peale vaheaega ilmus süüdistatav D.Z kohtuistungile tunniajase hilinemisega. Maakohus leiab, et tõkendi muutmine on vajalik süüdimõistva kohtuotsuse täitmise kindlustamiseks. Maakohtul puudub veendumus selles osas, et vabaduses olles läheb D.Z vajadusel vabatahtlikult ettenähtud tähtajal kandma vangistust. Eeltoodu alusel tuleb D.Z vahistada kohtusaalis ning tema karistusaja algus on 16.02.
3. Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu A P esitanud tsiviilhagi summas 3200 krooni (I kd. t.l.145-147), mida kannatanu M P vähendas maakohtu istungil ja palus ema kasuks välja mõista 2800 krooni. Nagu nähtub ettemaksu arvest nr.1010633 (I kd. t.l.149), maksis 20.10.2008 ostmisel mobiiltelefon Sony Ericsson K6601 2890 krooni. Kulumi arvestamine summas 90 krooni kuni kuriteo toimepanemiseni 26.05.2009, s.o. 7 kuu peale, on mõistlik ja põhjendatud. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu V M esitanud tsiviilhagi summas 27 000 krooni (I kd. t.l.163-164), mida ta täpsustas maakohtu istungil ja palus süüdlaselt välja mõista tsiviilhagi summas 27 300 krooni. Selle summa moodustavad järgmised kulud: 18 000 krooni põlenud auto maksumus, 7900 krooni uue taksomeetri hind koos paigaldusega, 300 krooni dokumendi duplikaadi vormistamise eest, 100 krooni 18 mobiiltelefoni maksumus ja 1000 krooni 4 luku koos võtmetega maksumus. Maakohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu V J esitanud tsiviilhagi summas 4338 krooni (I kd. t.l.70-72), mida ta toetas täielikult maakohtu istungil. Kannatanu kinnitas, et tsiviilhagi summa koosneb järgmistest varastatud asjade maksumustest: kodutelefon LG 4000 krooni, äratuskell 128 krooni, kruvikeerajate komplekt 150 krooni, habemeajamisvaht 30 krooni ja habemeajamisjärgne vedelik 30 krooni. Maakohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud. Vastavalt ülaltoodud sätetele ja põhjendustele kuuluvad kannatanute A Pu, V Mi ja V Ji tsiviilhagid summades vastavalt 2800 krooni, 27 300 krooni ja 4338 krooni täielikult rahuldamisele. Tsiviilhagi summad kannatanute A Pu ja V Mi kasuks kuuluvad väljamõistmisele T.U-lt , tsiviilhagi summa V Ji kasuks D.Z-ilt. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu OÜ xxx esitanud kaks tsiviilhagi, vastavalt summades 4321 krooni ja 4327 krooni (I kd. t.l.105-124). Tsiviilhagi 21.01.2009 kaupluses xxx toimunud episoodis summas 4321 krooni tuleb jätta seoses prokuröri loobumisega süüdistusest ja T.U õigeksmõistmisega selles episoodis ning vastavalt KrMS §310 lg.2 läbi vaatamata. Tsiviilhagi 15.05.2009 kaupluses xxx toimunud episoodis summas 4327 krooni jätab maakohus KrMS §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata, kuna leiab, et nimetatud tsiviilhagi summa ei ole kannatanu poolt tõendatud. Kriminaalasja materjalides (I kd. t.l.108-124) asuvad saatelehed, kuid neist ei selgu üheselt varastatud sigarettide maksumus 1120 krooni, samuti ei nähtu kuskilt asja materjalidest varastatud sularaha summat. Kuna ka süüdistatavad vaidlevad nimetatud summale vastu, on kannatanul õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu N G esitanud tsiviilhagi summas 1449,80 krooni (II kd. t.l.53-56), süüdistusaktis on prokurör märkinud tsiviilhagi summaks 1479,80 krooni. Kuna kannatanu maakohtu istungile ei ilmunud, ei olnud maakohtul võimalik nimetatud tsiviilhagi summat kontrollida. Seetõttu jätab maakohus kannatanu tsiviilhagi summas 1479,80 krooni KrMS §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras. Kannatanud N S ja S B loobusid maakohtu istungil tsiviilhagi esitamisest. Käesoleva kriminaalasja materjalide juurde olid võetud asitõenditena süüdistatav T.U sinine dressipluus (I kd. t.l.92) ja botased (I kd. t.l.60), samuti suitsupakk L&M, püstolikujuline välgumihkel (mõlemad I kd. t.l.89), jalatsijälje fragment, näpitsad, kruvikeeraja, lukusüdamik ja mutrivõti (kõik II kd. t.l.17). Vastavalt KrMS §126 lg.3 p.2 asitõend, mille tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. kuuluvust ei ole vaidlustatud, Arvestades eeltoodud sätet ning süüdistatav T.U seisukohta, et ta soovib dressipluusi ja botaseid tagasi, tuleb süüdistatav T.U sinine dressipluus ja botased talle kohtuotsuse jõustumisel tagastada. 19 Vastavalt KrMS §126 lg.3 p.4 väärtusetu asi hävitatakse. Arvestades eeltoodud sätet kuuluvad ülejäänud asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.2 on menetluskulud kriminaalasjas muuhulgas eksperdile makstavad summad. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et teostatud on sõrmejäljeekspertiis, millega tuvastati D.Z-i sõrmejälje fragment (I kd. t.l.74-75). Vastavalt 31.12.2008 ekspertiisiakti nr.SS-0676-08/6043 lisale on ekspertiisi kogumaksumus 2750 krooni (I kd. t.l.76). Eeltoodud sätte alusel ja põhjendustel kuulub ekspertiisi maksumus riigituludesse väljamõistmisele süüdistatav D.Z-ilt. Vastavalt

§4

lg.2 on

§200lg.2 näol tegemist esimese astme süüteoga. Vastavalt Kr

MS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub mõlemalt sundraha summas 10 875 krooni. süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka ka määratud kaitsjale makstud tasu. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatav T.U-lt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjale (vandeadvokaat Arvo Suuban) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 1375,80 krooni (I kd. t.l.187, II kd. t.l.113, 115) ja D.Z-ilt kaitsjale (vandeadvokaat Oleg Gorškaljov) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 743,40 krooni (II kd. t.l.111). Kohtulikus uurimises osutatud väljamõistmisele 3120 krooni. õigusabi eest kuulub Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. mõlemalt hulka süüdistatavalt ka kaitsjatele Eeltoodu alusel kuulub süüdistatav T.U-lt riigituludesse väljamõistmisele 191,50 krooni (II kd. t.l.108-109) ja süüdistatav D.Z-ilt 7 krooni (II kd. t.l.107). Anne PALMISTE Kohtunik Tiia NELK Rahvakohtunik Urve KRUUS Rahvakohtunik 20 Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2010.a. kohtuotsusega: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 1, 2, 340 lg 2 p 2, 5 ringkonnakohus otsustas: 1. Tühistada osaliselt Viru Maakohtu 16. veebruari 2010 otsus, see on: 1.1 D.Z-i süüditunnistamises ja karistamises

§ 199

lg 2 p 4 ja 8 järgi ja temale

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuse mõistmises; 1.2 T.U süüditunnistamises

§ 200lg 2 p 10 järgi; 1.3 D.Z-ilt 4338 krooni väljamõistmises V Ji kasuks.

1.4 T.U-lt 27 300 krooni väljamõistmises V Mi kasuks. 2. Teha tühistatud osas uus otsus: 2.1 D.Z-ile

§ 200

lg 2 p 7 ja 8 järgi mõistetud karistusest kolm aastat vangistust arvastada maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.05. – 20.05.2009, s.o 2 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.. 2.2 Mõista T.U

§ 200lg 2 p 10 õigeks.

2.3 Mõista T.U-lt V Mi kasuks välja 26 500 krooni. 2.4 V Ji hagi D.Z-i vastu 4338 krooni nõudes jätta rahuldamata. 3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 16. veebruari 2010 otsus muutmata. 4.

§ 185

lg 1 kohaselt jätta menetluskuludena adv Niina Agarjova (Niina Agarjova Advokaadibüroo) poolt D.Z-ile osutatud õigusabi kulud 4000 krooni ulatuses ja adv Arvo Suubani (Ida-Viru Advokadibüroo) poolt T.U-le osutatud õigusabi eest 2146.80 krooni ulatuses riigi kanda. 21