) § 169 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 3 kuud;
lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega F.R-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20. septembri 2007.a otsusega F.R-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuu võrra ning mõisteti F.R-ile liitkaristus vangistusena 5 kuud;
alusel asendati F.R-ile mõistetud vangistus 5 kuud üldkasuliku tööga 300 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 20. november 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutati F.R
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga X osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Hele Ilisson Taotluse esitaja Prokurör Kriminaalhooldaja Maila Sarap Anu Vilt Süüdimõistetu Taotlus F.R (isikukood xxx; elukoht: x) Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse erakorraline ettekanne süüdimõistetu F.R-i kohta 16.november 2010 Ettekande läbivaatamise aeg RESOLUTSIOON Võttes arvesse eeltoodut ning juhindudes
MS §145, 428 lg 2, 431 ja 432 lg.3 kohus m ä ä r a s: Pöörata Tartu Maakohtu 20. novembri 2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-0919023 F.R-ile mõistetud kandmata vangistus neli
lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega F.R-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20. septembri 2007.a otsusega F.R-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuu võrra ning mõisteti F.R-ile liitkaristus vangistusena 5 kuud;
alusel asendati F.R-ile mõistetud vangistus 5 kuud üldkasuliku tööga 300 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 20. november 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutati F.R
HS) § 31 lg 2 kohaselt 20.10.2010.a. esitanud Tartu Maakohtu Valga kohtumajale erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud F.R-i kohta. Ettekandest nähtuvalt hoiab F.R kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Erakorralise ettekande kohaselt alustas F.R töötundide sooritamist MTÜ x juures märtsis 2010.a. Seejärel tekkis töötegemisel paus väidetavalt tervislikel põhjustel. Ajavahemikus aprill - juuli 2010.a. ei ilmunud F.R ei registreerimisele ega ka ÜKT töötundide sooritamisele. Taas põhjendas ta nõuete mittetäitmist tervisliku olukorraga. Samas ei ole F.R esitanud ühtegi arstitõendit oma tervisliku seisundi kohta. Peale seda käis F.R ÜKT teostamas ühel päeval s.o. 30.07.2010.a.. Rohkem üldkasuliku töö tunde F.R teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt palub kriminaalhooldusametnik F.R-i suhtes karistus täitmisele pöörata. F.R avaldab vastates küsimusele, miks ta eelmisele kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud oma ilmumata jäämise mõjuvatest põhjustest, et kohtuistungile ei ilmunud ta halvenenud tervise tõttu, kuid miks ta mitteilmumisest kohut ei teavitanud, sellele küsimusele ta ammendavat vastust ei oska anda. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumise kohta avaldab F.R, et selleks et ära elada pidi ta ka mujal tööl käima, mistõttu ta ei saanud üldkasulikku tööd teha. Samas on F.R kohtule avaldanud, et ta ei tööta. Kriminaalhooldusametniku taotlus Kriminaalhooldusametnik jääb kohtuistungil oma taotluse juurde ja palub F.R-i suhtes pöörata karistus täitmisele, kuna F.R hoiab kõrvale üldkasuliku töö teostamisest, ega täida talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid Prokuröri seisukoht Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku taotlust F.R-i suhtes karistuse täitmisele pööramiseks. F.R ei ole alates juulist 2010 üldkasulikku tööd teinud, omamata selleks mõjuvat põhjust. Seega tuleb 20.11.2009.a. kohtuotsus F.R-i suhtes täitmisele pöörata. Kohtu määruse resolutsioon ja põhjendused Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. F.R on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 20. november 2009 otsusega § 169 järgi ja talle mõisteti karistusena vangistus 3 kuud;
lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega F.R-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20. septembri 2007.a otsusega F.R-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuu võrra ning mõisteti F.R-ile liitkaristus vangistusena 5 kuud;
alusel asendati F.R-ile mõistetud vangistus 5 kuud üldkasuliku tööga 300 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 20. novembriks 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutati F.R
HS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale on 20.10.2010.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et F.R hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti ei täida talle pandud kontrollnõuete täitmise kohustust – ei ilmunud pikematel perioodidel kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik on taotlenud F.R-i suhtes karistuse täitmisele pööramist. Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistusseadustiku (
) (RT 61/01-364) § 69 lg.6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et F.R on kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest. Talle määratud 300-st üldkasuliku töö tunnist on F.R teostanud 14 tundi. Kohtuistungile 08.10.2010.a. F.R ei ilmunud ega teavitanud kohut oma ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest, mistõttu kohaldas kohus F.R-i suhtes sundtoomist 16.10.2010.a. toimuvale kohtuistungile. KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise
lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. Vastavalt
lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Seega asub kohus seisukohale, et F.R on suhtunud talle mõistetud karistusse ükskõikselt, jättes põhjendamata ka kohtus oma kohustuste täitmata jätmise. Süüdimõistetu seletus üldkasuliku töö tegemata jätmise osas ei ole veenev ega põhjendatud. Seega on põhjendatud F.R-i suhtes pöörata Tartu Maakohtu 20. novembri 2009 otsusega F.R-ile mõistetud kandmata vangistus 4 kuud 23 päeva täitmisele. Hele Ilisson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.