KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-4005 (2390.10.001411) Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonna ülemkonstaabel Mihkel Karjamaa Väärteo asi O.G väärtegu süüdistuses järgi Asja läbivaatamise kuupäev
- november 2010.a Menetlusalune isik O.G – sündinud xxx *, *, * kodanik, IK xxx, *, ülalpeetavaid *, * haridu s, töökoht *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON 1
- O.G LS § 74 lg 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks rahatrahv kolmesaja
(300)päevamäära ulatuses kaheksateistkümne tuhande (18 000.-) krooni suuruses summas.
- Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank´as või 10220034796011 SEB Pangas, viitenumber
- LS § 74 1 lg 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lääne Politseiprefektuuri piirkonnapolitseinik Mihkel Karjamaa on koostanud O.G kohta väärteoprotokolli selles, et tema,
- novembril 2010.a kell 16.17, juhtis Kärdlas Kooli tänaval mootorsõidukit Toyota Hilux, riikliku registreerimismärgiga * *, isikuna, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus lisakaristusena
- septembrist 2010.a ära võetud, rikkudes sellega LE §-de 70 p 1 nõudeid ning pannes seega toime LS § 741lg 2 ja järgi kvalifitseeritava väärteo. O.G tunnistab ennast täielikult süüdi ja kahetseb puhtsüdamlikult. Teda on korduvalt karistatud Liikluseeskirjade rikkumise eest rahatrahviga ning
- a septembris võeti talt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks, kuna sõitis mootorrattaga üle 150 km/h. Saab aru, et ei oleks tohtinud üldse enam sõita, kuid
- novembril
- a koristas ta langenud lehti ning otsustas prügikottidesse topitud puulehed autoga konteinerisse viia, kuigi oleks võinud seda ka jalgsi teha. Varasemad trahvid on tal kõik tasutud ja ta arvas, et ega sellise seaduserikkumise eest aresti saagi. Nüüd on ta juba ühe öö arestikambris veetnud ja soovib, et see jääks viimaseks. Tema netosissetulek on 12 000.- krooni kuus ning ta on nõus isegi maksimaalse trahvi tasumisega, peaasi, et enam arestikambrisse ei satuks. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on O.G-ga kahjuks korduvalt pahandusi olnud. Teda on Liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud juba 21 korda. Korduvalt on teda tabatud kiiruse ületamiselt ning seda ikka mitukümmend kilomeetrit tunnis.
- septembril 2010.a võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus, kuid juba
- novembril 2010.a tabati ta uuesti mootorsõiduki roolist. See näitab, et ükski varasem karistus rahatrahvi näol pole talle positiivset mõju avaldanud ja seekord tuleks teda karistada arestiga. Ta peeti politsei poolt kinni
- novembril
- a kell 16.17 ja veetis juba ühe öö arestikambris. 1 Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et O.G on süüdi LS §-de 74 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada siiski veel rahatrahviga. Vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Ta on toime pannud raske üldohtliku väärteo. Samas on tal juhioskused olemas ning kedagi ta oma tegevusega otsesesse ohtu ei seadnud. O.G on väikese lapsega pere ning ta omab korralikku töökohta ja sissetulekut. Kohus arvestab karistuse mõistmisel O.G isikut, süüteo raskust ning iseloomu, samuti seda, et ta on juba viibinud ühe öö arestikambris ning saab aru, mis see temale tähendab. Kohtu arvates sellest esialgu tema preventsiooniks piisab. On lootust, et ta saab nüüd aru, milliseid tagajärgi tema süüline käitumine tegelikult peale trahvide veel kaasa tuua võib. Seetõttu ei ole vajadust tema karistamiseks arestiga ning riigileivale paigutamisega, vaid teda võib veelkord karistada kergemaliigilise karistusega rahatrahvi näol. Arvestades aga tema varasemaid rikkumisi ning eriti käesoleva rikkumise süü suurust, peab rahatrahv olema mõistetud maksimaalmääras. Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S §-dest 107-111 ja 113, mõistab maakohus 1 O.G LS §-de 74 lg 2 järgi süüdi. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik