1-10-14773/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprill 2011.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 25.aprill 2011.a. Kriminaalasja number 1-10-14773 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kriminaalasi U.D süüdistuses KarS prg. 25 lg 2 ja 199 lg 2 p.9 lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 3.veebruarist 2011.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.D Prokurör Katrin Tron Süüdistatav U.D (ankeetandmed otsuses,) Kaitsja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Harju Maakohtu Adv. Mariann Tusti Harju Maakohtu otsus 3.veebruarist 2011.a. U.D suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 2 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 3.veebruari 2011.a. otsusega tunnistada süüdi U.D KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada U.D-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses 04-06.09.2010.a. viibitud aeg kolm päeva ja alates 22.jaanuar 2011, tõkend – vahistamine – jätta muutmata ning karistuse kandmise alguseks on 22.01.2011.a. U.D mõisteti süüdi kahes salajase varguse katses ja nimelt selles, et tema - - 04.09.2010.a. kella 22:30 paiku Tallinnas XXXX XX asuvas ja A. AS-ile kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil erinevaid hambapastasid kokku summas 1166,10 krooni, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. 22.01.2011 kella 20:30 paiku viibides Tallinnas XXXXXXX X asuvas T., pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist T. AS-ile kuuluva firma „Tefal“ panni väärtusega 27,90 eurot ja möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav taotleb esitatud apellatsioonis temale mõistetud karistuse kergendamist. Tegemist on varguse katsega, kahju ei ole tekitatud. Taotleb karistusmäära vähendamist aga veel parem oleks tema arvates, kui apellatsioonikohus asendaks vangistuse üldkasuliku tööga. U.D teatab, et vangla ei tule temale kasuks ja kui asendada temale mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, oleks ta meil järelevalve all. Vabanemisel oleks tal olemas töökoht, ta oleks hõivatud tööga ning nii oleks ka kergem normaalsesse ellu adopteeruda. Kui ta peaks aga vabanema alles peale kogu temale mõistetud karistuse aega, oleks ta jälle jäetud omapead, ilma tööta ning ta kardab vanasse ellu tagasi pöörduda. Tema aga ei taha enam niiviisi elada, tahab elada normaalselt, inimese moodi. 3 Apellatsioonikohtu istungil toetasid kaitsja ja süüdistatav esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on U.D-le karistuse mõistmisel juba arvestanud kõiki seadusest tulenevaid asjaolusid, millised võiksid mõjutada vangistusmäära pikkust. Piisavalt on otsuses põhjendatud, miks süüdistatavale tuleb mõista reaalne vangistus ja kohtukolleegium ei ole tuvastanud ka asjaolusid, millised annaks aluse karistuse kergendamiseks. Kuna U.D on ise oma käitumisega tõestanud, et vabanedes vanglast karistuse kandmiselt jätkub tema kuritegelik käitumine ja teda ei ole mõjutanud ei reaalselt ärakantud vangistusmäärad kui kriminaalhooldaja järelevalve all viibimine. Kohtul on põhjendatud alus järelduseks, et U.D ei pane vargusi toime vaid ajal, kui ta viibib vanglas. Seaduseandja on KarS prg. 199 lg 2 sanktsiooni ülemmääraks kehtestanud 5 aastat vangistust. U.D-le , kui süstemaatiliselt vargusi toimepanevale isikule on mõistetud karistus tunduvalt alla sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmäära. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude, so varguste toimepanemisest loobuma. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et kõne all olevate kuritegude toimepanemist alustas U.D lühikese aja möödudes pärast vanglast vabanemist. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 3.veebruarist 2011.a. U.D suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Malle Preimer Paavo Randma