1-10-3026/15

Ärakiri 1-10-3026 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg
3. mai 2011.a Kriminaalasja number 1-10-3026 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Prokurör Agnes Ollema Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Arnik Kurov erakorraline ettekanne taotlusega pöörata R.J-ile Pärnu Maakohtu 31.03.2010 kohtuotsusega nr 1-10-3026 mõistetud ärakandmata karistus täitmisele RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku A.Kurov taotlus ja pöörata R.J-ile (*) Pärnu Maakohtu 31.03.2010.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust täitmisele.
5. Kohaldada R.J suhtes tõkendit – elukohast * lahkumise keeld, milline tõkend tühistada peale jõustunud kohtumääruse järgi vangistuse kandmisele asumist.
6. Vangistuse kandmise alguseks lugeda R.J poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtumääruse jõustumist.
7. Edastada määruse ärakiri R.J-ile, prokurörile, kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määrusekättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 31.03.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-3026 mõistis kohus R.J süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistas vangistusega 2 kuud, millest oli ära kantud 1 päev vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus R.J suhtes 1 Ärakiri 1-10-3026 vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras R.J kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 08.04.2010.a. 12.05.2011.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku A.Kurov alljärgnev erakorraline ettekanne. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kontrollnõuete mittejärgmine - ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas. Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusalune R.J on võetud arvele Pärnu KRHO Haapsalu talituses 12.04.2010.a. Aasta jooksul tarvitas isik alkoholi väga tihti (tema elukaaslase sõnade järgi). Vestlused, seletuskirjad, kodukülastused mõjusid tema käitumisele ja siis ta ei tarvitanud alkoholi 3-4 kuud. Isiku lubadused minna ravile ja siis tööd otsida, jäidki ainult lubadusteks. Hetkel R.J ei ela oma kodus juba üle kuu aja, kuritarvitab alkoholi, ravile pole läinud ja on kaotanud ka talle varem lubatud töökoha. 24.03.2011.a. toimunud kodukülastuse reidil, mis korraldati Haapsalu kriminaalhooldustalituse poolt ja politsei abil, kus kontrolliti R.J kodus tema käitumist, tuvastati tal alkoholijoove ja selle kohta koostati protokoll. Järgmiseks päevaks oli hooldusalune kutsutud talitusse seletust andma ja pärast seletuse andmist ta lahkus kodust. Tema käitumisest Haapsalu linnas sai ametnik teada siis, kui R.J ise helistas ja teatas, et ei saa tulla talitusse, sest tema näol ja kätel on kinni õmmeldud haavad, kuna ta kukkus linnas, olles alkoholijoobes. Läänemaa Haigla patsiendikaardid 10.04.2011.a., 11.04.2011.a. ja politsei materjalid, kus oli registreeritud isiku alkoholijoove 10.04.2011.a seda ka kinnitasid. Leppisime kokku, et isik tuleb 20.04.2011.a. kriminaalhooldustalitusse. Kriminaalhooldusalune ei tulnud. 25.04.2011.a. kohtas ametnik linnas hooldusalust ja palus tal tulla 26.04.2011.a. registreerimiskohustust täitma ja seletuskirja kirjutama mitteilmumiste kohta. R.J jäi kohale tulemata. 04.05.2011.a. politsei teatas ametnikule, et R.J ,olles alkoholijoobes 03.05.2011.a., pani toime toidupoes pisivarguse. 05.05.2011.a oli saadetud kutse registreerimisele ilmumiseks 10.05.2011.a. aga isik jälle jäi kohale tulemata. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Katseaja jooksul lubas R.J oma seletuskirjas ja suusõnaliselt mitu korda käituda seaduskuulekalt. Ametnik on vestelnud ka tema elukaaslasega, kes käib tööl, kasvatab kahte poega ja kõik kooselatud 18 aastat on kannatanud kõike, mida R.J on teinud. Seekord kordas * ( R.J elukaaslane ) vestluses ametnikuga korduvalt, et tal on ükskõik, mis R.J-ist saab, et ta teda ei näe ja ei tahagi näha ja et lastest on kahju, kuna nad näevad, milline nende isa on. R.J elab parasiitlikku elu, tööl ametlikult käia ei taha, sest ametlik töö ühes kindlas kohas piirab tema vabadust ja ta palka ei näe, sest kogu teenitud raha läheb võlgade ja trahvide maksmiseks, aga juhutöödel on võimalus saada raha iga nädala lõpus ja see maha juua. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Kuna R.J ei täida talle kohtu poolt määratud kohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja ei täida kontrollnõudeid: ilmuda kokkulepitud ajal registreerimisele, elada kindlaksmääratud kohas, siis kriminaalhooldaja palub pöörata täitmisele
8. märtsil 2010.a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt tehtud kohtuotsus 1-10 -3026, milles oli talle määratud karistus - 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Kahjuks ei ole kriminaalhooldaja koostöö tema perega andud loodetud tulemusi. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele Määrata täiendavaid kohustusi: - Otsida määratud ajaks töökoht 2 Ärakiri 1-10-3026 - Alluda ettenähtud ravile kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud R.J ei täida talle kohtu poolt määratud kohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ei ilmu kokkulepitud ajal registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas alates 14.04.
9. R.J pettis kriminaalhooldusametnikku lubadusega, et läheb ravile ja seejärel tööle. Juhul, kui kohus ei võta arvesse kriminaalhooldaja ettepanekut - pöörata karistus 1 kuu ja 29 päeva vangistust täitmisele, siis kohtuotsuses oleks otstarbekas panna R.J-ile alljärgnevad kohustused: otsida määratud ajaks töökoht; alluda ettenähtud ravile, kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde pöörata ärakandmata karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja lisas, et R.J hommikul tuli tema juurde tööle ja palus, et kas pikendada katseaega või ÜKT – d talle paluda, kuid kriminaalhooldaja leidis, et karistus tuleb täitmisele pöörata. R.J viimati käis registreerimas 25 märtsil, aga enne seda pidi ta tulema 28 veebruar, aga tuli 25 märts. Rohkem ei ole teda näinud, kuigi linna vahel nägi paar korda alkoholijoobes. Enne käesoleva aasta märtsi kuud katseaeg- kuni 04 veebruarini enam- vähem käis normaalselt, määratud päevadel. Kuigi 16 august oli ta alkoholi lõhnadega ja 10 jaanuaril, siis tegi talle hoiatuse, tolle ajaga oli rahul. Aga vestluse ajal ta ise rääkis ka, et kardab neid joomatuure, kaks kuud oli ta alkoholijoobes- märtsist. On olnud vestlus teemal, et midagi ette võtta alkoholijoobega, kaks korda ta rääkis, et läheb Wismarisse, et teeb ravi ja et siis saab santehnikuks tööle. Wismarisse ta ei läinud, uskus teda ja siis kadus ta üldse ära. Tööle võtmise tingimus oli ka see, et tuleb Wismarisse minna. Ei ole tõendeid esitatud, et ta oleks seal ravil käinud, sest ta pole käinud. R.J andis kohtuistungil ütlusi, et taotlus on aru saadav. Ei tohi ühtegi pitsi võtta, alguses kui võtad, jood ühe õlle ära ja mõtled, et mis see ikka teeb ja mõtled, et rohkem ei võta. See ei ole värskelt tekkinud probleem. Pidi tööbüroo poolt minema Wismarisse, pidi minema eelmine kuu, oli töötuna arvel, peale seda 10 päeva kui siin arestimajas istus, pidi Tööbüroosse märkima minema ja koju tuli paber, et arvelt maha võetud. Rääkis küll politseis, et peab märkima minema, aga ei midagi. Viimati tarvitas alkoholi kolmandal mail. See oli siis kui pani toime pisivarguse, toodi kohtusse ja siis kohus mõistis 10 päeva aresti, vabanes reedel 13 mai. Peale seda käis maal puid tegemas. Peale seda 13.maid käisin kodus. Alguses naine ei rääkinud kolm päeva, ta ei lasknud korterisse ka. Ei lasknud kuskile teatada, et 10 päevaks aresti pandi. Naine ei teadnud midagi, kus on. Nüüd elab jälle kodus. Järsku saaks ühe hoiatuse veel, kas pikendada või ÜKT tunde. Tõesti lubab, et ei ühtegi piiska. Läheb käib seal Wismaris selle Mumma juures ära. Ei olnud eelmine kord nii palju rahagi, et Tallinna sõita. Mumma juurde minek võtab ainult ühe päeva aega. Kord pidi juba minema. Lubati töökoht ka kui seal Mumma juures ära käib. Ehitusservis, Kalda Ahtol on oma firma seal. Katseaeg, mis on olnud üle aasta, selle aja jooksul tööl ei ole käinud. Eelmise aasta augusti väärtegu KarS § 262 järgi- ei mäleta, mis see oli. Ilmselt oli jälle alkoholiga seotud, siis sai jälle trahvi. Kaine peaga ei teki neid probleeme. Kardab kõige rohkem, et jääb elukohast ilma. Lubab, et ei tule rohkem ühtegi rikkumist. Siis mõtles et kolmeks aastaks pannakse see asi, et ei saa üldse võttagi, aga nüüd mõtleb teisiti. Kutse tuli nii, et pidi 10 – ndal minema kriminaalhooldaja juurde. See kutse pidi enne 10 – ndat tulema, istus arestimajas, elukaaslane seda ei teadnud. Elukaaslane tuppa ei lasknud, siis läks ema juurde. 14 mai oli laupäeva, siis ei saanud Mummale helistada. 16.05 tuligi linna ja leppis naisega ära. 16.05 sai teada, et peab kohtusse tulema. Arsti poole ei pöördunud sellepärast, et – ei oskagi öelda. Naine ütles ka, et peab arsti juures ära käima, et muidu läheb elu katki. Tahtis ära oodata, mis kohtus tehakse. Saab niisama ka tegelikult, ilma Mummata. Siiani on saanud. See kuupäev kui pidi minema arsti juurde, siis 10 päeva enne seda ei tohi ühtegi tilka võtta, aga ei tulnud see 10 päeva välja, enne tehakse proovid ja siis oleks see välja tulnud. Arsti juurde minek oli ette teada päris pikalt, oleks saanud kaine olla. 3 Ärakiri 1-10-3026 Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et taotlus tuleb rahuldada. Küsitledes R.J kohtu ees, jäi selline mulje, et kõik teised peaksid midagi rohkem tegema - töötukassa peab suunama ravile, kriminaalhooldaja pikendaks katseaega, inimene ise ei ole endale üldse kindel. Küll ei olnud tal sõiduraha Tallinnasse minekuks. Alkoholi tarbimise keeld on pandud talle kohtuotsusega, ometi on ta toime pannud neid rikkumisi. Riik ei ole lapsehoidja kui 45 aastane inimene ei taha ennast aidata. Kohustust on rikutud korduvalt. Karistus tuleb pöörata täitmisele ja saata R.J karistust kandma. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Pärnu Maakohtu 31.03.2010 otsusele on R.J kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täitma kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et R.J ei täida kohustusi – ilmuda määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ja elada määratud elukohas ning ei täida kohustust mitte tarvitada alkoholi. R.J ise tunnistas nende rikkumiste toimepanemist. Kriminaalhooldusametnik kinnitas, et kuni käesoleva aasta veebruarikuuni võis katseaja kuluga rahul olla, peale seda alates käesoleva aasta märtsist ei ole R.J käinud registreerimas, elanud oma elukohas ja on tarvitanud alkoholi. Alkoholi tarvitamine on tõendamist leidnud R.J enda ütlustega, patsiendikaartidega, indikaatorvahendi kasutamise protokollidega. Nendest tõenditest lähtuvalt saab tõdeda, et R.J alates 24.03.2011 korduvalt rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. R.J kinnitas ise, et probleem alkoholiga ei ole tal tekkinud alles, ta on sellest probleemist teadlik. Samas ei ole ta aastase katseaja jooksul midagi ette võtnud, et sellele probleemile lahendust leida. Kinnitas, et teab, et ei tohi tilkagi alkoholi võtta, kuid mõtleb, et mis see üks õlu ikka teeb. 25.03.2011 on kriminaalhooldajale seletuskirjas kinnitanud, et aprilli alguses läheb Wismari haiglasse, et talle tehtaks alkoholi vastane süst, kinnitas, et oli haiglasse suunatud Töötukassa poolt ja peale seda oleks tööle saanud. R.J haiglasse ei läinud ja pole seda siiani teinud. Kohtus küll lubas, et nüüd läheb. Kohustus mitte tarvitad alkoholi oli R.J-ile pandud selleks, et suunata R.J õiguskuulekale käitumisele. R.J kinnitas ka ise, et asjaolu, mis tekitab pahandusi, on alkohol, kaine peaga tal korrakaitsjatega probleeme pole. R.J on käesoleva kohtuotsusega karistatud alkoholi varguse katse eest. 04.05.2011 on kohus R.J karistanud KarS § 218 lg 1 järgi jälle alkoholi varguse eest 10 päevase arestiga. See asjaolu näitab ilmekalt, et juba üle aasta kestnud katseaeg ei ole saavutanud oma eesmärke, R.J tarvitab alkoholi ja jätkab süütegude toimepanemist. Samuti ei ilmunud enam kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, ei elanud kohtu määratud elukohas ja seetõttu ei ole võimalik tema suhtes kriminaalhooldust teostada. Kohus leiab, et R.J-ile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, sest täiendavate kohustuste panemine ei täida karistuse eesmärke. R.J on juba kriminaalhooldajale lubanud, et tegeleb alkoholiprobleemiga, tal oli võimalus Töötukassa poolt suunatuna minna selle probleemiga arsti juurde ja seejärel oleks ta saanud töökoha, kuid R.J valis teise tee - ta jätkas alkoholi tarvitamist, ei täitnud kontrollnõudeid. Seega on tõendamist leidnud, et R.J on rikkunud korduvalt kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kui R.J ei ela kohtu määratud elukohas, ei ilmu registreerimisele ja pidevalt tarvitab alkoholi, ei ole võimalik tema suhtes teostada kriminaalhooldust ja saavutada 4 Ärakiri 1-10-3026 karistuse eesmärke. Seega tuleb vangistuse tingimisi täitmata jätmine tühistada ja saata R.J talle kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 1 kuu 29-päevast vangistust kandma. R.J suhtes tuleb kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada tõkendit elukohast * lahkumise keeld, mis seisneb kohustuses mitte lahkuda elukohast ilma kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni käesoleva kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele asumiseni. Vangistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda R.J poolt karistuse kandmisele asumine peale kohtumääruse jõustumist. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5