lg 1 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav I.S , isikukood XXX, Eesti kodakondsus, emakeel vene keel, kõrgharidus, töökoht: P AS, meister, elukoht: XXX; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld alates 19.12.2010.a. Kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l korral. Kaitsja määratud korras Liis Toomsalu 1 RESOLUTSIOON 1. I.S süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu. 2. I.S süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel suurendada mõistetud karistusest raskeimat ja liitkaristuseks mõista I.S-ile tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 4.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.12.2010 – 19.12.2010, s.o. 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 5.
p 1 alusel arvestada I.S-ile määratud 3 (kolme) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.05.2011.a. 7.
lg 1 p 1 alusel kohaldada I.S-ile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks.
18.12.2010 ühendati menetlusega nr 10230121857 ühiseks menetluseks menetlus nr 10230121858, mis alustati 18.12.2010
Kohtueelse menetlusega on kindlaks tehtud, et I.S juhtis 18.12.2010 kella 01.58 ajal Harjumaal Tallinnas Mahtra tn 58 maja juures mootorsõidukit Opel Zafira registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, alkoholijoove 0,93 mg/l (1,03 +/- 0,10 mg/l). Sellise käitumisega rikkus I.S liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1/ Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega I.S , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
Samuti tema, olles 18.12.2010 kella 01.58 ajal politseiametnike poolt Tallinnas, Mahtra tn 58 maja juures kinni peetud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise tõttu, lubas Põhja Prefektuuri Ida politseiosakonna patrullpolitseinikule Anatoli S ´ile 500 krooni tema poolt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise vormistamata jätmise, so ebaseaduslikult teo toimepanemata jätmise eest. Altkäemaksu pakkumist jätkas I.S ka peale temale selgitamist, et sellise teoga paneb ta toime kuriteo. Seega I.S pani toime
MS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Urmo Paal, süüdistatav I.S ja tema kaitsja Liis Toomsalu sõlminud kokkuleppe selles, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör vangistust 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuud ning
Juhindudes
lg 1 mõista raskeima karistuse suurendamise teel liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.
kohaselt arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 18.12-19.12.2010.a., s.o. 2 (kaks) päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3
lg 1 ja 3 alusel taotleb prokurör jätta I.S-ile mõistetud tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva tema suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.S ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti taotleb prokurör
lg 1 p 1 alusel kohaldada I.S-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus äravõtmist 2 (kaheks) kuuks.
p 1 alusel arvestada I.S-ile määratud 3 (kolme) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.05.2011.a. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et I.S kuulub
lg 1 ja § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistused vastavad süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasjas ei ole taotletud menetluskulude vähendamist ega riigi kanda jätmist, mistõttu mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: • KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 57.53 eurot (viiskümmend seitse eurot ja viiskümmend kolm eurosenti); • sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja 3 eurosenti); KrMS § 423 alusel pikendab kohus menetluskulude maksetähtaega 6 (kuue) kuuni. Kohtunik Kristina Väliste /allkiri/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.