← Eesti

1-11-6177/5

Obsah (6)§173§ 175§180§239§244§ 189

Kriminaalasi nr.1-11-6177 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2011. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6177 Kohtukooss

§173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi mõista J.S Kar

S § 263 p 1 järgi ja karistada teda 7 (seitsme) kuulise vangistusega. Süüdi tunnistada J.S KarS § 121 järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes lõplikuks karistuseks J.S-ile 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS §74 lg 1 ja lg 3 kohaselt jätta vangistus J.S-i suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui J.S 2 (kahe) aastase ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Määrata J.S katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – J.S-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista J.S-ilt kuriteoga tekitatud kahju summas 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 45 senti xxxxxx xxxxxxxxxx´x . Menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 4,9; §179 lg 1 p 2 ja §180 lg 3 alusel välja mõista J.S-ilt menetluskulu 50% ulatuses: • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas 208 (kakssada kaheksa) EUR ja 52 senti, • kaitsjatasu – vandeadvokaadi Neeme Leok´i osaluse eest asja kohtueelsest menetlusest summas 19 (üheksateist) EUR ja 18 senti ja • kaitsjatasu – vandeadvokaadi Neeme Leok´i osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas 9 (üheksa) EUR ja 60 senti riigi tuludesse. Määrata kriminaalmenetluse kulud summas 237 (kakssada kolmkümmend seitse) EUR ja 30 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011.a. juunikuust igakuise menetluskulu osa 23 (kakskümmend kolm) eurot ja 73 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 5-s kuupäev. 2

(6)Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus:, J.S, 1-11-6177, menetluskulu ositi tasumine“ . Kinnitada Valga Advokaadibüroo vandeadvokaadi Neeme Leok´i kaitsjatasuks kriminaalasjas nr 1-11-6177 süüdistatava J.S-i esindamise eest 19 (üheksateist) EUR ja 18 senti (s.h. käibemaks 3,20 eurot), milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt.

§180

lg 3 alusel jätta menetluskulud 50% ulatuses (sundraha, kaitsjatasud) summas 237,30 eurot (kakssada kolmkümmend seitse EUR ja 30 senti) riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (24.05.2011.a.). Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (24.05.2011.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga Maakohtule. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse J.S selles, et tema 02.04.2011.a kella 02 paiku, lõi xxxxx xxxxxx xxxx x ööklubis xxxxxxxx suitsuruumis, mis on avalik koht, ühe korra näo piirkonda xxxxxx xxxxxxxxxxx, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja moraalset kahju ning rikkudes oma käitumisega avalikku korda ja teiste klubis viibivate isikute turvatunnet ning rahu. Rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, pani J.S toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. …selles, et tema 02.04.2011.a kella 02.30 paiku peksis xxxxx xxxxxx xxxx x asuva maja ees, tänaval, xxxxxx xxxxxxxxxxx näkku ja kui kannatanu kukkus, jätkas tema peksmist jalgadega keha piirkonda, millega tekitas kannatanule kehavigastused (marrastused ja verevalumid näos, vasaku ülemise silmahamba murru, parema randme turse ning haavad). Kuriteoga tekitas J.S xxxxxx xxxxxxxxxxx varalist kahju 88,45 € ( murdunud hamba taastamine). Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega, pani J.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3

(6)Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu on esitanud tsiviilhagi 88,45 euro suurusele summale. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr : KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.S-ile karistuseks seitse
(7)kuud vangistust. KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.S-ile karistuseks kuus
(6)kuud vangistust. Kars § 64 lg 1 alusel mõista J.S-ile liitkaristuseks kaheksa
(8)kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui J.S 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: Elada kohtu määratud alalises elukohas;
  1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
  2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista J.S-ilt 88,45 eurot xxxxxx xxxxxxxxxxx kasuks. Välja mõista J.S-ilt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot. Menetluse käik : J.S on end inkrimineeritavates kuritegudes täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik

§239toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav J.S ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

§244ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 24.mail 2011.a.

lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav J.S kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Kaitsja esitas taotluse J.S-ilt väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks, seoses sellega, et süüdistatav õpib ning tema ainsaks sissetulekuks on stipendium 38,35 eurot kuus. Prokurör ei vaidle kaitsja taotlusele vastu. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS §1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest 4

(6)vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohtu arvates on kannatanutele kahju tekkimine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Samuti on kohus seisukohal, et kogutud tõenditest saab järeldada, et kahju tekkimine on olnud otseses põhjuslikkus seoses süüdistatava tegevusega. Kusjuures süüdistatava tegevus kahju tekitamisel on õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku eriosa normi järgi, seega on süüdistatava tegevus olnud õigusvastane. Kohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et süüdistatav on kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppega eeltoodud asjaolud omaks võtnud. Vastavalt VÕS §1051 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Viidatud normist tuleneb, et kahju tekitaja süüd eeldatakse ja kahju tekitajal on võimalus vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui ta tõendab oma süü puudumist. Süüdistatav ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid tema süü kahju tekkimises. Seetõttu leiab kohus, et esinevad kõik VÕS §-s 1043 sätestatud vastutuse alused ja süüdistatav on kohustatud kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes kajastatud kahju kannatanutele hüvitama. Toodud põhjustel ja kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates peab kohus kokkuleppes kajastatud kannatanu tsiviilhagi nõuet põhjendatuks ja tõendatuks. Seetõttu tuleb tsiviilhagi rahuldada kohtuotsuse resolutiivosas nimetatud ulatuses ja viisil. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja N.Leok´i esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 38,35 eurot. J.S-i kaitsja Neeme Leok on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot tuleb arvestada advokaat Neeme Leok´ile. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.

§ 180lg. 3 tuginedes leiab kohus, et põhjendatud on J.S-ilt väljamõistmisele kuuluva sundraha ja kaitsjatasude 50% ulatuses vähendamine ja riigi kanda 5

(6)jätmine, arvestades, et süüdistatav õpib ning tema ainsaks sissetulekuks on stipendium, siis ilmselgelt käivad täies mahus menetluskulude hüvitamised üle jõu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb J.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha summas 208,52 eurot ja õigusabi tasu 28,77 eurot riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 24.05.2011.a. 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.