otsusega kriminaalasjas nr 109-1265 (kohtueelses menetluses 08260101634) karistuseks mõistetud 60 (kuuekümne) päevamäära suurune rahaline karistus 40 (neljakümne) tunni üldkasuliku tööga tähtajaga kolm kuud arvates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata G.H üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 4 alusel kohustada G.H üldkasuliku töö tegemisel järgima
elama oma alalises elukohas aadressil xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx;
alusel 60 miinimumpäevamäära suuruse so 3000 kroonise ( 191,73 eurot) rahalise karistusega. Kohtuotsus jõustus 13.veebruaril 2009.a. Kohtutäituri taotlusest nähtub, et G.H-le on täitmisteade kätte toimetatud 15.12.2010.a. Rahaline karistus on täies ulatuses tasumata, võla jääk 191,73 eurot. Kohtutäitur on 26.10.2009.a. arestinud kontod, 09.12.2010 teostanud päringud registrites ( Kinnistusraamat, ARK), 09.12.2010.a. on võlgnikule saadetud korduv täitmisteade , milles on selgitatud täitemenetluse seadustiku §-st 206 tulenevaid õigusi ja tehtud teatavaks rahalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu. Kinnistusregistrist nähtuvalt kuulub võlgnikule ½ kaasomandiosa korteriomandist registriosa 1646141. Korteriomand tervikuna on koormatud hüpoteegiga summas 700000 krooni A. S. K. kasuks. Teisele kaasomandiosale on seatud keelumärge A B kasuks. Kohtutäitur leiab, et võttes arvesse kinnistut koormavaid õigusi ja suurust, ei ole võlgnikule kuuluva kaasomandiosa realiseerimine otstarbekas. Võlgniku pangaarvetel rahalised vahendid puuduvad. Teiste kohtutäiturite juures on täitmisel 9 nõuet. Eeltoodu alusel ja juhindudes täitemenetluse seadustiku § -dest 205, 206 palub kohtutäitur otsustada rahalise karistuse asendamise.
lg-s 1 sätestatu kohaselt kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § -s 69 sätestatud korras. G.H avaldas kohtule, et on nõus rahaline karistus asendamisega üldkasuliku tööga. Prokurör peab G.H-le karistuseks mõistetud rahalise karistuse asendamist ÜKTga otstarbekaks.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. G.H kandmata rahaline karistus on 60 miinimumpäevamäära suurune summa, millele vastab 20 päeva vangistust.
lg 1 kohaselt mõistes kuni kaheaastase vangistuse , võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Kohus leiab, et kohtutäituri taotlus G.H-le karistuseks mõistetud rahalise karistuse asendamiseks on seaduslik ja põhjendatud ning asendab Tartu Maakohtu 02.02.2009.a. otsusega temale karistuseks mõistetud rahalise karistuse, mis vastab 20 päevale vangistusele, 40 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga kolm kuud arvates käesoleva määruse jõustumisest. Vastavalt
lg 4 üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt seadustiku §-s 75 sätestatule. Kersti Vosman Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.