Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 18.05.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-17484 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Natalja FIRSOVA Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks A.F sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 05.12.2009 ja lõpp 02.05.2012 Jätta A.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 04.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav A.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.12.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 ja §266 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 1 kuu 27 päeva alates 05.12.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kinnipeetav läbis 2010 sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ja alates 2011 osaleb sotsiaalprogrammis Vägivallast turvalisuseni. Kinnipeetaval on algharidus, töökogemus puudub, vabanemise korral töökohta garanteeritud ei ole. Kinnipeetaval on suured võlgnevused kohtutäiturite ees. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, 2 venda, õde, 1 elukaaslane, laps ja vanaema. Vanematega on kinnipeetaval läbisaamine hea, ema ja elukaaslane käivad ka kokkusaamistel. Perekonnas on kriminaalse taustaga vend, ka kinnipeetava tutvusringkonnas on palju varem karistatud isikuid. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholi tarvitamise järel võib kinnipeetav kergesti kaotada enesevalitsuse. Kinnipeetav on tarvitanud amfetamiini. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on eakohased. Esinenud on agressiivset käitumist, enesevalitsuse kaotamist. Kinnipeetav tegutseb impulsiivselt, teo tagajärgedele ei mõtle, ei oska lahendada probleeme. 17.01.2011 ei naasnud kinnipeetav lühiajaliselt väljasõidult ettenähtud ajaks ja tema suhtes on algatatud kriminaalasi KarS §329 tunnustel. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35% ja vägivaldse kuriteo puhul 40%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja märgib, et kuigi kinnipeetaval on olemas elukoht, puudub töökoht. Kinnipeetav ei ole ka varasemalt tulnud toime käitumiskontrolli nõuete täitmisega vabaduses. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval motivatsioon edaspidi käituda seaduskuulekalt. Kinnipeetav on oma käitumisega tõestanud, et ta ei ole vabaduses veel võimeline elama ühiskonnas kehtivate normide järgi. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama pere juurde. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elavad kinnipeetava isa, ema, vend ja vanaema. Korter on ülerahvastatud, kuid pereliikmed on nõus, et kinnipeetav sinna elama asuks. Kinnipeetava ema on eelpensionil, isal töökoht puudub, elukaaslane saab vanematoetust ja lisaks on perele abiks raske puudega vanaema pension. Kinnipeetaval on suured võlgnevused kohtutäituritele. Võimaliku vabanemise korral kinnipeetaval töökoht puudub. Kohene tööleasumine on piirkonda arvestades ebatõenäoline. Kinnipeetaval ei ole alalist pikaajalist töökogemust, vabaduses tegeles vaid juhutöödega. Kinnipeetava vabanemisel raskeneb pere majanduslik olukord. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalkorras karistatud 7 korda. Kinnipeetav on 3 korda olnud kriminaalhooldusel. Katseaeg kulges negatiivselt, kinnipeetav rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning pani katseajal toime uue kuriteo. Õigeaegselt väljasõidult mittenaasmine näitab kinnipeetaval vastutuse ja kohusetunde täielikku puudumist. Lähtudes seitsmest kriminaalkaristusest, on kinnipeetava käitumist mõjutavaks asjaoluks vabaduses juba väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Positiivseks asjaoluks peab kriminaalhooldusametnik kinnipeetava osalemist sotsisaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: ebakainena võib teha mitteadekvaatseid otsuseid ja kaotada enesekontrolli; kinnipeetav ei analüüsi oma tegusid, tegutseb impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata; kinnipeetav on järjest sooritanud õiguserikkumisi ja ei ole motiveeritud enda käitumist muutma, mõistetud karistustest ei ole vajalikke järeldusi teinud; kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad isikud, kes käituvad kinnipeetavaga sarnaselt, nendega suhtlemisest loobumiseks ei ole kinnipeetav valmis. Maakohtu istung Kinnipeetav A.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et märtsis suri tema vanaema ja aprillist asus isa tööle. 2 Prokuröri abi Natalja Firsova ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kolmel korral on kinnipeetav viibinud kriminaalhooldusel, see möödus negatiivselt, kuna kinnipeetav ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ning pani katseajal toime uue kuriteo. Lisaks selle on kinnipeetav süüdimõistetud ka vangistuses toimepandud kuriteo eest. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav ilmselgelt isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides. Uue karistuse sai kinnipeetav lühiajaliselt väljasõidult mitteõigeaegse naasmise eest. Seega on kinnipeetav isikuks, kes ei suuda talle osutatud usaldust õigustada. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole põhjendatud ka kinnipeetava usaldamine ja tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohtul puudub veendumus, et seekord suudab kinnipeetav usaldust õigustada ja ei kuritarvita seda. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et elukoht, kuhu kinnipeetav soovib vabanemise korral elama asuda, on 2-toaline ülerahvastatud korter. Garanteeritud töökoht vabanemise korral kinnipeetaval puudub, mistõttu perekonna majanduslik olukord seoses tema vabanemisega halveneb. Maakohus möönab, et juhul, kui kinnipeetava vanaema on tänaseks päevaks surnud ja isa asunud legaalselt tööle, on pere olukord mõnevõrra muutunud. Samas leiab maakohus, et arvestades kinnipeetava isikut, varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemist katseajal, ei anna antud asjaolu alust kinnipeetava vabastamiseks käesoleval ajal. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole teinud mingeid järeldusi talle korduvalt mõistetud karistustest, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk A.F-i poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ning sooritas neid ka katseajal ja vangistuses viibides, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 31.05.2011 №oremreferent Liivi Õun 4