KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 04.06.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-4224 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Asja läbivaatamise kuupäev 04.06.2009 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid F.F-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks F.F sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 02.11.2008 ja lõpp 26.09.2010 Jätta F.F elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.05.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.F-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.03.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §215 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud 1 KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS §65 lg.2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.02.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra ja lõplikuks liitkaristuseks KarS §68 lg.1 kohaldamisega mõisteti F.F-ile vangistus 1 aasta 10 kuud 25 päeva alates 02.11.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Iseloomustuse kohaselt elas kinnipeetav enne vangistust isaga ning sotsiaalmajas. Arvestades kinnipeetava vanust ja senist elukäiku, aga ka toimepandud kuritegude iseloomu, järjepidevust ja motiive, on kinnipeetava sotsiaalmajanduslik seisund nõrk. Kinnipeetav on alates varasest noorusest toime pannud varavastaseid kuritegusid, legaalse toimetuleku kogemused on minimaalsed. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad vanemad ja 2 venda. Päritoluperekonnaga on kinnipeetava suhted ebastabiilsed, kohati komplitseeritud. Päritoluperest on mitmed isikud kriminaalkorras karistatud. Vanglas ei ole kinnipeetavaga keegi lähedastest ühendust võtnud. Alkoholi tarvitab kinnipeetav alates 10-ndast eluaastast, ise selles probleemi ei näe. Kinnipeetava hoiakutes on seni prevaleerinud materiaalsed väärtused, kerglane, riskeeriv elustiil, ta ei ole järeldusi teinud kergemaliigilistest karistusvormidest ning on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Kuriteo iseloomu tõttu on ohustatud vara valdavad isikud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem materiaalsete vajaduste tekkimise korral ning kui kinnipeetav jätkab suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Riskikäitumist suurendab alkoholi tarvitamine. Riski vabaduses tõstab ka madal haridustase ning kesised sotsiaalsed oskused. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud neljal korral. Kahel korral on kinnipeetav viibinud ka kriminaalhooldusel. Kuna kinnipeetav ei täitnud kontrollnõudeid ja kohustusi ning hoidis teadlikult kriminaalhooldusest kõrvale, pöörati karistus täitmisele. Kinnipeetava sotsiaalne olukord on keeruline. Kinnipeetava ja vanemate vahelised suhted on olnud pingelised juba varasest lapseeast. Alates 2005.aasta sügisest kuni 2008.aasta kevadeni elas kinnipeetav Valga Sotsiaalmajas. Peale seda elas juhuslike tuttavate juures, tööd ei omanud, suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega, kriminaalhooldusele ei allunud ja pani toime uusi kuritegusid. Kinnipeetava majanduslikud võimalused vabaduses toime tulla puuduvad. Kuigi kinnipeetav soovib vabanemisel asuda taas elama Valga Sotsiaalmajja, ei ole selle maja juhataja sõnul hetkel see võimalik seoses koha puudumisega. Lisaks sellele ei soovinud kinnipeetav sotsiaalmajas elades alluda sealsetele reeglitele ja lahkus sealt omal soovil ning käesoleval ajal elab sotsiaalmajas üks vanglast enne tähtaega vabanenud isik, mis võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Seega puudub kinnipeetaval vabanedes elukoht, lähedaste toetus ning sissetulekud. Kahel korral on kinnipeetaval olnud probleeme kriminaalhooldusel viibimisega. Maakohtu istung Kinnipeetav F.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist aadressile xxx, kus elab tema isa. 2 Prokuröri abi Ave Arnim taotlusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata, kuna täitmata on vabanemise jaoks oluline tingimus – elukoha olemasolu. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et F.F tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi vabastamata. Vastavalt justiitsministri 16.04.2009 määrusega nr.15 kinnitatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra (edaspidi tekstis Kord) §4 lg.1 on kriminaalhooldusametnik kohustatud arvamuse koostamise käigus kontrollima süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, et selgitada välja, kas elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on taotlenud enda vabastamist vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega aadressile xxx, mis on sotsiaalmaja. Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, on Valga Sotsiaalmaja juhataja kinnitanud, et käesoleval hetkel ei ole selles majas kohti, mistõttu sinna ei ole kinnipeetaval elama võimalik asuda. Mingit muud elukohta ei ole kinnipeetav nimetanud. Maakohtu istungil nimetas kinnipeetav oma isa aadressi xxx, kuid kuna seda aadressi ei ole kinnipeetav varem nimetanud, ei ole kriminaalhooldusametnik saanud seda ka vastavalt Korra §4 lg.1 kontrollida. Seetõttu puuduvad kohtul käesoleval ajal ka andmed selle kohta, kas nimetatud elukoht vastab Korra §4 lg.2 ja lg.3 nõuetele. Seega, kuna eelnimetatud sotsiaalmajas ei ole antud hetkel kohti ja isa aadressi ei ole käesolevaks ajaks kontrollitud, ei ole olnud võimalik täita ka Korra §4 eeltingimusi, mis käesoleval ajal välistavad kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Seoses eeltooduga ei pea maakohus antud asjas vajalikuks hinnata KarS §76 lg.3 sätestatud asjaolusid. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 3