lg 2 p 7,8 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära s.o 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Välja mõista N.I-lt ja A.E-lt solidaarselt 800 (kaheksasada) krooni A.K. kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista riigituludesse järgmised menetluskulud: N.I-lt osa sundrahast, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1101.85 (üks tuhat ükssada üks krooni 85 senti) krooni; A.E-lt osa sundrahast, s.o 500 (viissada) krooni; A.E kaitsjale makstud tasu 1101.85 krooni jätta riigi kanda. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank) (Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035); menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon N.I ja A.E süüdistatakse selles, et nemad koos 06.05.2004. a kella 13.00 ajal Tartumaal Rannu vallas X külas X talus võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungisid ukse haagi avamise teel kuuri ning võtsid ära A K kuuluvad järgnevad esemed: 100 liitrise metallist vaadi väärtusega 200 krooni koos selles olnud 60 liitri diiselküttega väärtusega 600 krooni, traktori T 25 haakeriista kaks tõmmitsat väärtusega kokku 200 krooni, valget värvi kanistri koos 10 liitri õliga väärtusega 400 krooni, torutangid väärtusega 100 krooni ja 10 erineva suurusega mutrivõtit väärtusega kokku 200 krooni, millega tekitasid kannatanule varalist kahju kokku 1700 krooni. Sellega pani N.I toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupis sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna kes on varem toime pannud vargus ja A.
lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupis sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 2 KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.I-le rahalist karistust 40 päevamäära (üks päevamäär on 50 krooni) s.o kokku 2000 krooni ja A.E-le KarS § 199 lg 2 p 7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalist karistust 30 päevamäära s.o kokku 1500 krooni. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja A.
Tsiviilhagi on esitanud A.K. poolt summas 800 krooni. N.I ja A.E on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (VÕS § 65 lg 1, 2). N.I ja A.E poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning nad on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub süüdistatavatelt solidaarselt väljamõistmisele. Mõlema süüdistatava menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 110.65 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. N.I on töötu, mistõttu kohus peab vajalikuks vähendada tema menetluskulusid ja mõista välja ainult osa sundrahast, s.o 3000 krooni. Arvestades seda, et tulekahjus hävis A.E eluase ja vara, käib menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu, mistõttu kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud suuremas osas riigi kanda ja mõista temalt välja osa sundrahast, s.o 500 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.